March 26, 2019

Kas Google tahaks olla valitseja digitaalses kÔrbes?

Direktiivi sisse kirjutatud Euroopa Interneti nĂ€rutamine, kuni see muutub digitaalseks kĂ”rbeks on ka see pĂ”hjus, miks hoolimata neile tehtud eranditest ei taha olla Google valitseja perifeersel turul ja Vikipeedia ei nĂ€e mĂ”tet luua ĂŒhist teadmuspanka Internetis, milles puudub vĂ”imalus elavaks osaluseks.

Youtube’ile ennustatakse autoriĂ”iguse direktiivi lĂ€biminemisel igavese turuliidri positsiooni Euroopa Liidus ja Vikipeedia jaoks sĂ”nastati rĂ€tsepatööna erand, et ĂŒhisloomeline vĂ”rguentsĂŒklopeedia ei peaks liidestama oma sĂŒsteemiga ĂŒleslaadimisfiltreid. Ent miks on Google lubanud direktiivi lĂ€biminemisel ikkagi lĂ”petada Youtube’i pakkumise Euroopas ning miks on Vikipeedia viimase poole aasta jooksul kahel korral teinud virtuaalse protesti vormis kasutajatele kĂ€ttesaamatuks oma teadmuspanga?

Direktiivi kohta ei ĂŒtelda ilma pĂ”hjuseta, et see hĂ€vitab Interneti. Paljudele tundub Internet praeguseks ilmselt sama loomulik nagu Ă”hk vĂ”i vesi ning selle hĂ€vitamine ettekujutamatu. Kuid Interneti hĂ€vitamiseks piisab mĂ”ne selle tehnilise suhtlusprotokolli pĂ”hiomaduse muutmisest nii, et see mĂ”juta enam ĂŒhiskonda sel viisil, nagu ta on mĂ”jutanud seni — infovahetuse vĂ”imalusi avardavalt, kunstiloomet katalĂŒseerivalt, eri Ă€ritegevuse valdkondi raputavalt.

See ĂŒhiskonna terviku mĂ”ttes vĂ€ike hĂŒve eelmise sajandi staaride kahanevate autoritasude kompenseerimiseks, mida artikkel 13 pĂŒĂŒab saavutada Interneti aluseks olevast “luba kĂŒsimata innoveerimise” pĂ”himĂ”ttest loobumisega, vĂ”ib Interneti tehnilise protokolli autorite, tĂ€napĂ€evaste loomeisikute-sisuloojate kogukondade ning Interneti-ettevĂ”tjate hinnangul olla just tĂ€pselt nii hĂ€vitava mĂ”juga.

KĂŒsimus on selles, kas millegi Internetti ĂŒles laadimiseks tuleks hankida eelnevalt luba ja kes on sunnitud loa olemasolu kontrollima.

Tehnilises mĂ”ttes on nii, et hetkest, mil seadmele antakse IP-aadress, on kogu Internet mulle piiranguteta avatud. Sisu jagamise jaoks on Interneti algusaegadest kehtinud seesama pĂ”himĂ”te, et enne ĂŒleslaadimist luba kĂŒsima ei pea. See ei vĂ€henda aga ĂŒleslaadija vastutust ning illegaalse sisu operatiivseks eemaldamiseks ning korduvate rikkujate vastutusele vĂ”tmiseks on ette nĂ€htud reeglid. Üleslaadimist vĂ”imaldav platvorm muutub vastutavaks siis, kui ta ei eemalda illegaalset sisu operatiivselt.

NĂŒĂŒd aga tahetakse muuta platvormid vastutavaks juba ette, st platvormidele peaks lisaks operatiivse eemaldamise kohustusele tekkima kohustus vĂ€listada sisu avaldamine juba ette. See on aga paljude rahvusvaheliste organisatsioonide Ă”igusekspertide hinnangul vastuolus vĂ€ljendusvabaduse pĂ”himĂ”tetega ning samal pĂ”hjusel lĂŒkati poole tosina aasta eest tagasi ACTA kaubanduslepe. Kui toona taheti sundida autoriĂ”iguse politsei rolli netiĂŒhenduse pakkujaid, siis nĂŒĂŒd pĂŒĂŒtakse seda delegeerida platvormidele.

Kuigi tehisintellekti tehnoloogiad, mis peaks digitaalse ĂŒhisturu asepresidndi Andrus Ansipi ettekujutuses vĂ”tma mugavalt enda peale avaldamisĂ”iguse kontrollimise, on alles puudulikud, pole kĂŒsimus mitte ainult nende ebausaldusvÀÀrsuses, vaid ka selles, et nende tehnoloogiatega on turul sisuliselt kaks ettevĂ”tet — Google ja Audible Magic.

Internetis eri Ă€ritegevuse valdkondi raputada pĂŒĂŒdvate startuppide jaoks tĂ€hendab see, et iga uue Facebooki, Uberi, Skype’i, Taxify, Airbnb, Vikipeedia vm meie elu lihtsustava innovatsiooni jaoks peaks selle liidestama emma-kumma ettevĂ”tte filtriteenusega. Selline tehniline piirang ja seda mÀÀratlev juriidiline konstruktsioon on aga netiettevĂ”tjate hinnangul Euroopa iduettevĂ”tluse konkurentsivĂ”ime jaoks hĂ€vitav.

Asja ei tee paremaks ka Ansipi kabineti poolt ajakirjanikele korratud ning laia kĂ€ibesse jĂ”udnud vÀÀrinfo, et filtrid Eesti netiettevĂ”tjaid ei puuduta. Tegelikult on kohustus oma teenus filtriga liidestada igal vĂ€hemalt kolm aastat vanal platvormil, mis pakub kasutajasisu ĂŒleslaadimise vĂ”imalust. Sellises olukorras hindavad aga iduettevĂ”tjate esindusorganisatsioonid oma “disruptsete” Ă€riprojektide skaleerimist vĂ”imatuks ning edaspidi toimub netitehnoloogiatel pĂ”hinev innovatsioon ilmselt USAs vĂ”i Hiinas.

Direktiivi sisse kirjutatud Euroopa Interneti nĂ€rutamine, kuni see muutub digitaalseks kĂ”rbeks on ka see pĂ”hjus, miks hoolimata neile tehtud eranditest ei taha olla Google valitseja perifeersel turul ja Vikipeedia ei nĂ€e mĂ”tet luua ĂŒhist teadmuspanka Internetis, milles puudub vĂ”imalus elavaks osaluseks.

Seejuures on paljuĂŒtlev ka aruteludes alatasa ĂŒles kerkiv sĂŒĂŒdistus selles, et direktiivi vastased tantsivad USA internetihiidude pilli jĂ€rgi. Aga pĂ”hiĂ”iguste eksperdid, vikipedistid, Youtube’i sisuloojad jt pole mitte kinni makstud, vaid nad lihtsalt pole nĂ”us Interneti hĂ€vitamisega. Jah, Internet pĂ€rineb algselt USAst ning on pĂ”hjus, miks veebihiiud sealt pĂ€rinevad, kuid Interneti hĂ€vitamine Euroopas vĂ”i selle USAsse tagasi saatmine pole enam ammu realistlik plaan.

Algne artikkel: “Ansip valetab. Homme vĂ”ib Euroopa Liit kiita heaks sĂ”navabaduse lĂ€mmatamise” (Eesti PĂ€evaleht)