MÀrt PÔder

Kassipiltidest, kĂŒbersĂ”jast ja kĂ”igest, mis sinna vahele mahub...
Siin toimetab omasĂŒĂŒline heidik imelises infoĂŒhiskonnas!

17. aprill 2020

Tartu Ülikooli suusoojaks jĂ€rgitud digiĂ”igused

Suurim probleem pole minu arvates mitte tagasiside sĂŒsteemi poolik anonĂŒĂŒmsus, vaid see, et Tartu Ülikool silma pilgutamata valetas tudengitele anonĂŒĂŒmsuse kohta ja et see ei tulnud vĂ€lja mitte kursuste tagasisidesĂŒsteemi arenduse, juurutamise ja uuendamise varasemate arutelude kĂ€igus, vaid alles konkreetset isikut puudutava skandaaliga.

25. oktoober 2019

Millal saame mĂŒĂŒa e-hÀÀlte krĂŒptogramme hĂ€marveebis?

Õiguskantsleri korraldatud kohtumisel maalisin liigse tĂ”endusjĂ”u probleemi nĂ€itlikustamiseks dĂŒstoopilise kujutluse hĂ€marveebi teenusest, mis pakuks valijatele korrektse digiallkirjaga ja Ă”ige erakonna poolt hÀÀletavate krĂŒptogrammide ĂŒleslaadimise eest tasu mĂ”nes krĂŒptovÀÀringus. Missugune tĂ€pselt oleks sellise illegaalse teenuse Ă€rimudel, see vajab lĂ€bimĂ”tlemist, kuid oht krĂŒptogrammidega kaubitsemiseks on sama reaalne nagu kettrĂŒnne pabersedelite puhul.

22. juuni 2019

Kas nĂŒĂŒd saab e-hÀÀletus valmis?

Oleme e-hÀÀletusega lĂ”puks jĂ”udnud tagasi 2000ndatesse, mil tehti otsus klopsida demokraatia baastaristu jaoks pĂ”lve peal kokku tĂŒĂŒpi ĂŒks hĂ€sti turvaline e-poe lahendus ning jÀÀdi selle juurde terveks dekaadiks. Uus valitsus kutsus kokku töörĂŒhma, et mineviku vead parandada. Hoolimata mĂ”ningatest kĂ”hklustest nĂ”ustusin liituma ning andma oma panuse linnamĂŒĂŒri valmisehitamisse.

15. aprill 2019

Interneti Sihtasutus otsis taskust kogukonda, aga leidis ainult raha

Kogukonda pole sihtasutus leidnud, aga domeenidega hangeldades on leitud piisavalt raha, et seda nĂŒĂŒd investeerida ka kaasamisse ja netikasutajate demokraatlike Ă”iguste tagamisse. On viimane aeg seda kogukonnalt vĂ”etud vĂ”lga tasuma hakata, muidu saab sellest ĂŒks jĂ€rjekordne kivi Eesti hiilgava infoĂŒhiskonna memoriaalis.

26. mÀrts 2019

Vikipeedia armastab autoriÔigust

Vikipeedia on ĂŒks maailma suurimaid veebisisu liigendajaid ning maailma kĂ”ige lingitum veebisait. Teadmiste universaalse kĂ€ttesaadavuse eest seisev vaba vĂ”rguentsĂŒklopeedia ei saa endale eksimusi autoriĂ”iguse vastu lubada, sest need vĂ”iksid olla ajendiks ligipÀÀsu piiramisel entsĂŒklopeediale.

26. mÀrts 2019

Kas Google tahaks olla valitseja digitaalses kÔrbes?

Direktiivi sisse kirjutatud Euroopa Interneti nĂ€rutamine, kuni see muutub digitaalseks kĂ”rbeks on ka see pĂ”hjus, miks hoolimata neile tehtud eranditest ei taha olla Google valitseja perifeersel turul ja Vikipeedia ei nĂ€e mĂ”tet luua ĂŒhist teadmuspanka Internetis, milles puudub vĂ”imalus elavaks osaluseks.

26. mÀrts 2019

Kas sina usaldaksid Ansipi kÀtte tsensuurimasina?

HÀÀletusele tulev autoriĂ”iguse direktiiv hĂ€vitab selle Interneti, mis tagas 1990ndatel meile hĂŒppelaua Euroopa riikide sekka ja seda hĂŒppelauda oleme kahjuks juba pool tosinat aastat endal kĂŒll pigem jĂ€rel lohistanud, kui uuteks tiigri- vm hĂŒpeteks kasutanud. Me ei peaks laskma tĂ€napĂ€eva IT-maailma ja infoĂŒhiskonna eripĂ€ra ning innovatsiooni pĂ”himĂ”tteid mitte mĂ”istvatel 1990ndate poliitikutel end sohu juhtida.

12. mÀrts 2019

Siin töötab maailma uuendusmeelseim parlament?

Mitte e-residentide, jagamismajanduse vĂ”i sĂ”idujagamise, isejuhtivate sĂ”idukite, kratiseaduse vĂ”i e-maksuameti pĂ€rast — vaid Riigikogu enda tööprotsessi avamisega infoĂŒhiskonna vĂ”imalustele vĂ”ime saada lĂ”puks osutada siia kĂ”rvale Toompea lossile ja ĂŒtleda: siin töötab maailma uuendusmeelseim parlament.

18. veebruar 2019

Miks lasen end Riigikokku saades kiibistada?

ĐŁ-у-у-у-у-у-гу-гугу-уу! Istun ma nĂŒĂŒd siin piirilinn Narvas tundlike isendiandmete hunniku nagu viitsĂŒtikuga pommi otsas ja mĂ”tlen, mida edasi teha. Panin nimelt nĂ€dalapĂ€evad tagasi tiksuma skripti, mis on mulle praeguseks kogunud hulganisti nii poliitloomade ja teiste avaliku elu tegelaste kui ja tavaliste loomapidajate illegaalseid isikuandmeid. Miks peaks keegi midagi sellist ĂŒldse tegema?

16. veebruar 2019

Andmed on uus pÔlevkivi!

Kui masstootmise ja kaubavahetuse ĂŒleilmastumise ajastul hakati nimetama naftat uueks "mustaks kullaks", siis infoĂŒhiskonna pĂ”hivaluuta on andmed — andmete abil teenitakse raha ja valitsetakse. Ent samamoodi nagu nafta puhul on lĂ€bivaks jooneks olnud vĂ”itlus maardlate ja transporditaristu kontrolli saavutamise pĂ€rast, kĂ€ib praegu vĂ”itlus andmete ja infotaristu kontrolli pĂ€rast.

1. veebruar 2019

Vaba ja avatud infoĂŒhiskond

Kandideerisin roheliste nimekirjas, sest nad nĂ”ustusid liitma oma programmi Piraatide digikodanike Ă”igustele keskenduva infoĂŒhiskonna programmi, mille koostasime spetsiaalselt Riigikogu valimisteks ning mida pakkusime ka teistele erakondadele. Kuigi koostatud Riigikogu valimisteks 2019 jÀÀb see programm ilmselt aktuaalseks veel vĂ€hemalt pooleks tosinaks aastaks.

20. september 2018

Kuidas seletada vikit vandenÔuteoreetikule?

Vikipeedias rakendub kĂŒllalt robustne ja aeglane demokraatlik protsess. Kui mĂ”ne artikli kohta on tĂ”epoolest vastakad arvamused, siis jÀÀb artikkel ootama, kuni kogukond jĂ”uab artikli sisu osas suhtelisele konsensusele, ĂŒks pool tĂŒdib lĂ”plikult vaidlemast vĂ”i korraldatakse probleemi lahendamiseks hÀÀletus. See viimane on artikli sisu ĂŒle otsustamisel siiski vĂ€ga harv nĂ€htus, sest eelistatakse kokkuleppeid ega ole tehtud standardiks tĂ”e ĂŒle hÀÀletamise libedat teed.

7. juuli 2018

Tsensuurimasinate pealetung

Euroopa Liidus on juba pikemat aega kĂŒpsenud plaan Interneti ulatuslikuks ja automaatseks tsenseerimiseks. Plaan ulatub tagasi 2000ndate lĂ”ppu, mil ACTA-leppe raames sooviti meediaettevĂ”tete toel seada sisse Interneti teenusepakkujate vastutus kasutajate ĂŒleslaaditud sisu eest. Riikidevahelise kaubanduslepinguna sĂŒndinud «vĂ”ltsimisvastase leppe» lĂŒkkas pĂ€rast ulatuslikke proteste 2012. aastal tagasi Euroopa Parlament.

20. juuni 2018

Kas juba sĂŒgisel kuuleme Interneti luigelaulu?

Euroopa Komisjon avaldas kahe aasta eest oma ettepanekud autoriĂ”iguse muudatusteks, mis peaksid aitama kaasa ĂŒhtse digituru loomisele Euroopa Liidus. Uuenduste nimekiri on napp ja annab vaevu aimu sellest, et selle kaugem eesmĂ€rk on tagada euroliidu digituru konkurentsivĂ”ime ĂŒhendriikide suure ja avatud turuga.

30. november 2017

Seda halvem faktidele!

Palju on juttu tĂ”e lahustumisest uue meedia supis ja faktide olemuslikust jĂ”uetusest propaganda ees. Korraldatakse arutelusid ja hĂ€katone, arvamusliidrid ja poliitikud EL ja kohalikul tasemel otsivad lahendusi vohavale tĂ”enduspĂ”hisuse puudumisele, algatused nagu Propastop ja VĂ€itlusseltsi/Delfi faktikontroll teevad oma esimesi samme, kuskil taustal toimetavad teadlased ja akadeemia, kes ei pea olukorda uudseks, kuid kiruvad teaduse bĂŒrokraatlikke mÔÔdikuid, mis muudavad kunagises tĂ”e kantsis eneses toimuva tegelikkuse suhtes pehmelt öelda ambivalentseks.

18. aprill 2017

Intellektuaalne testament e-hÀÀletuse teemal

VĂ”ib vaielda, kas algelise ja lihtsa e-hÀÀletuse sĂŒsteemi eelistamine otsast lĂ”puni kontrollitavuse nĂ”uetele vastava sĂŒsteemi kasuks pĂ€rast 2003. aastat oli Ă”igustatud vĂ”i kes selle eest tagantjĂ€rele vastutab, kuid hetkel on oluline, et kui nĂŒĂŒd lĂ”puks on valmisolek viia e-hÀÀletus vastavusse vĂ€lisekspertide ja -organisatsioonide soovituste ning vabade valimiste pĂ”himĂ”tetega, siis tehtaks seda Ă”igesti ning me ei seoks end taas jĂ€rgmiseks kĂŒmneks aastaks ebarahuldava lahendusega.

30. november 2016

Pilk e-demokraatia tööriistakasti

Siiski on ka kĂ”ige edukamate projektide puhul selge, et e-demokraatia vahendid on alles oma arengu esimesel tasemel. Kuigi avaandmete kataloogi kallal tegutsevad robotid suudavad luua tĂ€hendusrikka visualiseeringu seadusloomest ning markeerida olulisi etappe, muudatusi jne, on siiski keeruline tuvastada inimkeelse teksti kujul protokollidest, ettepanekutest vĂ”i arvamuskĂŒsitlustest nende sisulist tĂ€hendust.

19. oktoober 2016

Miks ma ei hÀÀletanud?

Kaasava eelarve sisu ja mĂ”tte ĂŒle on Tartus korduvalt vaieldud. Nii mullune kui ka tĂ€navune eelarvemenetlus tĂ”statasid aga taas hulga kĂŒsimusi. NĂ€iteks, miks sirutab kaasav eelarve oma kombitsad linnaeelarvesse? VĂ”i miks pole esitatud ettepanekute menetlemisel vĂ”rdsust ja selgust?

14. september 2016

Rufus Pollock: Pööre avatud infoĂŒhiskonda

Miks on oluline, et meie ajastust saaks avatud infoĂŒhiskond? Kuidas see toimiks ja kuidas selleni jĂ”uda? Selleks on vaja mĂ”ista, miks on oluline teha kogu avalik teave vabalt ligipÀÀsetavaks, nii et igaĂŒks saaks seda kasutada, jagada ja selle pĂ”hjal uut vÀÀrtust luua. Kuidas toimiks avatud infovahetuse maailm, mismoodi rahastada innovatsiooni ja uue vÀÀrtuse loomist viisil, mis ĂŒhilduks avatusega, alates ĂŒldarusaadavast mudelist kuni autoritele hĂŒvitise tagamiseni?

3. mai 2016

USA ei vĂ”ta ĂŒle Euroopa Liidu standardeid

Eilsel Riigikogu istungil kinnitas vĂ€lisminister Marina Kaljurand, et USA-EL vabakaubandusleppe tulemusel Eroopa Liidu standardid mitte ainult ei tugevne, nagu seni on kinnitanud Euroopa Komisjoni poolt nii Signe Ratso kui kaubandusvolinik Cecilia Malmström, vaid vĂ”etakse lausa ĂŒle ka USA poolt.

16. veebruar 2016

AnonĂŒĂŒmsus on vahel eluliselt vajalik

Eesti pĂ”hiseadus kaitseb nii eraelu puutumatust kui ka sĂ”navabadust. Need kaks pĂ”hiĂ”igust annavad kokku Ă”iguse avaldada oma seisukohti ka nii, et need ei mĂ”jutaks kahjulikult inimese eraelu. TĂ€naval kaitseb niisuguste sĂ”navĂ”ttude Ă”igust nĂ€o ette asetatav mask, mida pole suurenevast terrorihirmust hoolimata siiani keelatud kanda ka meeleavaldustel. Digikeskkonnas tagatakse aga anonĂŒĂŒmsus muude tehniliste vahenditega.

15. veebruar 2016

Rahvuskonservatiivide katsest monopoliseerida demokraatiat

Ma usun, et suur osa probleemist on selles, et meid on tĂ”mmatud mingitesse vĂ€hem pĂ”himĂ”ttelistesse vĂ”itlustesse, mida on lihtsam lĂ€bi viia ja mille puhul vĂ”tavad sisulise vastutuse mingid muud instantsid kui meie ise. Seejuures kĂ€ib mulle tĂ”siselt nĂ€rvidele, et kui ĂŒksainus ebalev erand vĂ€lja arvata, siis on meie toonast agendat nĂŒĂŒd monopoliseerimas rahvuskonservatiivid.

5. november 2015

TTIP – meie omasĂŒĂŒline dĂŒstoopia

Juba praegu on kuulutanud end rohkem kui 2000 Euroopa omavalitsuse seas TTIP-vabaks alaks nii ELi ja USA vabakaubandusleppe lĂ€birÀÀkimiste Euroopa keskuseks olev BrĂŒssel kui ka loendamatu hulk Suurbritannia, Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Hispaania ja Itaalia omavalitsusi. Oktoobris lĂ”pliku kuju saanud TTIP Vaikse ookeani ĂŒlese sĂ”sarleppe TTP vabaks tsooniks on end kuulutanud nii New York kui ka mĂ”ne nĂ€dala eest lĂ”ppenud viimast lĂ€birÀÀkimiste vooru vÔÔrustanud Miami.

7. oktoober 2015

Õigusest radikaalselt eksida

Jaapani tehnoloogiahiid Hitachi andis 28. septembril teada, et asub katsetama sĂŒsteemi, mis on avalikust ruumist kogutavate andmete alusel suuteline ennustama vĂ€givaldsete kuritegude asetleidmise aega ja kohta. JĂ€ttes kĂ”rvale kĂ”ik selle, mis niisuguse sĂŒsteemi juurutamisel valesti vĂ”ib minna, on siin ĂŒks hĂ€irivam asjaoluks see, et sellise sĂŒsteemiga kaasneb ettekujutus, et me oleme lahendanud inimhinge saladused ning oleme suutelised tuvastama tegelikku motivatsiooni inimese tegevuse mingite meie arvates tĂ€hendusrikaste tunnuste alusel.

MenĂŒĂŒ