MÀrt PÔder

Kassipiltidest, kĂŒbersĂ”jast ja kĂ”igest, mis sinna vahele mahub...
Siin toimetab omasĂŒĂŒline heidik imelises infoĂŒhiskonnas!

7. november 2022

Pargikaitsjad tegid Riigikohtus ajalugu

Kultuurikeskuse asukoha kĂŒsimus on kahtlemata ĂŒks viimase aja kĂ”ige olulisemaid, sĂŒmboolsemaid ja linnarahvast tugevamalt polariseerivamaid kĂŒsimusi Tartus ning selle lĂ€bisurumise Ă”iguspĂ€rasuse arutelud kindlasti ei ole koht, kus tiitlitega kohtunikud vĂ”iks igavuse peletamiseks suleteravust proovida.

2. september 2022

Milleks pĂŒĂŒda tĂŒhistada teist maailmasĂ”da?

Ideaalis peaksime tĂ€histama teise maailmasĂ”ja lĂ”ppu ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist alati koos, sest need moodustavad meie jaoks tervikliku loo — tuleviku nimel vĂ”iksime end harjutada seda ka tegema, aga Ă”ppima jutustama ka seda terviklikku lugu.

17. detsember 2021

Vabadus number neli

Ükski kood ega inimene pole tĂ€iuslik ja tagasivaatavalt vĂ”ib ĂŒtelda, et Stallman pole erand. Õnneks on vaba tarkvara liikumise sisu see, et lĂ€htekood on kĂ”igile avatud ja saab teha parandusi. Kas oleme valmis lubama Stallmanil parandada oma bugid ja sĂ€ilitada sellega liikumise ajaloolise auesimehe koha?

13. oktoober 2021

PargihÀvitaja hÀÀltesaak on null!

Tulevik kahtlemata on roheline. Otsustasin teha pikaajalise investeeringu ja toetada omaenda tagasihoidliku kandidatuuriga uue pÔlvkonna kliima- ja linnaaktiviste nende teel suurde poliitikasse.

14. jaanuar 2021

Nuhkimishaav sĂ”navabaduse sĂŒdames

Kuidas sobib e-riigi kuvandiga olukord, kus iga netikasutaja on seaduse silmis vÔrdsustatud kahtlusalusega raskes kuriteos? Nuhkimise laiendamise asemel vÔiks elektroonilise side seadus telefonikeskjaamade ajastust pÀrinevast seansiandmete kogumise korrast tÀielikult loobuda, sest sihitud andmepÀringute abil saavutavad julgeolekuasutused sama tulemuse pÔhiÔigusi rikkumata.

17. aprill 2020

Tartu Ülikooli suusoojaks jĂ€rgitud digiĂ”igused

Suurim probleem pole minu arvates mitte tagasiside sĂŒsteemi poolik anonĂŒĂŒmsus, vaid see, et Tartu Ülikool silma pilgutamata valetas tudengitele anonĂŒĂŒmsuse kohta ja et see ei tulnud vĂ€lja mitte kursuste tagasisidesĂŒsteemi arenduse, juurutamise ja uuendamise varasemate arutelude kĂ€igus, vaid alles konkreetset isikut puudutava skandaaliga.

25. oktoober 2019

Millal saame mĂŒĂŒa e-hÀÀlte krĂŒptogramme hĂ€marveebis?

Õiguskantsleri korraldatud kohtumisel maalisin liigse tĂ”endusjĂ”u probleemi nĂ€itlikustamiseks dĂŒstoopilise kujutluse hĂ€marveebi teenusest, mis pakuks valijatele korrektse digiallkirjaga ja Ă”ige erakonna poolt hÀÀletavate krĂŒptogrammide ĂŒleslaadimise eest tasu mĂ”nes krĂŒptovÀÀringus. Missugune tĂ€pselt oleks sellise illegaalse teenuse Ă€rimudel, see vajab lĂ€bimĂ”tlemist, kuid oht krĂŒptogrammidega kaubitsemiseks on sama reaalne nagu kettrĂŒnne pabersedelite puhul.

22. juuni 2019

Kas nĂŒĂŒd saab e-hÀÀletus valmis?

Oleme e-hÀÀletusega lĂ”puks jĂ”udnud tagasi 2000ndatesse, mil tehti otsus klopsida demokraatia baastaristu jaoks pĂ”lve peal kokku tĂŒĂŒpi ĂŒks hĂ€sti turvaline e-poe lahendus ning jÀÀdi selle juurde terveks dekaadiks. Uus valitsus kutsus kokku töörĂŒhma, et mineviku vead parandada. Hoolimata mĂ”ningatest kĂ”hklustest nĂ”ustusin liituma ning andma oma panuse linnamĂŒĂŒri valmisehitamisse.

15. aprill 2019

Interneti Sihtasutus otsis taskust kogukonda, aga leidis ainult raha

Kogukonda pole sihtasutus leidnud, aga domeenidega hangeldades on leitud piisavalt raha, et seda nĂŒĂŒd investeerida ka kaasamisse ja netikasutajate demokraatlike Ă”iguste tagamisse. On viimane aeg seda kogukonnalt vĂ”etud vĂ”lga tasuma hakata, muidu saab sellest ĂŒks jĂ€rjekordne kivi Eesti hiilgava infoĂŒhiskonna memoriaalis.

26. mÀrts 2019

Vikipeedia armastab autoriÔigust

Vikipeedia on ĂŒks maailma suurimaid veebisisu liigendajaid ning maailma kĂ”ige lingitum veebisait. Teadmiste universaalse kĂ€ttesaadavuse eest seisev vaba vĂ”rguentsĂŒklopeedia ei saa endale eksimusi autoriĂ”iguse vastu lubada, sest need vĂ”iksid olla ajendiks ligipÀÀsu piiramisel entsĂŒklopeediale.

26. mÀrts 2019

Kas Google tahaks olla valitseja digitaalses kÔrbes?

Direktiivi sisse kirjutatud Euroopa Interneti nĂ€rutamine, kuni see muutub digitaalseks kĂ”rbeks on ka see pĂ”hjus, miks hoolimata neile tehtud eranditest ei taha olla Google valitseja perifeersel turul ja Vikipeedia ei nĂ€e mĂ”tet luua ĂŒhist teadmuspanka Internetis, milles puudub vĂ”imalus elavaks osaluseks.

26. mÀrts 2019

Kas sina usaldaksid Ansipi kÀtte tsensuurimasina?

HÀÀletusele tulev autoriĂ”iguse direktiiv hĂ€vitab selle Interneti, mis tagas 1990ndatel meile hĂŒppelaua Euroopa riikide sekka ja seda hĂŒppelauda oleme kahjuks juba pool tosinat aastat endal kĂŒll pigem jĂ€rel lohistanud, kui uuteks tiigri- vm hĂŒpeteks kasutanud. Me ei peaks laskma tĂ€napĂ€eva IT-maailma ja infoĂŒhiskonna eripĂ€ra ning innovatsiooni pĂ”himĂ”tteid mitte mĂ”istvatel 1990ndate poliitikutel end sohu juhtida.

12. mÀrts 2019

Siin töötab maailma uuendusmeelseim parlament?

Mitte e-residentide, jagamismajanduse vĂ”i sĂ”idujagamise, isejuhtivate sĂ”idukite, kratiseaduse vĂ”i e-maksuameti pĂ€rast — vaid Riigikogu enda tööprotsessi avamisega infoĂŒhiskonna vĂ”imalustele vĂ”ime saada lĂ”puks osutada siia kĂ”rvale Toompea lossile ja ĂŒtleda: siin töötab maailma uuendusmeelseim parlament.

18. veebruar 2019

Miks lasen end Riigikokku saades kiibistada?

ĐŁ-у-у-у-у-у-гу-гугу-уу! Istun ma nĂŒĂŒd siin piirilinn Narvas tundlike isendiandmete hunniku nagu viitsĂŒtikuga pommi otsas ja mĂ”tlen, mida edasi teha. Panin nimelt nĂ€dalapĂ€evad tagasi tiksuma skripti, mis on mulle praeguseks kogunud hulganisti nii poliitloomade ja teiste avaliku elu tegelaste kui ja tavaliste loomapidajate illegaalseid isikuandmeid. Miks peaks keegi midagi sellist ĂŒldse tegema?

16. veebruar 2019

Andmed on uus pÔlevkivi!

Kui masstootmise ja kaubavahetuse ĂŒleilmastumise ajastul hakati nimetama naftat uueks "mustaks kullaks", siis infoĂŒhiskonna pĂ”hivaluuta on andmed — andmete abil teenitakse raha ja valitsetakse. Ent samamoodi nagu nafta puhul on lĂ€bivaks jooneks olnud vĂ”itlus maardlate ja transporditaristu kontrolli saavutamise pĂ€rast, kĂ€ib praegu vĂ”itlus andmete ja infotaristu kontrolli pĂ€rast.

1. veebruar 2019

Vaba ja avatud infoĂŒhiskond

Kandideerisin roheliste nimekirjas, sest nad nĂ”ustusid liitma oma programmi Piraatide digikodanike Ă”igustele keskenduva infoĂŒhiskonna programmi, mille koostasime spetsiaalselt Riigikogu valimisteks ning mida pakkusime ka teistele erakondadele. Kuigi koostatud Riigikogu valimisteks 2019 jÀÀb see programm ilmselt aktuaalseks veel vĂ€hemalt pooleks tosinaks aastaks.

20. september 2018

Kuidas seletada vikit vandenÔuteoreetikule?

Vikipeedias rakendub kĂŒllalt robustne ja aeglane demokraatlik protsess. Kui mĂ”ne artikli kohta on tĂ”epoolest vastakad arvamused, siis jÀÀb artikkel ootama, kuni kogukond jĂ”uab artikli sisu osas suhtelisele konsensusele, ĂŒks pool tĂŒdib lĂ”plikult vaidlemast vĂ”i korraldatakse probleemi lahendamiseks hÀÀletus. See viimane on artikli sisu ĂŒle otsustamisel siiski vĂ€ga harv nĂ€htus, sest eelistatakse kokkuleppeid ega ole tehtud standardiks tĂ”e ĂŒle hÀÀletamise libedat teed.

7. juuli 2018

Tsensuurimasinate pealetung

Euroopa Liidus on juba pikemat aega kĂŒpsenud plaan Interneti ulatuslikuks ja automaatseks tsenseerimiseks. Plaan ulatub tagasi 2000ndate lĂ”ppu, mil ACTA-leppe raames sooviti meediaettevĂ”tete toel seada sisse Interneti teenusepakkujate vastutus kasutajate ĂŒleslaaditud sisu eest. Riikidevahelise kaubanduslepinguna sĂŒndinud «vĂ”ltsimisvastase leppe» lĂŒkkas pĂ€rast ulatuslikke proteste 2012. aastal tagasi Euroopa Parlament.

20. juuni 2018

Kas juba sĂŒgisel kuuleme Interneti luigelaulu?

Euroopa Komisjon avaldas kahe aasta eest oma ettepanekud autoriĂ”iguse muudatusteks, mis peaksid aitama kaasa ĂŒhtse digituru loomisele Euroopa Liidus. Uuenduste nimekiri on napp ja annab vaevu aimu sellest, et selle kaugem eesmĂ€rk on tagada euroliidu digituru konkurentsivĂ”ime ĂŒhendriikide suure ja avatud turuga.

30. jaanuar 2018

AutoriÔiguse kaks liigat

LĂ”puks jÀÀb olelusvĂ”itluses eeldatavasti peale parem ökosĂŒsteem ja hakkab mÀÀrama, kuidas oma loominguga peamiselt ĂŒmber kĂ€ime ja missuguseid seadusi selleks vajame. Samas ei julge ennustada, kas meie silmad seda uut ja Ă”iglast regulatsiooni nĂ€evad — enne jĂ”uab vast inimene Marsilegi?

30. november 2017

Seda halvem faktidele!

Palju on juttu tĂ”e lahustumisest uue meedia supis ja faktide olemuslikust jĂ”uetusest propaganda ees. Korraldatakse arutelusid ja hĂ€katone, arvamusliidrid ja poliitikud EL ja kohalikul tasemel otsivad lahendusi vohavale tĂ”enduspĂ”hisuse puudumisele, algatused nagu Propastop ja VĂ€itlusseltsi/Delfi faktikontroll teevad oma esimesi samme, kuskil taustal toimetavad teadlased ja akadeemia, kes ei pea olukorda uudseks, kuid kiruvad teaduse bĂŒrokraatlikke mÔÔdikuid, mis muudavad kunagises tĂ”e kantsis eneses toimuva tegelikkuse suhtes pehmelt öelda ambivalentseks.

18. aprill 2017

Intellektuaalne testament e-hÀÀletuse teemal

VĂ”ib vaielda, kas algelise ja lihtsa e-hÀÀletuse sĂŒsteemi eelistamine otsast lĂ”puni kontrollitavuse nĂ”uetele vastava sĂŒsteemi kasuks pĂ€rast 2003. aastat oli Ă”igustatud vĂ”i kes selle eest tagantjĂ€rele vastutab, kuid hetkel on oluline, et kui nĂŒĂŒd lĂ”puks on valmisolek viia e-hÀÀletus vastavusse vĂ€lisekspertide ja -organisatsioonide soovituste ning vabade valimiste pĂ”himĂ”tetega, siis tehtaks seda Ă”igesti ning me ei seoks end taas jĂ€rgmiseks kĂŒmneks aastaks ebarahuldava lahendusega.

30. november 2016

Pilk e-demokraatia tööriistakasti

Siiski on ka kĂ”ige edukamate projektide puhul selge, et e-demokraatia vahendid on alles oma arengu esimesel tasemel. Kuigi avaandmete kataloogi kallal tegutsevad robotid suudavad luua tĂ€hendusrikka visualiseeringu seadusloomest ning markeerida olulisi etappe, muudatusi jne, on siiski keeruline tuvastada inimkeelse teksti kujul protokollidest, ettepanekutest vĂ”i arvamuskĂŒsitlustest nende sisulist tĂ€hendust.

MenĂŒĂŒ