March 26, 2019

Kas sina usaldaksid Ansipi kÀtte tsensuurimasina?

HÀÀletusele tulev autoriĂ”iguse direktiiv hĂ€vitab selle Interneti, mis tagas 1990ndatel meile hĂŒppelaua Euroopa riikide sekka ja seda hĂŒppelauda oleme kahjuks juba pool tosinat aastat endal kĂŒll pigem jĂ€rel lohistanud, kui uuteks tiigri- vm hĂŒpeteks kasutanud. Me ei peaks laskma tĂ€napĂ€eva IT-maailma ja infoĂŒhiskonna eripĂ€ra ning innovatsiooni pĂ”himĂ”tteid mitte mĂ”istvatel 1990ndate poliitikutel end sohu juhtida.

Postimees vĂ€itis hiljuti ÀÀrmise enesekindlusega, et “ĂŒhtegi Eesti veebiplatvormi see direktiiv otseselt ei puuduta”, sest filtreerimisnĂ”uete rakendumiseks peab platvormil olema ĂŒheaegselt tĂ€idetud kolm nĂ”uet: vanus ĂŒle kolme aasta, viis miljonit unikaalset kasutajat kuus ja aastakĂ€ive ĂŒle 10 miljoni euro.

Kuigi vĂ€ide on vale, jĂ”udis see ringlusse Eesti suurimas pĂ€evalehes, see on eri kujudel esinenud ka teistes vĂ€ljaannetes ning andnud alust sĂ”navĂ”ttudeks [1], kuidas direktiivi vastased on ajupestud ullikesed ega saa aru, millest nad rÀÀgivad. Kogu arutelu tonaalsus on vĂ€ga sarnane sellega, mis oli seitse aastat tagasi ACTA protestide ajal, kui Ansip sĂŒĂŒdistas kriitikuid seemnete söömises.

NĂŒĂŒd selgub, et vÀÀrinfo on tulnud otse digitaalse ĂŒhisturu asepresident Ansipi kontorist, kust on ajakirjanikule kinnitatud, et “tegelikult peab kĂ”ik kolm kriteeriumi tĂ€idetud olema: vanus, kĂ€ive ja kasutajate hulk” ja “kui pead ĂŒleval mingit foorumit, siis piisab sellest kui jĂ€tkad nagu seni”. Miks valetab digitaalse ĂŒhisturu asepresidendi kontor direktiivi sisu kohta ning ĂŒritab jĂ€tta muljet, et see ei puuduta Eesti ettevĂ”tjaid?

Tsensuurimasinatega vÀÀrinfo vastu

See on ĂŒks eksimus pikas eksimuste rodus. Viimati sai komisjon valusalt vastu nĂ€ppe, kui sildistas oma selgituskampaania raames direktiivi kriitikuid “pööbliks” ning pĂŒĂŒdis veenda Euroopa Komisjoni ametlikus blogipostutuses aktivistide stiili matkides ja Interneti-meeme kasutades, et direktiiv ei ohusta neidsamu meeme.[2] See tekitas niivĂ”rd suure vastureaktsiooni, et komisjon oli sunnitud postituse eemaldama [3] ning valdkonna eest vastutav Ansip palus mokaotsast vabandust, kuid keeldus vĂ”tmast postituse eest vastutust. [4]

Selleks, et teha kindlaks, kes ja kelle ĂŒlesandel selle postituse koostas, tehti hulk teabenĂ”udeid, mis siiani ootavad vastust. Probleem aga pole tegelikult mitte postituse keelekasutuses, vaid kĂŒĂŒnilises valetamises ja selle rĂŒĂŒtamises komöödia vormi, mis pĂŒĂŒab vĂ€listada sisulist diskussiooni ning arutelu direktiiviga kaasnevate tĂ”siste probleemide ĂŒle juba ette naeruvÀÀristada.

Arvestades direktiivi peidetud Ă”igusliku kannapöörde tagajĂ€rgede ulatuslikkust ning vastuolulisust pole Ansipi katse halva mĂ€ngu juures mitte lihtsalt head nĂ€gu teha, vaid noortepĂ€rast huumorit matkides ja nalja visates Internetti sihipĂ€raselt hĂ€vingu poole tĂŒĂŒrida kĂŒll psĂŒhholoogiliselt mĂ”istetamatu, kuid pole siiski kuidagi vabandatav. Ansip soovib seejuures juurutada Euroopa Liidus masintsensuuri esialgu autoriĂ”iguse justkui sĂŒĂŒtus valdkonnas ning argumendiga tagada leivapaluke Paul McCartneyle jt nĂ€lgivatele autoritele, kuid juba on samasuguse filtreerimissĂŒsteemi ettepanek tehtud ÀÀrmuslikke vaateid vĂ€ljendava sisu jaoks, kus filtri haldajatena nĂ€hakse julgeolekuasutusi.

Seejuures edendab — vĂ”i oleks Ă”ige ĂŒtelda “etendab” — Ansip ka vĂ”itlust vÀÀrinfokampaaniate vastu ning pole ime, kui ka selles vallas nĂ€hakse lahendust masintsensuuris.

JĂ€rjest enam inimesi Euroopa Liidus on aru saanud, et Ansip propageerib selle seadusandliku algatusega mingit uut tĂŒĂŒpi Internetti, mille kurjad keeled on tituleerinud Filternetiks. Selleks nimetuseks on aga alust, sest selline automaatne sisu filtreerimine keerab Interneti tehnilised, kultuurilised ja innovatsiooni puudutavad pĂ”himĂ”tted pea peale ning kuigi jutt Interneti hĂ€vitamisest ja pÀÀstmisest vĂ”ib tunduda liialdamisena, on see siiski tĂ€iesti konkreetselt lokaliseeritav oht.

Esiteks on ĂŒleslaadimisfiltrite sisseseadmine ohuks Interneti tehnilisele taristule, mille pĂ”himĂ”tteks on vĂ”rdsus ja avatus. Pole ĂŒhtegi keskset serverit, mis kontrolliks Internetti laaditavat sisu, ja see on pĂ”hjus, miks Internet on muutnud kommunikatsioonipraktikaid isiklikus ja avalikus suhtluses, valitsuse tasemel ja ettevĂ”tluses ning saanud meie igapĂ€evase elu osaks. Interneti aluseks oleva TCP/IP protokollistiku looja Vint Cerf ja selle tuntuima HTTP-rakendusprotokolli looja Tim Berners-Lee on pöördunud Euroopa Parlamendi poole palvega artikkel 13 automaatsest tsensuurist loobumiseks, sest see hĂ€vitaks Interneti olemuse, mis on kirjutatud selle tehnilisse protokolli.

Sisuloojad tahavad avatumaid platvorme ja suuremat kontrolli

Teiseks on ĂŒleslaadimisfiltrite sisseseadmine ohuks loomekeskonnale, mille Internet on ellu kutsunud. Remiksikultuur, digitaalne sisuloome, meemid ja kĂ”ikvĂ”imalikud interaktiivsed kunstivormid, mis kasutavad ekraane, videot, sensoreid, ristmeediat, ĂŒhisloomet, hajussĂŒsteeme jm tehnoloogilisi lahendusi – see kĂ”ik on muutunud kultuuriloome standardiks. Seejuures on ajaga kujunenud ka viisid, kuidas loominguga teenitakse, meil on striiminguteenused, arvutimĂ€ngude platvormid, veebilaivid ja juutuberid. TĂ€napĂ€eva loojad tahavad, et nende sisu oleks veebis leitav ja see jĂ”uaks vĂ”imalikult paljudeni. Neid vĂ”imalusi pakkuvate platvormidega on palju probleeme, kuid ĂŒhtegi neist ei lahenda see, kui teha platvormidele seadusega kohustuslikuks autoriĂ”igusega kaitstud sisu filtreerimine selleks, et kompenseerida vĂ€henenud sissetulekuid möödunud sajandi staaridele.

Sisuloojad tahaksid platvormide suuremat avatust, suuremat isiklikku kontrolli oma sisu ning selle pealt teenitava tasu ĂŒle, aga mitte avaldamisvĂ”imaluste piiramist vana pĂ”lvkonna toetuseks. SeetĂ”ttu on direktiivi vastu nii Google’i omanduses olev YouTube [5] kui ka teised sarnased platvormid alates Bandcampist, Patreonist ja Kickstarterist [6] kuni Twitchini [7] ja meediaagentuuride ja loomeettevĂ”tluse ning piraatluse vastase vĂ”itluse institutsioonideni [8].

Kuigi Google’ile ennustatakse direktiivi vastuvĂ”tmisel turuliidri rolli igaveseks ajaks igavesti [9], siis netihiid ei ole nii rumal, et tahaks olla valitseja kaduval ning arengupotentsiaalita turul. Sest avaldamisvĂ”imaluste piiramine tĂ€hendab uute artistide, kunstivoolude ja kogu selle Interneti poolt tagatud loovuse pidurdamist. Google tundub uskuvat Euroopasse rohkem kui Euroopa Komisjon.

InternetiettevÔtluse pÔhimÔtete hÀvitamine

Kolmandaks ja viimasena on aga direktiiv otseseks ohuks sellele, mis on Interneti juures kĂ”ige rohkem maailma muutnud. See on eri majandustegevuse valdkondade raputamine startuppide ja nende ĂŒlemaailmse skaleerimisega. Internet on pakkunud innovatiivseid lahendusi niivĂ”rd erinevates valdkondades nagu sĂ”prus- ja seksisuhted, elamispindade ĂŒĂŒrimine, taksondus, postimĂŒĂŒk, teadmiste talletamine jne – tegelikult on see nimekiri pidevalt tĂ€ienev, sest Interneti kogu kasutuspotentsiaal pole veel kaugeltki teostunud.

Interneti protokolli looja Vint Cerf peab TCP/IP protokolli poliitiliseks innovatsiooniks ning vĂ€idab, et selle poolt tagatav hĂŒve on “innovatsioon luba kĂŒsimata”. [10] See tĂ€hendab, et jĂ€rjekordne disruption ehk mistahes uue valdkonna “raputamine” vĂ”rgutehnoloogia abil toimub esialgu seaduslikus hallalas ning seejĂ€rel on vĂ€ljakutseks leida viis see olemasolevate seadustega ĂŒhildada ning seda skaleerida kasutuseks ĂŒhiskonnas laiemalt vĂ”i suuremates piirkondades. Tegelikult kehtib see mistahes innovatsiooni puhul, aga iseĂ€ranis tugevalt on see omane uutele ettevĂ”tlusmudelitele veebis.

Direktiiv seab aga nĂ”udeks, et mistahes suurema platvormi loomisel tuleb see liidestada standardiseeritud filtreerimisteenusega. Esialgu kĂŒll rÀÀgitakse autoriĂ”igusest, aga filtrid ootavad ka muudes valdkondades ning on arusaadav, et rĂ€tsepatööna tehtud seitsmest punktist koosnev nimekiri eranditest mitte-Ă€rilistele online-entsĂŒklopeediatele, vaba tarkvara arendusportaalidele, veebikaubanduse platvormidele jmt ei piisa, et tagada vĂ”imalus innovatsiooniks tulevastele maailma raputavatele startuppidele.

Direktiiv lĂ€htub ettekujutusest, et Internetiga seonduv innovatsioon on lĂ”ppenud ja mitte ĂŒhtegi maailma raputavat startuppi nagu Airbnb vĂ”i ĂŒhiskondlikku projekti nagu Vikipeedia enam ei teki. Direktiiv on ohuks innovatsioonile digikeskkonnas, mille on teinud vĂ”imalikuks Internet kui kindlate omadustega tehniline suhtlusprotokoll.

Ansip sÔdib iseenda vÀidetava toetajabaasiga

SeetĂ”ttu on direktiivi vastu vĂ”tnud sĂ”na meie oma ITL ja ESLC [11], aga ka Euroopa startuppide ĂŒhendus [12] ja Interneti-ettevĂ”tjad loendamatutest valdkondadest [13]. Ning just see viimane ongi direktiivi puhul kĂ”ige absurdsem ja ebaratsionaalsem: kuigi Andrus Ansipi roll oli tagada Euroopa netiettevĂ”tluse konkurentsivĂ”ime USA, Hiina jt suurte turgudega digitaalse ĂŒhisturu loomisega, siis praeguse direktiiviga pole tagatud isegi selle pĂ”hilist eesmĂ€rki ning on pahandatud Ă€ra direktiivi eesmĂ€rki pĂ”himĂ”tteliselt toetavad startupperid jt ettevĂ”tjad.

Jah, keegi ei oodanud Andrus Ansipilt, et ta seisaks jÀrelejÀtmatult netikasutajate Ôiguste eest, panoraamivabaduse eest vÔi Creative Commons litsentse kasutades loodava vabakultuuri eest, kuid on mÔnevÔrra ootamatu, et ta vedas alt ka ettevÔtjaid.

Ma ei tea, kuidas suhtuvad Eesti ettevÔtjad komisjoni lansseeritud valesse, et direktiiv ei puuduta otseselt Eesti netiplatvorme ja et kÔik vÔib jÀtkuda tÀpselt samamoodi nagu enne, aga ma kinnitan, et direktiivi mÔju Internetile on otsene.

See hĂ€vitab selle Interneti, mis tagas 1990ndatel meile hĂŒppelaua Euroopa riikide sekka ja seda hĂŒppelauda oleme kahjuks juba pool tosinat aastat endal kĂŒll pigem jĂ€rel lohistanud, kui uuteks tiigri- vm hĂŒpeteks kasutanud. Me ei peaks laskma tĂ€napĂ€eva IT-maailma ja infoĂŒhiskonna eripĂ€ra ning innovatsiooni pĂ”himĂ”tteid mitte mĂ”istvatel 1990ndate poliitikutel end sohu juhtida. Ansipi aeg on lĂ€bi – mĂ€letatavasti kinnitas ka Ansipi koduerakonna praegune juht Kaja Kallas Eesti EL eesistumise ajal autoriĂ”iguse teemal puhkenud skandaali kommenteerides, et Ansip on digikĂŒsimustes valmistanud “vĂ€ga suure pettumuse”. [14]

Seemned ja foolium pole enam naljakad. Kui deklaratsioonides ettevĂ”tjate huvide eest seisev Ansip hĂ€vitab digitaalse ĂŒhisturu ja ettevĂ”tluse edendamise sildi all Euroopa startuppide vĂ”imalusi maailmaturul, siis see on tiba hullem kui Ă”lle hinna tĂ”stmine vĂ”i konservatiivide valed pimeduse varjus laevadega Eestisse toodavatest pagulaste hordidest.

Wikimedia Eesti on teinud teabenĂ”ude justiitsministeeriumile [15], et selgitada vĂ€lja, kuidas kujunesid Eesti tagurlikud seisukohad masintsensuuri kĂŒsimustes eesistumise ajal. Tegin eile komisjoni poolt ajakirjanikele saadetavates meilides tehtava vÀÀrinfo kampaaniale kinnituse leidmiseks samuti teabenĂ”ude. Kahjuks on hÀÀletus ukse ees ja komisjonil oma jamasid aega selgitada vĂ€he, kuid meil on Ă”igus teada, kes ja mis ulatuses meile valetab. Kui ajakirjandus ei too poliitikute valesid avalikkuse ette, siis pole ka lootust, et valimised olukorda muudaks. Muide, Euroopa Parlamendi valimised on juba 26. mail.

[1] http://www.pealinn.ee/tagid/koik/vaata-fotosid-vabaduse-valjakul-toimus-meeleavaldus-autorioiguste-n238966, https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/hinnavaatluse-omanik-paneme-protestiks-foorumi-kinni-sest-autorioiguseseadus-on-nii-absurdne/
[2] https://gafgaf.infoaed.ee/dump/kuidas-p%C3%B6%C3%B6blit-veendi-tapma-r%C3%BC%C3%BCtlit-ja-p%C3%A4%C3%A4stma-draakoni.html
[3] https://medium.com/@EuropeanCommission/the-copyright-directive-how-the-mob-was-told-to-save-the-dragon-and-slay-the-knight-b35876008f16
[4] https://twitter.com/Ansip_EU/status/1097436222736252928
[5] https://www.youtube.com/intl/et/saveyourinternet/
[6] https://static1.squarespace.com/static/571681753c44d835a440c8b5/t/5b96a38ac2241b0779235c8d/1536598923659/Article+13+-+Company+Letter.pdf
[7] https://blog.twitch.tv/from-our-ceo-a-letter-to-twitch-creators-about-article-13-16ae8ec41c70
[8] https://www.politico.eu/wp-content/uploads/2019/01/Creative-Sector-Calls-for-a-Suspension-of-Negotiations-on-Article-13.pdf
[9] https://www.politico.eu/article/copyright-platforms-eu-google-winners-and-losers-of-europes-copyright-reform/
[10] https://www.linuxfoundation.org/blog/2018/05/vint-cerf-on-open-networking-and-design-of-the-internet/, http://techpresident.com/news/22726/timeline-update-why-tcpip-inherently-political-according-vint-cerf-one-its-inventors
[11] https://copybuzz.com/wp-content/uploads/2017/11/Open-Letter-COMPET-Council-30-Nov-online.pdf
[12] https://www.eu-startups.com/2019/01/article-13-how-startups-would-be-affected-by-such-a-copyright-reform/
[13] https://nextcloud.com/blog/130-eu-businesses-sign-open-letter-against-copyright-directive-art-11-13/, https://blog.cloudflare.com/eu-copyright-vote-a-critical-juncture-for-the-open-internet/, http://www.ccianet.org/wp-content/uploads/2018/11/1811-Open-industry-letter-copyright_FINAL-1.pdf
[14] https://www.err.ee/618170/kaja-kallas-ansip-on-digikusimustes-valmistanud-vaga-suurt-pettumust
[15] https://ee.wikimedia.org/wiki/Teaben%C3%B5ue_justiitsministeeriumile

Algne artikkel: “AutoriĂ”iguse direktiiv on mĂ€ssitud desinformatsiooni ja valedesse” (Postimees)