Põhiseaduse eiramine lööb demokraatiasse turvaaugu
Riigikogu tähelepanu julgeolekuohtudele on tervitatav, kuid valimistega seotud ohtudest paistavad olevat jäänud kahe silma vahele e‑hääletusega seotud riskid.
Riigikohtu helesinine unistus e‑hääletusest
Kõrgele kohtule üldse ei meeldi e‑hääletuse küsimusi arutada, aga põhiseaduslikkuse järelevalve on Riigikohtu töö ja dekaadide taguste kiirotsuste ülevaatamata jätmine küünib juba kuritegeliku hooletuse tasemeni.
Topeltpõhjaga valimiskasti saladus
Valimisseadustes kasutatakse kümneid kordi sõnade "avalik" ja "vaadeldav" eri vorme, kuid need on õiguslikult sisustamata, sest Riigikohus ja õiguskantsler pole julgenud arutada, mida "avalikkus" e-hääletuse puhul tähendab.
Kust tuleb ja milleks on vajalik õigus valimisi vaadelda?
Mõnevõrra paradoksaalselt võib ütelda, et valimised ei tohigi olla turvalised -- aga kui on põhiseadusliku turvagarantiina tagatud valimiste "otsesus", ei vajagi valimised lisaks mingit täiendavat "turvalisust".
Buudi oma JUKU üles!
Juba mõnda aega on otse ilmavõrgust käima lastav legendaarse kooliarvuti JUKU emulaator, millega teleportida end 90ndate alguse raaliklassi ja saada osa arvutimaailma kogemusest, mis avanes kooliõpilastele aastad enne Internetti ja pool tosinat aastat enne Tiigrihüpet.
Kaks kehtetut sedelit: reportaaž eurovalimiste e‑vaatluselt
E-hääletuse protseduurid toimusid tavapärases eklektilises vormis, seekord põhjustasid furoori kaks kahtetut sedelit ja see, et osa protseduure toimus vana, aga osa uue seaduse alusel.
E-hääletuse eikusagilt ilmunud süsteemiketas
Iga e-hääletuse ründaja unelm on saada enda kätte süsteemi võtmed ja istutada pahavara häältelugemise arvutisse -- just need võtmed ja see arvuti olid 2023. aasta Riigikogu valimistel turvamata.
Kas järgmised valimised tulevad e-hääletuseta?
Võimuerakonnad tahaksid jätkuvalt viia valimisi läbi konkureerivate erakondade ja sõltumatute vaatlejate sisulise kontrollita valimiste korraldaja sammude üle, kuid on end selle sooviga nurka mänginud.
E-hääletus matkib demokraatlikke valimisi vaid väliselt
Kas usaldaksime valimisi, kui protseduuride ja tulemuste korrektsuses veendumine käiks jaoskonnahoone ja selle akende välispidise vaatluse teel? E‑hääletuse vaatlemine sellega sisuliselt piirdubki.
E-hääletus ei tohi toimuda põhiseaduslikus vaakumis!
Kuni pole tõendatud vastupidist, tuleb pidada e-hääletust demokraatlike valimiste nõudeid eiravaks — põhiseaduslikkuse hindamist on lükatud edasi juba 20 aastat.
Kas oleme ohverdanud hääle salajasuse asjata?
Kuigi juba aastaid on lubatud digitaalse valimiskasti läbivat kontrollitavust, oleme OSCE/ODIHR valimisekspertide hinnangul mänginud rätsepakrüptoga selle demokraatlikku eesmärki mõistmata.
Abielureferendum, aga ühel tingimusel
Mitte ainult seeõttu, et osapooled on end nurka mänginud, vaid ka sisulistel põhjustel võiks abielu määratluse otsustada referendumil.
13 küsimust e-hääletusest Villu Kõvele
Mõtlesin end korraks Riigikogu liikmeks ja panin kirja oma küsimused e-hääletuse teemal Riigikohtu auväärt esimehele. Mida tahaksid Villu Kõvelt küsida sina?
Kehtetute sedelite valitsus
Riigikohus ei pidanud vajalikuks nõuda vigaste e-häälte ülelugemist korrigeeritud tarkvaraga. Selle tulemusel on meil ametis valitsus, mille mandaat põhineb 312 181 kehtetul e-häälel.
Arutamata kaebus 312 181 kehtetu e-hääle üle
Võib spekuleerida, mis riigiõiguslikust põhimõttest lähtuvalt jätab Riigikohus arutamata kaebused, mille lahendamisest sõltub valitsuse legitiimsus. Seni pole vaikimine meid igatahes e-hääletuse probleemide lahendamisele lähemale aidanud.
Kas e-häälte "kolmas lugemine" tuleb?
Paljudele on jäänud mulje, et e-hääletusega seotud vaidlused on läbi, aga eile oli valimiskomisjonis arutuse all minu kaebus, millega taotlen 312 181 hääle uuesti lugemist.
E-hääletuse "nurjatu probleem" laheneb koodi ja koodeksi koostöös
Olen ka ise petnud end lootusega, et e-hääletuse küsimusele leiavad lahenduse õigusteadlased või krüptograafid iseseisvalt — ent nurjatute probleemide lahendamiseks on vaja meil kõigil piire ületada.
Kuidas usaldada valetavat valimisteenistust?
Valimisteenistus jätkuvalt eitab, et e-häält saab tõendada suurema kindlusega kui pabersedelit, aga kuna tõendeid pole ümber lükatud, on see lihtsalt arvamus — mis on kahjuks ka ekslik!
Kuulujutud e-hääletuse põhiseaduslikkusest on liialdatud
Kui põhiseaduse ema valetab, riigikohus uneleb ja õiguskantsler otsib vabandusi, on e-hääletuse läbisurumisel läinud midagi väga valesti ning tuleks pöörduda tagasi põhiseaduspärasuse küsimuste juurde.
Taasmetsastame Ülikooli tänava!
Euroopa kultuuripealinn 2024 räägib suure pargi mahavõtmisest linnasüdames ajal, mil Euroopa Liit valab seadusse linnalooduse jõulist taastamist. Mis võiks küll sellega valesti minna?
See huvitav aasta sõna "sohutama"
Kuigi minust jäid kohaliku Mastodoni ökosüsteemi hea praktika näiteks loodetud isendile päranduseks selle suhtlusreeglid, siis suutlikkuses neid jõustada peab Est.social end alles tõestama.
Pargikaitsjad tegid Riigikohtus ajalugu
Kultuurikeskuse asukoha küsimus on kahtlemata üks viimase aja kõige olulisemaid, sümboolsemaid ja linnarahvast tugevamalt polariseerivamaid küsimusi Tartus ning selle läbisurumise õiguspärasuse arutelud kindlasti ei ole koht, kus tiitlitega kohtunikud võiks igavuse peletamiseks suleteravust proovida.
Milleks püüda tühistada teist maailmasõda?
Ideaalis peaksime tähistama teise maailmasõja lõppu ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist alati koos, sest need moodustavad meie jaoks tervikliku loo — tuleviku nimel võiksime end harjutada seda ka tegema, aga õppima jutustama ka seda terviklikku lugu.
Vabadus number neli
Ükski kood ega inimene pole täiuslik ja tagasivaatavalt võib ütelda, et Stallman pole erand. Õnneks on vaba tarkvara liikumise sisu see, et lähtekood on kõigile avatud ja saab teha parandusi. Kas oleme valmis lubama Stallmanil parandada oma bugid ja säilitada sellega liikumise ajaloolise auesimehe koha?