27. oktoober 2012

Marina Weisband: PÔhiasjad piraatide kohta

TĂ€na hommikul kĂŒsitakse minult mitmekĂŒmnes intervjuus ĂŒhte ja sedasama. Tegelikult kĂŒll juba kuid. On mĂ”ned kĂŒsimused, mis ikka ja jĂ€lle esile kerkivad ning millele vastamisega nii avalikkus kui ka me ise suurte raskustega toime tuleme. SeepĂ€rast seon ma oma vastused siinkohal sellega, mis ilmselt enim huvi pakub ning kĂ”ige enam eksiarvamusi tekitab.

24. oktoober 2012

Meeleavaldustest Internetis. Esimene osa

Keegi ei saa öelda, et ummistamisaktsioonid ja muud senitundmata meeleavalduse vormid tuleb ilma pikemata kĂ”rvale jĂ€tta. KĂŒll vĂ”ib olla, et nende korraldamisel on vaja tunda seadust ja jĂ€lgida, et oleks tĂ€idetud teatud tingimused. Tulles vastu paljudele Anonymouse kriitikutele — kui ummistamisaktsioon viiakse lĂ€bi meelelahutuseks, aga mitte meelavaldusena, siis on meil probleem.

3. mai 2012

Avalik kiri Tunne Kelamile

Vastupidiselt ACTA vaimule vajame digikodanike Ă”iguste piiramise asemel hoopis kaitseabinĂ”usid nende pĂ”hiĂ”iguste kaitstuse tagamiseks digikeskkonnas. Digikeskkonnas tegutsevad kodanikud vajavad kaitset sideteenuste pakkujate kĂ€es olevate tsensuuri- ja jĂ€litamisvĂ”imaluste eest, isiklike andmete kuritarvitamise eest sisuteenuste pakkujate poolt, infovĂ€lja kujundavate monopolide eest jpm. Ilma eraelu puutumatuse, sĂ”numisaladuse ja infovabaduse igakĂŒlgse kaitseta digikeskkonnas sunniksime oma sĂŒnnipĂ€rased ja vĂ€ljakujunenud digikodanikud digitaalsesse totalitarismi.

28. mÀrts 2012

OpsĂŒsteemi valimise fundamentaalne e-oskus

Keskmine arvutikasutaja ei tea reeglina midagi opsĂŒsteemidest ega valikust nende vahel. Vahel on bravuurselt vĂ€idetud, et ei peagi teadma, kui kĂ”ik vajalik lihtsalt töötab. TĂ”si, kĂŒmmekonna aasta eest see ehk oligi nii, aga vajadus teha opsĂŒsteemide seast kaalutletud valik on muutunud ajaga jĂ€rjest aktuaalsemaks.

17. mÀrts 2012

Piraadipartei meediaĂŒlevaade mĂ€rtsini 2012

Piraadiparteide liikumine on Eesti avalikkuses siiani kajastatud suhteliselt pealiskaudselt ja episoodiliselt. Huvipuudus on olnud mĂ”lemapoolne. MTÜ Piraadipartei pole pidanud vajalikuks teha erilisi pingutusi avalikkuse huvi pĂ€lvimiseks ja ka meedia huvi on piirdunud rahvusvaheliste uudisteagentuuride pĂ”hjal genereeritud nupukestega piraadiparteide edust valimistel Rootsis, Saksamaal vĂ”i mujal.

11. veebruar 2012

Mida riik teab vÔltsimisvastasest leppest?

ACTA-debatt on praeguseks kontrolli alt vĂ€ljunud ja me ei saa sinna suurt midagi parata. Ent kui riigipoolsed eksperdid ei vaevu lĂ€bi viima ACTA mĂ”jude analĂŒĂŒsi, siis jÀÀb meil ĂŒle usaldada ainult neid rahvusvaheliste digiĂ”iguste organisatsioonide eksperte, kelle analĂŒĂŒsid on meile kĂ€ttesaadavad. Ja need kinnitavad, et ACTA vĂ”ib ohustada meie digiĂ”igusi ja vaba Internetti.

26. jaanuar 2012

Mida toovad filosoofia uued valikkursused?

Isiklikult olen veendunud, et filosoofia Ă”petamine on eriline selles suhtes, et Ă”petaja peab muude ainete Ă”petajatest rohkem oma tegevuse ĂŒle reflekteerima ja ka rohkem improviseerima. KĂŒsiva ja arutleva ainena on tĂ€napĂ€evased aktiivsed Ă”ppemeetodid filosoofia jaoks lausa loodud.

10. oktoober 2010

TarkvaratÔlke juhendite kalibreerimine

See, et stiilijuhend kohe esimeses nĂ€ites omaenda printsiipide vastu eksib, on mĂ”tlemapanev. Kas see isikustamise vĂ€ltimise printsiip pole samasugune liialdus nagu hĂŒĂŒumĂ€rgi vĂ€ltimine? Ma tunnistan seda, et arvuti isikustamine on problemaatiline, kuna tegemist peaks olema tööriistaga. Samas leian ma, et pole vaja ulmefilmidest nĂ€htud stsenaariume kartes arvutit tuima jĂ€rjekindlusega suruda vaikiva tööriista rolli.

21. mai 2010

Imperatiiv kolmest kolmandikust

Kolmandike imperatiivi nĂ€ol on pigem tegu Ă”petajatele enesekontrolliks mĂ”eldud rusikareegli kui Ă”ppele ettekirjutatud paindumatu struktuuriga. Õppekava materjalidega lĂ€hemalt tutvudes selgub, et Ă”petajal on avarad vĂ”imalused Ă”pet omaenda viisil korraldada.

28. august 2009

VĂ€hem humanitaarset ĂŒmarjuttu!

Filosoofiatunnis ei tegelda ĂŒldiselt sellega, mis vĂ”iks siduda filosoofiat reaal- ja loodusainetega, nt teadusliku meetodi mĂ”testamise vĂ”i matemaatilise loogikaga. Ehk peaks rohkem reaal- ja loodusainete Ă”petajaid siirduma filosoofia Ă”petamise valda?

26. detsember 2008

Probleemid Eesti tarkvaratÔlkes

Enne selliste strateegiliste printsiipide lĂ€bimĂ”tlemist tĂ”lkijate poolt ja juhendi koostamist pole ka oodata erilist edasiminekut Eesti tĂ”lkemaastikul. Ammu oleks aeg kutsuda kokku suurem tĂ”lkekonverents, kus saaksid oma seisukohti esitada kĂ”ik tĂ”lkimisse eri viisidel panustanud osapooled ning mille tulemusena vĂ”iks lĂ”puks sĂŒndida ka see soovitud strateegia.

30. november 2007

PĂ”hjendamiskihk teeb kĂ”ik kĂŒsitavaks

PĂ”hjendamiskihk muudab kĂ”ik olemasoleva kĂŒsitavaks. Selle inimese vaade, kelles ei tormle pĂ”hjendamistungid, on leebe ja rahulik, see paitab Ă”rnalt asju. Seevastu pĂ”hjendaja keskendub, tĂ€heldab, eristab, suhestab ja mitte miski ei jÀÀ tema jaoks esiti pĂ€ris tavalise ja helgena pĂŒsima. TĂ”si, pĂ”hjendaja oskused muutuvad pikapeale dĂŒnaamilisemaks ning pikapeale vĂ”ib tema arusaamine asjadest endise helguse suhtes uuesti paika nihkuda. Ent see pole garanteeritud, ja kui see toimub, siis see vĂ”tab kindlasti aega.

31. oktoober 2007

Kuidas kasvatada jÀreltulevad pÔlved moraalseks?

Õpetaja annab edasi seda kĂ”lblust, mis tal endal on, sest ainult selle abiga saab ta otsustada kasvatusmeetodite kohasuse ĂŒle. Kuna kĂ”lblus pole tundeline ega mĂ”istuslik, vaid on teises meediumis, milleks on kultiveeritud ihulisus, siis selle tĂ”ttu, et iga Ă”petaja ihu on tema isiklik, pole vĂ”imalik tagada Ă”petajate kĂ”lblust kuidagi ĂŒldiselt, vaid seda saab ainult iga Ă”petaja ise enda puhul kujundada.

5. juuli 2007

Platon kui Popperi tabavaim keelevÀÀratus

Platoni siiras kuid allasurutud poolehoid humanistliku suundumuse suhtes ja selle poolt resonantsi vĂ”imendatud viha annavad talle erakordse meisterlikkuse Sokratese esitamisel aristokraatlikku totaalsust Ă”igustavate arusaamade kaitsjana. Sellega on seletatav ka traditsiooniliste ja tunnustatud uurijate seas siiani laialdaselt kĂ€ibivate Platoni-tĂ”lgitsuste loomulik eksimus, mis teeb tast humanisti, inimsuse eest vĂ”itleja, mĂ”tlemise Ă€rkamise sĂŒmboli.

26. aprill 2007

KÀed eemale pronkssÔdurist!

VĂ”ib ĂŒtelda, et pronkssĂ”duri-viha on nagu trauma eestlaste kollektiivses alateadvuses, allasurutud paanika, mis lööb vĂ€lja ootamatutel hetkedel ja ajab talurahva mĂ”ttelagedalt mĂ€ratsema, sĂ”nnikuhargid pĂŒsti kĂ€es. Kas see on sellest, et me ei suuda oma minevikuga leppida? Kas me tahame ikka veel kuskil sisimas okupantidelt nende kunagiste tegude eest veritasu sisse nĂ”uda?

13. august 2004

Kill is love

Millised on Quentin Tarantino viimase filmi vaimliseks omastamiseks tarvilikud vĂ”i tarvitatavad mĂ”ttemustrid? Tuleb nentida, et kirev ja lennukas linateos, mil ka asjakohaselt kĂ”lisev pealkiri — "Kill Bill" —, ei lase end kuigi kergelt Ă€ra tĂ”lgitseda. Olen mĂ€rganud filmi kohta kirjutatud arvustuste puhul iseĂ€ralikku kĂ”hklust.

1. august 2000

Internetis ronivad Àmblikud ja muud elukad

Andmete puhul on ĂŒks tĂ€htsamaid asju, et nad oleks pĂ€rast sisestamist ka leitavad — olgu siis failinime, kataloogi, spetsiaalse identifitseerimiskoodi vĂ”i muu vĂ”rdvÀÀrse informatsiooni abil. Igatahes on selge, et andmed peavad olema arukaks tarvitamiseks mĂ”nel viisil struktureeritud. See on lihtne isikliku telefoniraamatu puhul, ka riikliku autoregistri puhul, kuid mida varieeruvamaks muutuvad kirjed andmebaasis, seda raskemaks lĂ€heb vastava andmekogu otstarbekas liigendamine. Hajusa andmebaasina kĂ€sitletav Internet oma kasvava kodulehtede arsenaliga paneb inimese vĂ”ime asju enda korra jĂ€rgi sĂ€ttida karmilt proovile.

1. aprill 1997

Kuri mĂŒstiline viirus

Algajate arvutikasutajate seas vĂ”ib tihti kohata mĂŒĂŒti viirusest kui millestki mĂ”istuslikult pĂ”hjendamatust, mingist apokalĂŒptilisest fluidumist, mis ei allu fĂŒĂŒsika ega loogika seadustele. Sellisest suhtumisest on nakatunud paljud erialaspetsidki, kuigi nad seda endale ise mitte mingi hinna eest tunnistada ei taha. Õnneks teab siiski iga programmist, kes arvuti madalama taseme hingeeluga veidikenegi tuttav, et viirus on tĂ€iesti harilik programmijupp, mis erinevalt tavalisest programmist kirjutatud nii, et ta end ise levitaks.

MenĂŒĂŒ