MÀrt PÔder

Kassipiltidest, kĂŒbersĂ”jast ja kĂ”igest, mis sinna vahele mahub...
Siin toimetab omasĂŒĂŒline heidik imelises infoĂŒhiskonnas!

October 25, 2019

Millal saame mĂŒĂŒa e-hÀÀlte krĂŒptogramme hĂ€marveebis?

Õiguskantsleri korraldatud kohtumisel maalisin liigse tĂ”endusjĂ”u probleemi nĂ€itlikustamiseks dĂŒstoopilise kujutluse hĂ€marveebi teenusest, mis pakuks valijatele korrektse digiallkirjaga ja Ă”ige erakonna poolt hÀÀletavate krĂŒptogrammide ĂŒleslaadimise eest tasu mĂ”nes krĂŒptovÀÀringus. Missugune tĂ€pselt oleks sellise illegaalse teenuse Ă€rimudel, see vajab lĂ€bimĂ”tlemist, kuid oht krĂŒptogrammidega kaubitsemiseks on sama reaalne nagu kettrĂŒnne pabersedelite puhul.

June 22, 2019

Kas nĂŒĂŒd saab e-hÀÀletus valmis?

Oleme e-hÀÀletusega lĂ”puks jĂ”udnud tagasi 2000ndatesse, mil tehti otsus klopsida demokraatia baastaristu jaoks pĂ”lve peal kokku tĂŒĂŒpi ĂŒks hĂ€sti turvaline e-poe lahendus ning jÀÀdi selle juurde terveks dekaadiks. Uus valitsus kutsus kokku töörĂŒhma, et mineviku vead parandada. Hoolimata mĂ”ningatest kĂ”hklustest nĂ”ustusin liituma ning andma oma panuse linnamĂŒĂŒri valmisehitamisse.

April 15, 2019

Interneti Sihtasutus otsis taskust kogukonda, aga leidis ainult raha

Kogukonda pole sihtasutus leidnud, aga domeenidega hangeldades on leitud piisavalt raha, et seda nĂŒĂŒd investeerida ka kaasamisse ja netikasutajate demokraatlike Ă”iguste tagamisse. On viimane aeg seda kogukonnalt vĂ”etud vĂ”lga tasuma hakata, muidu saab sellest ĂŒks jĂ€rjekordne kivi Eesti hiilgava infoĂŒhiskonna memoriaalis.

March 26, 2019

Vikipeedia armastab autoriÔigust

Vikipeedia on ĂŒks maailma suurimaid veebisisu liigendajaid ning maailma kĂ”ige lingitum veebisait. Teadmiste universaalse kĂ€ttesaadavuse eest seisev vaba vĂ”rguentsĂŒklopeedia ei saa endale eksimusi autoriĂ”iguse vastu lubada, sest need vĂ”iksid olla ajendiks ligipÀÀsu piiramisel entsĂŒklopeediale.

March 26, 2019

Kas Google tahaks olla valitseja digitaalses kÔrbes?

Direktiivi sisse kirjutatud Euroopa Interneti nĂ€rutamine, kuni see muutub digitaalseks kĂ”rbeks on ka see pĂ”hjus, miks hoolimata neile tehtud eranditest ei taha olla Google valitseja perifeersel turul ja Vikipeedia ei nĂ€e mĂ”tet luua ĂŒhist teadmuspanka Internetis, milles puudub vĂ”imalus elavaks osaluseks.

March 26, 2019

Kas sina usaldaksid Ansipi kÀtte tsensuurimasina?

HÀÀletusele tulev autoriĂ”iguse direktiiv hĂ€vitab selle Interneti, mis tagas 1990ndatel meile hĂŒppelaua Euroopa riikide sekka ja seda hĂŒppelauda oleme kahjuks juba pool tosinat aastat endal kĂŒll pigem jĂ€rel lohistanud, kui uuteks tiigri- vm hĂŒpeteks kasutanud. Me ei peaks laskma tĂ€napĂ€eva IT-maailma ja infoĂŒhiskonna eripĂ€ra ning innovatsiooni pĂ”himĂ”tteid mitte mĂ”istvatel 1990ndate poliitikutel end sohu juhtida.

March 12, 2019

Siin töötab maailma uuendusmeelseim parlament?

Mitte e-residentide, jagamismajanduse vĂ”i sĂ”idujagamise, isejuhtivate sĂ”idukite, kratiseaduse vĂ”i e-maksuameti pĂ€rast — vaid Riigikogu enda tööprotsessi avamisega infoĂŒhiskonna vĂ”imalustele vĂ”ime saada lĂ”puks osutada siia kĂ”rvale Toompea lossile ja ĂŒtleda: siin töötab maailma uuendusmeelseim parlament.

February 18, 2019

Miks lasen end Riigikokku saades kiibistada?

ĐŁ-у-у-у-у-у-гу-гугу-уу! Istun ma nĂŒĂŒd siin piirilinn Narvas tundlike isendiandmete hunniku nagu viitsĂŒtikuga pommi otsas ja mĂ”tlen, mida edasi teha. Panin nimelt nĂ€dalapĂ€evad tagasi tiksuma skripti, mis on mulle praeguseks kogunud hulganisti nii poliitloomade ja teiste avaliku elu tegelaste kui ja tavaliste loomapidajate illegaalseid isikuandmeid. Miks peaks keegi midagi sellist ĂŒldse tegema?

February 16, 2019

Andmed on uus pÔlevkivi!

Kui masstootmise ja kaubavahetuse ĂŒleilmastumise ajastul hakati nimetama naftat uueks "mustaks kullaks", siis infoĂŒhiskonna pĂ”hivaluuta on andmed — andmete abil teenitakse raha ja valitsetakse. Ent samamoodi nagu nafta puhul on lĂ€bivaks jooneks olnud vĂ”itlus maardlate ja transporditaristu kontrolli saavutamise pĂ€rast, kĂ€ib praegu vĂ”itlus andmete ja infotaristu kontrolli pĂ€rast.

February 1, 2019

Vaba ja avatud infoĂŒhiskond

Kandideerisin roheliste nimekirjas, sest nad nĂ”ustusid liitma oma programmi Piraatide digikodanike Ă”igustele keskenduva infoĂŒhiskonna programmi, mille koostasime spetsiaalselt Riigikogu valimisteks ning mida pakkusime ka teistele erakondadele. Kuigi koostatud Riigikogu valimisteks 2019 jÀÀb see programm ilmselt aktuaalseks veel vĂ€hemalt pooleks tosinaks aastaks.

September 20, 2018

Kuidas seletada vikit vandenÔuteoreetikule?

Vikipeedias rakenduv kĂŒllalt robustne ja aeglane demokraatlik protsess. Kui mĂ”ne artikli kohta on tĂ”epoolest vastakad arvamused, siis jÀÀb artikkel ootama, kuni kogukond jĂ”uab artikli sisu osas suhtelisele konsensusele, ĂŒks pool tĂŒdib lĂ”plikult vaidlemast vĂ”i korraldatakse probleemi lahendamiseks hÀÀletus. See viimane on artikli sisu ĂŒle otsustamisel siiski vĂ€ga harv nĂ€htus, sest eelistatakse kokkuleppeid ega ole tehtud standardiks tĂ”e ĂŒle hÀÀletamise libedat teed.

July 7, 2018

Tsensuurimasinate pealetung

Euroopa Liidus on juba pikemat aega kĂŒpsenud plaan Interneti ulatuslikuks ja automaatseks tsenseerimiseks. Plaan ulatub tagasi 2000ndate lĂ”ppu, mil ACTA-leppe raames sooviti meediaettevĂ”tete toel seada sisse Interneti teenusepakkujate vastutus kasutajate ĂŒleslaaditud sisu eest. Riikidevahelise kaubanduslepinguna sĂŒndinud «vĂ”ltsimisvastase leppe» lĂŒkkas pĂ€rast ulatuslikke proteste 2012. aastal tagasi Euroopa Parlament.

June 20, 2018

Kas juba sĂŒgisel kuuleme Interneti luigelaulu?

Euroopa Komisjon avaldas kahe aasta eest oma ettepanekud autoriĂ”iguse muudatusteks, mis peaksid aitama kaasa ĂŒhtse digituru loomisele Euroopa Liidus. Uuenduste nimekiri on napp ja annab vaevu aimu sellest, et selle kaugem eesmĂ€rk on tagada euroliidu digituru konkurentsivĂ”ime ĂŒhendriikide suure ja avatud turuga.

November 30, 2017

Seda halvem faktidele!

Palju on juttu tĂ”e lahustumisest uue meedia supis ja faktide olemuslikust jĂ”uetusest propaganda ees. Korraldatakse arutelusid ja hĂ€katone, arvamusliidrid ja poliitikud EL ja kohalikul tasemel otsivad lahendusi vohavale tĂ”enduspĂ”hisuse puudumisele, algatused nagu Propastop ja VĂ€itlusseltsi/Delfi faktikontroll teevad oma esimesi samme, kuskil taustal toimetavad teadlased ja akadeemia, kes ei pea olukorda uudseks, kuid kiruvad teaduse bĂŒrokraatlikke mÔÔdikuid, mis muudavad kunagises tĂ”e kantsis eneses toimuva tegelikkuse suhtes pehmelt öelda ambivalentseks.

April 18, 2017

Intellektuaalne testament e-hÀÀletuse teemal

VĂ”ib vaielda, kas algelise ja lihtsa e-hÀÀletuse sĂŒsteemi eelistamine otsast lĂ”puni kontrollitavuse nĂ”uetele vastava sĂŒsteemi kasuks pĂ€rast 2003. aastat oli Ă”igustatud vĂ”i kes selle eest tagantjĂ€rele vastutab, kuid hetkel on oluline, et kui nĂŒĂŒd lĂ”puks on valmisolek viia e-hÀÀletus vastavusse vĂ€lisekspertide ja -organisatsioonide soovituste ning vabade valimiste pĂ”himĂ”tetega, siis tehtaks seda Ă”igesti ning me ei seoks end taas jĂ€rgmiseks kĂŒmneks aastaks ebarahuldava lahendusega.

November 30, 2016

Pilk e-demokraatia tööriistakasti

Siiski on ka kĂ”ige edukamate projektide puhul selge, et e-demokraatia vahendid on alles oma arengu esimesel tasemel. Kuigi avaandmete kataloogi kallal tegutsevad robotid suudavad luua tĂ€hendusrikka visualiseeringu seadusloomest ning markeerida olulisi etappe, muudatusi jne, on siiski keeruline tuvastada inimkeelse teksti kujul protokollidest, ettepanekutest vĂ”i arvamuskĂŒsitlustest nende sisulist tĂ€hendust.

October 19, 2016

Miks ma ei hÀÀletanud?

Kaasava eelarve sisu ja mĂ”tte ĂŒle on Tartus korduvalt vaieldud. Nii mullune kui ka tĂ€navune eelarvemenetlus tĂ”statasid aga taas hulga kĂŒsimusi. NĂ€iteks, miks sirutab kaasav eelarve oma kombitsad linnaeelarvesse? VĂ”i miks pole esitatud ettepanekute menetlemisel vĂ”rdsust ja selgust?

September 14, 2016

Rufus Pollock: Pööre avatud infoĂŒhiskonda

Miks on oluline, et meie ajastust saaks avatud infoĂŒhiskond? Kuidas see toimiks ja kuidas selleni jĂ”uda? Selleks on vaja mĂ”ista, miks on oluline teha kogu avalik teave vabalt ligipÀÀsetavaks, nii et igaĂŒks saaks seda kasutada, jagada ja selle pĂ”hjal uut vÀÀrtust luua. Kuidas toimiks avatud infovahetuse maailm, mismoodi rahastada innovatsiooni ja uue vÀÀrtuse loomist viisil, mis ĂŒhilduks avatusega, alates ĂŒldarusaadavast mudelist kuni autoritele hĂŒvitise tagamiseni?

May 3, 2016

USA ei vĂ”ta ĂŒle Euroopa Liidu standardeid

Eilsel Riigikogu istungil kinnitas vĂ€lisminister Marina Kaljurand, et USA-EL vabakaubandusleppe tulemusel Eroopa Liidu standardid mitte ainult ei tugevne, nagu seni on kinnitanud Euroopa Komisjoni poolt nii Signe Ratso kui kaubandusvolinik Cecilia Malmström, vaid vĂ”etakse lausa ĂŒle ka USA poolt.

February 16, 2016

Neljanda vÔimu varjatud seadusloome

Riigikogus ei lĂ€inud 2006. aastal lĂ€bi nn Delfi seadusega kĂ”igi kommentaatorite registri kohustuslikuks muutmine.[2] Ent samasugune asi lĂ€ks 2007. aastal lĂ€bi LĂ”una-Koreas. 2012. aastal kuulutas sealne kĂ”rgeim kohtuinstants vastava seaduse Ă”igustĂŒhiseks pĂ”hjendusega, et see ohustab demokraatiat ja sĂ”navabadust.[3] Meie riigikogu “praagi” on nĂŒĂŒd seadusandja soovist mööda minnes oma viimaste otsustega parandanud kĂ€sikĂ€es rahvusringhÀÀling ja Eesti suurim pĂ€evaleht.

February 15, 2016

Rahvuskonservatiivide katsest monopoliseerida demokraatiat

Ma usun, et suur osa probleemist on selles, et meid on tĂ”mmatud mingitesse vĂ€hem pĂ”himĂ”ttelistesse vĂ”itlustesse, mida on lihtsam lĂ€bi viia ja mille puhul vĂ”tavad sisulise vastutuse mingid muud instantsid kui meie ise. Seejuures kĂ€ib mulle tĂ”siselt nĂ€rvidele, et kui ĂŒksainus ebalev erand vĂ€lja arvata, siis on meie toonast agendat nĂŒĂŒd monopoliseerimas rahvuskonservatiivid.

November 5, 2015

TTIP – meie omasĂŒĂŒline dĂŒstoopia

Juba praegu on kuulutanud end rohkem kui 2000 Euroopa omavalitsuse seas TTIP-vabaks alaks nii ELi ja USA vabakaubandusleppe lĂ€birÀÀkimiste Euroopa keskuseks olev BrĂŒssel kui ka loendamatu hulk Suurbritannia, Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Hispaania ja Itaalia omavalitsusi. Oktoobris lĂ”pliku kuju saanud TTIP Vaikse ookeani ĂŒlese sĂ”sarleppe TTP vabaks tsooniks on end kuulutanud nii New York kui ka mĂ”ne nĂ€dala eest lĂ”ppenud viimast lĂ€birÀÀkimiste vooru vÔÔrustanud Miami.

October 7, 2015

Õigusest radikaalselt eksida

Jaapani tehnoloogiahiid Hitachi andis 28. septembril teada, et asub katsetama sĂŒsteemi, mis on avalikust ruumist kogutavate andmete alusel suuteline ennustama vĂ€givaldsete kuritegude asetleidmise aega ja kohta. JĂ€ttes kĂ”rvale kĂ”ik selle, mis niisuguse sĂŒsteemi juurutamisel valesti vĂ”ib minna, on siin ĂŒks hĂ€irivam asjaoluks see, et sellise sĂŒsteemiga kaasneb ettekujutus, et me oleme lahendanud inimhinge saladused ning oleme suutelised tuvastama tegelikku motivatsiooni inimese tegevuse mingite meie arvates tĂ€hendusrikaste tunnuste alusel.

July 7, 2015

Organiseerunud piraatide tulevikuperspektiividest

Kaugosalesin möödunud nÀdalavahetusel Piraadiparteide Internatsionaali aastakoosolekul, kus oli arutuse all organisatsiooni tulevik ja hÀÀletusel hulk vÔrdlemisi ebaolulisi pÔhikirjamuudatusi. Ebaolulised on need eriti seetÔttu, kuna organisatsiooni tulevik on juba selle algusest peale, aga iseÀranis viimase kahe aasta jooksul olnud tuliste vaidluste objektiks.

March 30, 2015

Vaadeldamatu e-hÀÀletus pole usaldusvÀÀrne

Kuigi kodu- ja vĂ€lismaised eksperdid on teinud valimiskomisjonile korduvalt ettepanekuid parandada e-hÀÀletuse sĂŒsteemi krĂŒptograafia vahenditega, on neid jĂ€rjekindlalt eiratud. Kui ei leidu poliitilist valmisolekut viia jĂ€rgneva kahe valimistevaba aasta jooksul e-hÀÀletus vastavusse tĂ€napĂ€evaste demokraatlike valimiste standarditega, siis vĂ”ib ajaloos kĂ”ige esimese ĂŒleriigilise e-hÀÀletuse lĂ€biviija tiitel jÀÀdagi meie e-riigi ainsaks saavutuseks.

March 9, 2015

Kas meil on kohustus usaldada e-hÀÀletust?

Isegi kui pettust pole olnud ja kahtlejad eksivad, on valimised selline ĂŒhiskondlik baaskokkulepe, mis peaks ideaalis pĂ”hinema osapoolte vabal tahtel. Kui nad selle kokkuleppe Ă”iglusse ei usu ja pettust kahtlustavad, pole Ă”ieti vahet, kas see on teoorias Ă”iglane vĂ”i mitte, sest ilma seda usaldamata ei tunne nad lihtsalt motivatsiooni selles osaleda. Veelgi jĂ”ulisemad katsed osapooli kokkuleppesse sundida tĂ”ukavad ainult sellest eemale.

March 2, 2015

Kuidas ma e-valimisi otsast natuke hÀkkisin

Enamik valijatest ei adu ilmselt ĂŒldse, kuidas e-hÀÀletamine tehniliselt korraldatud on, suurem jagu 176 491 valijast on lihtsalt valijarakenduse usaldavad kliendid. Kuna valijarakendus e-sedeli rikkumist ei vĂ”imalda, siis on selline tegevus pigem vĂ€heste nutikamate privileeg. Miks ma 2015. aasta Riigikogu valimistel seda privileegi kasutada otsustasin? Kohe seletan.

September 30, 2014

Millised on digitaalsete nomaadide jt Ônnelike mutantide vÀÀrtused?

Millised on kĂŒborgite ja muude tehnoloogilise maailma Ă”nnelike mutantide vÀÀrtused ja kuidas need ellu rakenduvad? Kuidas kaitstakse digitaalseid oaase, milles neist vÀÀrtustest lĂ€htuvalt elada saab? Kas aktivistid suudavad lĂ”petada kĂŒbersĂ”jad, vĂ”ita kĂŒberruumi tagasi selle pĂ”lisasukatele ning kehtestada selles oma vÀÀrtustest lĂ€htuva korra ja ĂŒleĂŒldise kĂŒberrahu?

May 19, 2014

Silver Meikari seiklused Bitcoini maailmas

Bitcoin on laineid lööv krĂŒptoraha tehnoloogia, mille suhtes ametivĂ”imud peamiselt skepsist vĂ€ljendavad, milles entusiastid nĂ€evad rahanduse tulevikku, aga kĂŒlmaks jĂ€tab see vaevalt kedagi. Silver andis lĂ”puks PietilĂ€lt kampaania toetuseks saadud Bitcoini talle tagasi, sest ei osanud seda deklareerida, ka on nĂŒĂŒdseks maha pĂ”lenud Malla mĂ”is, aga Bitcoin muudkui tĂ”useb.

May 13, 2014

We are tired of sucking a corporate dick!

Autorite ĂŒhinguga liitumine vĂ”i levitajatelt avansi vĂ”tmine on esimesi samme tegeva autori jaoks pigem Ă”nnemĂ€ng, sest sellest vĂ”idavad ĂŒksnes vĂ€hesed, loomevabaduse kaotamist kahetsevad aga paljud. InfoĂŒhiskonna areng vĂ”imaldab autoril teha eetilisi valikuid, mis arvestavad uut tĂŒĂŒpi loomekogukondadega, kus piirid loojate ja publiku vahel on hĂ€gustunud.

January 17, 2014

Kaasav eelarve ei ole projektikonkurss vabal teemal

Kaasava eelarve juurutamine sai alguse 1989. aastal Brasiilias Porto Alegre linnas. Seal oli see osa reformidest, mille eesmÀrk oli vÀhendada linnaelanike elustandardite ÀÀrmuslikku ebavÔrdsust. TÀnapÀeval kasutab kaasavat eelarvet umbkaudu 1200 omavalitsust New Yorgist Berliinini, kÔigi nende lÀbivaks jooneks on eelarveprotsessi kui terviku tutvustamine ja kodanikele mÔistetavaks tegemine. Kaasava eelarve kÀivitamine hÔlmab kogukonna- ja linnaosapÔhiste arutelude korraldamist, mille kÀigus kÔrvutatakse linnaeelarve vÔimalikke prioriteete ja lÔplik otsus nende kohta tehakse hÀÀletades.

October 16, 2013

Miks on Tartu linnal vaja infoaednikku?

InfoĂŒhiskonna pĂ€ralejĂ”udmine vĂ”tab hĂ€mmastavalt palju aega. Kuigi peaegu kĂ”ik teavad, kuidas pÀÀseda Internetti, ja oskavad tĂ€hendusrikkal ilmel hÀÀldada lĂŒhendeid ACTA, SOPA, PIPA, NSA ja PRISM, ei tĂ€henda see sugugi, et ĂŒhiskonnas valitseks arusaamine sellest, mis tegelikult infosfÀÀriga toimub.

September 5, 2013

Kuidas mitmekordistada oma hÀÀl valimistel?

Kui ma sidusin end Piraadipartei nimelise algatusega, siis kĂŒsisid mult paljud sĂ”brad ja tuttavad, kas ma olen nĂŒĂŒd otsustanud “poliitikasse minna”. Esiotsa ei osanud ma selle peale midagi vastata, sest ma ei pidanud oma tegevust kuidagi teistsuguseks sellest, mida ma kogu aeg olin teinud. KĂŒsimus on aga muutunud veelgi aktuaalsemaks nĂŒĂŒd, kus ma olen rohkem kui aasta jagu “poliitikas olnud” ja kavatsen koguni kandideerida Tartu linnavolikokku kogukonnaaktivistide valimisliidus nimega Vabakund. MistĂ”ttu tundub, et ma vĂ”lgnen inimkonnale selgituse.

July 11, 2013

Mis teeb vilepuhujaks?

Snowdeni paljastused kinnitasid meile dokumentaalselt seda, mida me oleme kogu aeg peljanud. Nimelt, et suurriigid jÀlgivad nn vaba Internetti vÀga laiaulatuslikult ega pÔrku seejuures tagasi ka kÔige pÔhilisemate inimÔiguste rikkumiste ees. See on oluline info ja Snowden on pesueht vilepuhuja.

June 15, 2013

Kopimi—avatus—hajutatus

Kopimi ja inimvÀÀrikus. Avatus ja lĂ€bipaistvus. Hajutatus ja usaldusvÀÀrsus... Piraatide vÀÀrtused pole naljapĂ€rast esitatud generatiivsete paaridena. Need ei tohi olla lĂ”plikud, need peavad olema rikkalikud ja ĂŒlevoolavad. Need on mĂ”eldud loovate varasalvedena, et luua juurde uusi vÀÀrtusi ning lĂ”puks iseennast tĂŒhistada. Samamoodi nagu lĂ€heb kunagi kĂ”igi vÀÀrtustega, mis alguses lĂ€bi pingutuste omaks vĂ”etakse ning lĂ”puks iseenesestmĂ”istetavaks saavad.

June 14, 2013

Internet annab vastulöögi

Lessigi seadus, mis vĂ€idab, et koodil on alati Ă”igus, on leidnud aastate jooksul ĂŒha kinnitust. Ei ole suudetud teha lĂ”ppu piraatlusele netis ega suruda maha vĂ”rgu kaudu organiseeritud proteste, sest lindpriidest hĂ€kkerid tulevad iga allutamiskatse jĂ€rel vĂ€lja uue koodiga, millest saab seadus jĂ€rgmisele ajajĂ€rgule.

April 8, 2013

AutoriÔiguste nÔiajaht Nukuteatris

Kas olete nĂ€inud sotsiaalmeedias meeme, mis kujutavad laisklevat Sipsikut, kes tahab meilt teada, et mida me vahime ja kas me autorile juba pappi oleme köhinud? VĂ”i naksitralle bordelli ees iharates poosides, hinnasildid kĂŒlge riputatud? VĂ”i ĂŒle keha tĂ€toveeringutega kaetud punkbuda vĂ€limusega Puhhi, kes palub lĂ”bustatult autori kĂ€est vabandust? Kuigi rahvasuus kipuvad asjad sageli ĂŒle vĂ”imenduma, kehtib siiski ka vastassuunaline tĂ”demus: "Kus suitsu seal tuld."

January 18, 2013

Esindus- ja otsedemokraatia ĂŒhitamisest

Otsedemokraatia ja esindusdemokraatia pole ĂŒldse nii ĂŒhemĂ”ttelised vastandid, nagu ollakse harjunud arvama. Esiteks pole olemas ei ideaalselt puhast otsedemokraatiat ega ka ideaalselt puhast esindusdemokraatiat. Seega oleks selline vastandus paratamatult lihtsalt ĂŒks abstraktsioon. Teiseks pole aga otse- ja esindusdemokraatia nii ĂŒhitamatud, kui kĂ”rvalt paista vĂ”ib.

January 14, 2013

Aaron Swartz: Avatud ligipÀÀsu geriljamanifest

Informatsioon on vÔim. Aga nagu igasuguse vÔimuga, on ka need, kes tahavad seda endale hoida. KÀputÀis eraettevÔtteid on kasvavas tempos digiteerimas ja meie eest lukustamas maailmas sajandite jooksul raamatute ja ajakirjade kujul avaldatud teadus- ja kultuuripÀrandit. Kas sooviksid lugeda artikleid teadusharude kuulsaimatest uurimistulemustest? Siis pead andma hÀmmastavaid summasid kirjastajatele nagu Reed Elsevier.

November 24, 2012

Misasi on "krĂŒptopidu"?

Sel nĂ€dalal toimus Tartus Eesti esimene krĂŒptopidu. Mul oli au olla ĂŒks korraldajatest. Kuna olen veendunud, et krĂŒptopidusid on vaja korraldada veel ja veel ja veel ja veel jne, siis selgitan natuke, kust ja miks see "krĂŒptopidu" ĂŒldse vĂ”etud on ja mis on selle mĂ”te. Loodan, et see aitab natuke kaasa tulevastele krĂŒptopidudele.

October 27, 2012

Marina Weisband: PÔhiasjad piraatide kohta

TĂ€na hommikul kĂŒsitakse minult mitmekĂŒmnes intervjuus ĂŒhte ja sedasama. Tegelikult kĂŒll juba kuid. On mĂ”ned kĂŒsimused, mis ikka ja jĂ€lle esile kerkivad ning millele vastamisega nii avalikkus kui ka me ise suurte raskustega toime tuleme. SeepĂ€rast seon ma oma vastused siinkohal sellega, mis ilmselt enim huvi pakub ning kĂ”ige enam eksiarvamusi tekitab.

October 24, 2012

Meeleavaldustest Internetis. Esimene osa

Keegi ei saa öelda, et ummistamisaktsioonid ja muud senitundmata meeleavalduse vormid tuleb ilma pikemata kĂ”rvale jĂ€tta. KĂŒll vĂ”ib olla, et nende korraldamisel on vaja tunda seadust ja jĂ€lgida, et oleks tĂ€idetud teatud tingimused. Tulles vastu paljudele Anonymouse kriitikutele — kui ummistamisaktsioon viiakse lĂ€bi meelelahutuseks, aga mitte meelavaldusena, siis on meil probleem.

May 3, 2012

Avalik kiri Tunne Kelamile

Vastupidiselt ACTA vaimule vajame digikodanike Ă”iguste piiramise asemel hoopis kaitseabinĂ”usid nende pĂ”hiĂ”iguste kaitstuse tagamiseks digikeskkonnas. Digikeskkonnas tegutsevad kodanikud vajavad kaitset sideteenuste pakkujate kĂ€es olevate tsensuuri- ja jĂ€litamisvĂ”imaluste eest, isiklike andmete kuritarvitamise eest sisuteenuste pakkujate poolt, infovĂ€lja kujundavate monopolide eest jpm. Ilma eraelu puutumatuse, sĂ”numisaladuse ja infovabaduse igakĂŒlgse kaitseta digikeskkonnas sunniksime oma sĂŒnnipĂ€rased ja vĂ€ljakujunenud digikodanikud digitaalsesse totalitarismi.

March 28, 2012

OpsĂŒsteemi valimise fundamentaalne e-oskus

Keskmine arvutikasutaja ei tea reeglina midagi opsĂŒsteemidest ega valikust nende vahel. Vahel on bravuurselt vĂ€idetud, et ei peagi teadma, kui kĂ”ik vajalik lihtsalt töötab. TĂ”si, kĂŒmmekonna aasta eest see ehk oligi nii, aga vajadus teha opsĂŒsteemide seast kaalutletud valik on muutunud ajaga jĂ€rjest aktuaalsemaks.

March 17, 2012

Piraadipartei meediaĂŒlevaade mĂ€rtsini 2012

Piraadiparteide liikumine on Eesti avalikkuses siiani kajastatud suhteliselt pealiskaudselt ja episoodiliselt. Huvipuudus on olnud mĂ”lemapoolne. MTÜ Piraadipartei pole pidanud vajalikuks teha erilisi pingutusi avalikkuse huvi pĂ€lvimiseks ja ka meedia huvi on piirdunud rahvusvaheliste uudisteagentuuride pĂ”hjal genereeritud nupukestega piraadiparteide edust valimistel Rootsis, Saksamaal vĂ”i mujal.

February 11, 2012

Mida riik teab vÔltsimisvastasest leppest?

ACTA-debatt on praeguseks kontrolli alt vĂ€ljunud ja me ei saa sinna suurt midagi parata. Ent kui riigipoolsed eksperdid ei vaevu lĂ€bi viima ACTA mĂ”jude analĂŒĂŒsi, siis jÀÀb meil ĂŒle usaldada ainult neid rahvusvaheliste digiĂ”iguste organisatsioonide eksperte, kelle analĂŒĂŒsid on meile kĂ€ttesaadavad. Ja need kinnitavad, et ACTA vĂ”ib ohustada meie digiĂ”igusi ja vaba Internetti.

January 26, 2012

Mida toovad filosoofia uued valikursused?

Ma isiklikult olen veendunud, et filosoofia Ă”petamine on eriline selles suhtes, et Ă”petaja peab muude ainete Ă”petajatest rohkem oma tegevuse ĂŒle reflekteerima ja ka rohkem improviseerima. KĂŒsiva ja arutleva ainena on tĂ€napĂ€evased aktiivsed Ă”ppemeetodid filosoofia jaoks lausa loodud.

November 30, 2007

PĂ”hjendamiskihk teeb kĂ”ik kĂŒsitavaks

PĂ”hjendamiskihk muudab kĂ”ik olemasoleva kĂŒsitavaks. Selle inimese vaade, kelles ei tormle pĂ”hjendamistungid, on leebe ja rahulik, see paitab Ă”rnalt asju. Seevastu pĂ”hjendaja keskendub, tĂ€heldab, eristab, suhestab ja mitte miski ei jÀÀ tema jaoks esiti pĂ€ris tavalise ja helgena pĂŒsima. TĂ”si, pĂ”hjendaja oskused muutuvad pikapeale dĂŒnaamilisemaks ning pikapeale vĂ”ib tema arusaamine asjadest endise helguse suhtes uuesti paika nihkuda. Ent see pole garanteeritud, ja kui see toimub, siis see vĂ”tab kindlasti aega.

October 31, 2007

Kuidas kasvatada jÀreltulevad pÔlved moraalseks?

Õpetaja annab edasi seda kĂ”lblust, mis tal endal on, sest ainult selle abiga saab ta otsustada kasvatusmeetodite kohasuse ĂŒle. Kuna kĂ”lblus pole tundeline ega mĂ”istuslik, vaid on teises meediumis, milleks on kultiveeritud ihulisus, siis selle tĂ”ttu, et iga Ă”petaja ihu on tema isiklik, pole vĂ”imalik tagada Ă”petajate kĂ”lblust kuidagi ĂŒldiselt, vaid seda saab ainult iga Ă”petaja ise enda puhul kujundada.

April 26, 2007

KÀed eemale pronkssÔdurist!

Ta seisis seal alati nii kindlalt nĂŒĂŒdseks kĂŒll kustunud igavese tule taustal, kui ma sealt bussiga nr 23 mööda sĂ”itsin. MĂ”nikord oli ta kaetud Ă”rna lumekihiga. MĂ”nikord paistis ta lĂ€bi kĂŒlma sĂŒgishommikuse uduvine
 Aga ta seisis ikka — lumi, vihm ja muud ilmastikunĂ€htused teda ei seganud, ta sĂ€ilitas ikka oma vÀÀrikuse.

August 13, 2004

Kill is love

Millised on Quentin Tarantino viimase filmi vaimliseks omastamiseks tarvilikud vĂ”i tarvitatavad mĂ”ttemustrid? Tuleb nentida, et kirev ja lennukas linateos, mil ka asjakohaselt kĂ”lisev pealkiri — "Kill Bill" —, ei lase end kuigi kergelt Ă€ra tĂ”lgitseda. Olen mĂ€rganud filmi kohta kirjutatud arvustuste puhul iseĂ€ralikku kĂ”hklust.

August 1, 2000

Internetis ronivad Àmblikud ja muud elukad

Andmete puhul on ĂŒks tĂ€htsamaid asju, et nad oleks pĂ€rast sisestamist ka leitavad — olgu siis failinime, kataloogi, spetsiaalse identifitseerimiskoodi vĂ”i muu vĂ”rdvÀÀrse informatsiooni abil. Igatahes on selge, et andmed peavad olema arukaks tarvitamiseks mĂ”nel viisil struktureeritud. See on lihtne isikliku telefoniraamatu puhul, ka riikliku autoregistri puhul, kuid mida varieeruvamaks muutuvad kirjed andmebaasis, seda raskemaks lĂ€heb vastava andmekogu otstarbekas liigendamine. Hajusa andmebaasina kĂ€sitletav Internet oma kasvava kodulehtede arsenaliga paneb inimese vĂ”ime asju enda korra jĂ€rgi sĂ€ttida karmilt proovile.