19. juuni 2023

Abielureferendum, aga ĂŒhel tingimusel

Mitte ainult seeÔttu, et osapooled on end nurka mÀnginud, vaid ka sisulistel pÔhjustel vÔiks abielu mÀÀratluse otsustada referendumil.

Abielu sĂ€ilimine mehe ja naise liiduna vĂ”i selle laiendamine kahe tĂ€iskasvanu vaheliseks liiduks muudab otseselt meist vĂ€ga vĂ€heste elusid. Selle laiem mĂ”ju ĂŒhiskondlikule kliimale on aga suur ja sestap tulised vaidlused. Enamikku argumentidest oleme aga juba ammu kuulnud ja vastasseisus paistab mĂ”juvat veel ainult vindi ĂŒlekeeramine.

Selle tunnistajaks olemegi viimasel ajal olnud, kuigi suurimat vÀÀrtuskonflikti vÀljendavate eelnÔude hÀÀletamiseni pole riigikogu veel jÔudnudki.

Ei saa ĂŒtelda, et valitsusel oleks moraalne Ă”igus kehtestada oma tahet teemal, mida koalitsioonist pea ⅔ moodustava juhtpartei programmiski polnud, aga samavĂ”rd ĂŒlepakutud on opositsiooni hÀÀlekama osa vĂ€ide, et riigil puuduvat ĂŒldse Ă”igus abielu mÀÀratlust kujundada.

Osapooled rahunema

Taustal oleva vÀÀrtuskonflikti autentsuses ei saa kahelda, aga osapooled mĂ€ngivad end jĂ€rjest enam nurka – valitsus sellega, et oma tahte nimel toob ohvriks demokraatia alusvÀÀrtused, opositsioon omakorda reageerides sellele jĂ”ulise obstruktsiooniga, aga ka ĂŒleskutsetega ĂŒldisele kodanikuallumatusele ja omaalgatuslikule vastupanule pĂ”hiseadusliku korra kaitsel. Eeskuju selleks nĂ€idatakse konfliktide lausa fĂŒĂŒsiliseks eskaleerimisega riigikogus. Kas oleme tĂ”epoolest suubumas ĂŒleĂŒldisesse anarhiasse?

Valitsemise ja seadusloome heade tavade, valimiskampaanias antud lubaduste jt kirjutatud ja kirjutamata reeglite eiramisel, nende asemel ĂŒha enam jĂ”uvĂ”tetele toetumisel tekib kodanikuna kohtuniku rolli vĂ”ttes peamiselt soov saata osapooled rahunema ja lubada jĂ€tkata mĂ€ngu siis, kui ollakse meenutanud ausa mĂ€ngu pĂ”himĂ”tteid ning platsile tulles taas suutelised reegleid jĂ€rgima.

Üks vĂ”imalus sellise kohtunikurolli vĂ”tmiseks ja osapoolte rahunema saatmiseks on nĂ”uda abielu mÀÀratluse otsustamist referendumil. Sellel poleks aga ainult rahustav roll, vaid see aitaks ka vĂ€listada, et manipulatiivse seadusloomega siseneme n-ö rakendusaktide limbosse, kuhu viis jĂ”uvĂ”tetele panustamine kooseluseaduse.

Odav kaup osturallilt

Kui kiiruga koostatud ja tempokalt menetlusse suunatud abieluvĂ”rdsuse seadusemuudatustes puuduvadki suuremad sisulised vead, on jĂ€tkuvalt kĂŒsimuse all, kas peab paika tĂ”lgendus sellest, et homoabielu on kooskĂ”las ka pĂ”hiseadusega. Isegi kui vĂ”ib senise kogemuse pĂ”hjal arvata, et riigikohus tĂ”lgendaks pĂ”hiseadust vaidluse korral samas soost partneritele soodsalt, pole see siiski kindel. SeetĂ”ttu vĂ”iks olla kĂŒsimuse otsustamisest referendumil see kasu, et kui on hangitud sellele kĂ”rgeima vĂ”imu kandja heakskiit, ei saa pĂ”hiseaduse tĂ”lgendamise kĂŒsimust tekkida.

VĂ€hemused on ĂŒhiskonnas alati teatud mÀÀral alla surutud ja toites ootust suurest vabanemisest on neid lihtne poliitilise propaganda vankri ette rakendada. Vaevalt on aga abieluvĂ”rdsuse lĂ€bisurumist pea religioosselt toetavate kvÀÀrvasakpoolsete hordid mĂ€rganud, et sisuliselt sama liigutusega ehk koalitsioonilepingu eelmise punktiga soovitakse piirata kohaliku suurima vĂ€hemuse valimisĂ”igust. SeetĂ”ttu mĂ”jub eriti kĂŒĂŒniliselt, kui ei hĂ€beneta vĂ”rrelda valitsuse plaane homoabielu seadustamiseks naistele valimisĂ”iguse andmisega.

Olukord meenutab veidi poliitilise osturalli lisaallahindlust, kus joostakse tormi ammuoodatud abieluvĂ”rdsusele mĂ€rkamata, et see ei ole aus demokraatiakaup, sest sellel puudub nĂ”uetekohane garantii, kinni maksavad selle teised vĂ€hemused kaotatud pĂ”hiĂ”igustega ning lĂ”puks ka kodanikuĂŒhiskond tagasilöökidega avatud valitsemises.

Mitte kĂ”ik parlamendivalimised ei lĂ€he sujuvalt ĂŒle opositsiooni ĂŒksmeelseks obstruktsiooniks ja oleks rumal arvata, et valitsusel pole toimuvas sĂŒĂŒd. Üldrahvalikuks pettumuseks on ka pĂ”hjust, sest valimismaratoni lĂ”pusirgel vĂ”etud PrigoĆŸini-doping, kahtlase staatusega annetused maailmavaatelistelt sihtasutustelt, seadust eirates kokku loetud e-hÀÀled, kampaanias teadlikult maha vaikitud maksutĂ”usud, Schrödingeri peretoetus ja korruptsioonivastases vĂ”itluses “uut taset” lubanud poliitjĂ”u suurima hÀÀltemagneti poolt petetud 5260 valijat pole naljaasi – tundub, et polegi ĂŒhiskonnagruppi, mida ei ole alt veetud.

Referendum taastaks usalduse

Valitsuse otsus manööverdada soovitud eelnĂ”ud obstruktsioonist mööda usaldushÀÀletuse tehnilise instrumendiga ei kontrolli ainult riigikogu liikmete usaldust. Eksitamisele ĂŒles ehitatud valimiskampaania on pannud proovile just valijate usalduse, kellel vĂ”iks olla moraalselt suuremgi Ă”igus pettuse ĂŒle pahameelt avaldada. See on ĂŒks tugev argument, miks peaks kĂŒsima nĂŒĂŒd vĂ€hemasti tagantjĂ€rele rahvalt heakskiitu kampaanias salatud plaanidele, mida homoabielu seadustamine kahtlemata on.

Sooneutraalse abielu referendumil otsustamist nĂ”udvat rahvaalgatust luues ei tundnud ma end siiski kuigi mugavalt. Seda vĂ€lja hĂ”igates tabas mind esmalt abieluvĂ”rdsusest otseselt puudutatud vĂ€hemuse halvakspanu, kelle konspiratsiooni soovitud seadusemuudatuse nĂŒĂŒd ja kohe kĂ€ttesaamiseks ma ilmselt niimoodi torpedeerin. Teiselt poolt aga ujutati rahvaalgatusportaali arutelusektsioon ĂŒle sĂ”numitega, mille sisuks paistis olevat soov Ă”iendada vĂ€hemusega arved solvangutega. Mulle ei tundu asjakohane neist kumbki.

SeetĂ”ttu kutsun ĂŒles allkirjastama mĂ€rgukirja riigikogule, et otsustada rahvahÀÀletusega ĂŒhest soost partnerite Ă”igus sĂ”lmida abielu, aga ĂŒhel tingimusel. Selleks tingimuseks on, et referendumit ei vĂ”eta kui vahendit vastaspoolele Ă€rapanemiseks, mida nĂ€eme elukutseliste poliitikute seas niigi.

Olete oodatud algatust allkirjastama vaid juhul, kui lubate ooteperioodina vĂ€lja pakutud aastat kasutada oma seisukohtade ja argumentide vĂ”imalikult selgeks lĂ€bimĂ”tlemiseks ning sisuliseks tutvumiseks vastaspoole seisukohtadega. Sest referendumi mĂ”te ei ole lahendada lahvatanud tĂŒli kiire hÀÀletusega, vaid teha pĂ€rast argumentide Ă€rakuulamist informeeritud, rahulik ja meid kĂ”iki kĂ”ige paremini teeniv otsus.

Loodan, et sellist otsust oleks kĂ”ik osapooled valmis vastuvaidlemata tunnustama – sest kui pole, mis meile siis ĂŒldse veel jÀÀb?

Artikkel ilmus 15. juunil 2023 Postimehes pealkirja all “AbieluvĂ”rdsus kui poliitiline osturalli. Kuid see pole aus demokraatiakaup”. Riigikogu kinnitas homoabielu lubavad seadusemuudatused 20. juunil 2023. Algatus oli algselt plaanitud seda ennetama, kuid jÀÀb avatuks seadusemuudatustega seotud asjaolude lĂ”pliku selgumiseni vĂ”i seaduse kehtima hakkamiseni jaanuaris 2024.