26. märts 2019

Kas Google tahaks olla valitseja digitaalses kõrbes?

Direktiivi sisse kirjutatud Euroopa Interneti närutamine, kuni see muutub digitaalseks kõrbeks on ka see põhjus, miks hoolimata neile tehtud eranditest ei taha olla Google valitseja perifeersel turul ja Vikipeedia ei näe mõtet luua ühist teadmuspanka Internetis, milles puudub võimalus elavaks osaluseks.

Youtube’ile ennustatakse autoriõiguse direktiivi läbiminemisel igavese turuliidri positsiooni Euroopa Liidus ja Vikipeedia jaoks sõnastati rätsepatööna erand, et ühisloomeline võrguentsüklopeedia ei peaks liidestama oma süsteemiga üleslaadimisfiltreid. Ent miks on Google lubanud direktiivi läbiminemisel ikkagi lõpetada Youtube’i pakkumise Euroopas ning miks on Vikipeedia viimase poole aasta jooksul kahel korral teinud virtuaalse protesti vormis kasutajatele kättesaamatuks oma teadmuspanga?

Direktiivi kohta ei ütelda ilma põhjuseta, et see hävitab Interneti. Paljudele tundub Internet praeguseks ilmselt sama loomulik nagu õhk või vesi ning selle hävitamine ettekujutamatu. Kuid Interneti hävitamiseks piisab mõne selle tehnilise suhtlusprotokolli põhiomaduse muutmisest nii, et see mõjuta enam ühiskonda sel viisil, nagu ta on mõjutanud seni — infovahetuse võimalusi avardavalt, kunstiloomet katalüseerivalt, eri äritegevuse valdkondi raputavalt.

See ühiskonna terviku mõttes väike hüve eelmise sajandi staaride kahanevate autoritasude kompenseerimiseks, mida artikkel 13 püüab saavutada Interneti aluseks olevast “luba küsimata innoveerimise” põhimõttest loobumisega, võib Interneti tehnilise protokolli autorite, tänapäevaste loomeisikute-sisuloojate kogukondade ning Interneti-ettevõtjate hinnangul olla just täpselt nii hävitava mõjuga.

Küsimus on selles, kas millegi Internetti üles laadimiseks tuleks hankida eelnevalt luba ja kes on sunnitud loa olemasolu kontrollima.

Tehnilises mõttes on nii, et hetkest, mil seadmele antakse IP-aadress, on kogu Internet mulle piiranguteta avatud. Sisu jagamise jaoks on Interneti algusaegadest kehtinud seesama põhimõte, et enne üleslaadimist luba küsima ei pea. See ei vähenda aga üleslaadija vastutust ning illegaalse sisu operatiivseks eemaldamiseks ning korduvate rikkujate vastutusele võtmiseks on ette nähtud reeglid. Üleslaadimist võimaldav platvorm muutub vastutavaks siis, kui ta ei eemalda illegaalset sisu operatiivselt.

Nüüd aga tahetakse muuta platvormid vastutavaks juba ette, st platvormidele peaks lisaks operatiivse eemaldamise kohustusele tekkima kohustus välistada sisu avaldamine juba ette. See on aga paljude rahvusvaheliste organisatsioonide õigusekspertide hinnangul vastuolus väljendusvabaduse põhimõtetega ning samal põhjusel lükati poole tosina aasta eest tagasi ACTA kaubanduslepe. Kui toona taheti sundida autoriõiguse politsei rolli netiühenduse pakkujaid, siis nüüd püütakse seda delegeerida platvormidele.

Kuigi tehisintellekti tehnoloogiad, mis peaks digitaalse ühisturu asepresidndi Andrus Ansipi ettekujutuses võtma mugavalt enda peale avaldamisõiguse kontrollimise, on alles puudulikud, pole küsimus mitte ainult nende ebausaldusväärsuses, vaid ka selles, et nende tehnoloogiatega on turul sisuliselt kaks ettevõtet — Google ja Audible Magic.

Internetis eri äritegevuse valdkondi raputada püüdvate startuppide jaoks tähendab see, et iga uue Facebooki, Uberi, Skype’i, Taxify, Airbnb, Vikipeedia vm meie elu lihtsustava innovatsiooni jaoks peaks selle liidestama emma-kumma ettevõtte filtriteenusega. Selline tehniline piirang ja seda määratlev juriidiline konstruktsioon on aga netiettevõtjate hinnangul Euroopa iduettevõtluse konkurentsivõime jaoks hävitav.

Asja ei tee paremaks ka Ansipi kabineti poolt ajakirjanikele korratud ning laia käibesse jõudnud väärinfo, et filtrid Eesti netiettevõtjaid ei puuduta. Tegelikult on kohustus oma teenus filtriga liidestada igal vähemalt kolm aastat vanal platvormil, mis pakub kasutajasisu üleslaadimise võimalust. Sellises olukorras hindavad aga iduettevõtjate esindusorganisatsioonid oma “disruptsete” äriprojektide skaleerimist võimatuks ning edaspidi toimub netitehnoloogiatel põhinev innovatsioon ilmselt USAs või Hiinas.

Direktiivi sisse kirjutatud Euroopa Interneti närutamine, kuni see muutub digitaalseks kõrbeks on ka see põhjus, miks hoolimata neile tehtud eranditest ei taha olla Google valitseja perifeersel turul ja Vikipeedia ei näe mõtet luua ühist teadmuspanka Internetis, milles puudub võimalus elavaks osaluseks.

Seejuures on paljuütlev ka aruteludes alatasa üles kerkiv süüdistus selles, et direktiivi vastased tantsivad USA internetihiidude pilli järgi. Aga põhiõiguste eksperdid, vikipedistid, Youtube’i sisuloojad jt pole mitte kinni makstud, vaid nad lihtsalt pole nõus Interneti hävitamisega. Jah, Internet pärineb algselt USAst ning on põhjus, miks veebihiiud sealt pärinevad, kuid Interneti hävitamine Euroopas või selle USAsse tagasi saatmine pole enam ammu realistlik plaan.

Algne artikkel: “Ansip valetab. Homme võib Euroopa Liit kiita heaks sõnavabaduse lämmatamise” (Eesti Päevaleht)