10. oktoober 2010

TarkvaratÔlke juhendite kalibreerimine

See, et stiilijuhend kohe esimeses nĂ€ites omaenda printsiipide vastu eksib, on mĂ”tlemapanev. Kas see isikustamise vĂ€ltimise printsiip pole samasugune liialdus nagu hĂŒĂŒumĂ€rgi vĂ€ltimine? Ma tunnistan seda, et arvuti isikustamine on problemaatiline, kuna tegemist peaks olema tööriistaga. Samas leian ma, et pole vaja ulmefilmidest nĂ€htud stsenaariume kartes arvutit tuima jĂ€rjekindlusega suruda vaikiva tööriista rolli.

26. detsember 2008

Probleemid Eesti tarkvaratÔlkes

Enne selliste strateegiliste printsiipide lĂ€bimĂ”tlemist tĂ”lkijate poolt ja juhendi koostamist pole ka oodata erilist edasiminekut Eesti tĂ”lkemaastikul. Ammu oleks aeg kutsuda kokku suurem tĂ”lkekonverents, kus saaksid oma seisukohti esitada kĂ”ik tĂ”lkimisse eri viisidel panustanud osapooled ning mille tulemusena vĂ”iks lĂ”puks sĂŒndida ka see soovitud strateegia.

30. november 2007

PĂ”hjendamiskihk teeb kĂ”ik kĂŒsitavaks

PĂ”hjendamiskihk muudab kĂ”ik olemasoleva kĂŒsitavaks. Selle inimese vaade, kelles ei tormle pĂ”hjendamistungid, on leebe ja rahulik, see paitab Ă”rnalt asju. Seevastu pĂ”hjendaja keskendub, tĂ€heldab, eristab, suhestab ja mitte miski ei jÀÀ tema jaoks esiti pĂ€ris tavalise ja helgena pĂŒsima. TĂ”si, pĂ”hjendaja oskused muutuvad pikapeale dĂŒnaamilisemaks ning pikapeale vĂ”ib tema arusaamine asjadest endise helguse suhtes uuesti paika nihkuda. Ent see pole garanteeritud, ja kui see toimub, siis see vĂ”tab kindlasti aega.

31. oktoober 2007

Kuidas kasvatada jÀreltulevad pÔlved moraalseks?

Õpetaja annab edasi seda kĂ”lblust, mis tal endal on, sest ainult selle abiga saab ta otsustada kasvatusmeetodite kohasuse ĂŒle. Kuna kĂ”lblus pole tundeline ega mĂ”istuslik, vaid on teises meediumis, milleks on kultiveeritud ihulisus, siis selle tĂ”ttu, et iga Ă”petaja ihu on tema isiklik, pole vĂ”imalik tagada Ă”petajate kĂ”lblust kuidagi ĂŒldiselt, vaid seda saab ainult iga Ă”petaja ise enda puhul kujundada.

5. juuli 2007

Platon kui Popperi tabavaim keelevÀÀratus

Platoni siiras kuid allasurutud poolehoid humanistliku suundumuse suhtes ja selle poolt resonantsi vĂ”imendatud viha annavad talle erakordse meisterlikkuse Sokratese esitamisel aristokraatlikku totaalsust Ă”igustavate arusaamade kaitsjana. Sellega on seletatav ka traditsiooniliste ja tunnustatud uurijate seas siiani laialdaselt kĂ€ibivate Platoni-tĂ”lgitsuste loomulik eksimus, mis teeb tast humanisti, inimsuse eest vĂ”itleja, mĂ”tlemise Ă€rkamise sĂŒmboli.

26. aprill 2007

KÀed eemale pronkssÔdurist!

Ta seisis seal alati nii kindlalt nĂŒĂŒdseks kĂŒll kustunud igavese tule taustal, kui ma sealt bussiga nr 23 mööda sĂ”itsin. MĂ”nikord oli ta kaetud Ă”rna lumekihiga. MĂ”nikord paistis ta lĂ€bi kĂŒlma sĂŒgishommikuse uduvine
 Aga ta seisis ikka — lumi, vihm ja muud ilmastikunĂ€htused teda ei seganud, ta sĂ€ilitas ikka oma vÀÀrikuse.

13. august 2004

Kill is love

Millised on Quentin Tarantino viimase filmi vaimliseks omastamiseks tarvilikud vĂ”i tarvitatavad mĂ”ttemustrid? Tuleb nentida, et kirev ja lennukas linateos, mil ka asjakohaselt kĂ”lisev pealkiri — "Kill Bill" —, ei lase end kuigi kergelt Ă€ra tĂ”lgitseda. Olen mĂ€rganud filmi kohta kirjutatud arvustuste puhul iseĂ€ralikku kĂ”hklust.

1. august 2000

Internetis ronivad Àmblikud ja muud elukad

Andmete puhul on ĂŒks tĂ€htsamaid asju, et nad oleks pĂ€rast sisestamist ka leitavad — olgu siis failinime, kataloogi, spetsiaalse identifitseerimiskoodi vĂ”i muu vĂ”rdvÀÀrse informatsiooni abil. Igatahes on selge, et andmed peavad olema arukaks tarvitamiseks mĂ”nel viisil struktureeritud. See on lihtne isikliku telefoniraamatu puhul, ka riikliku autoregistri puhul, kuid mida varieeruvamaks muutuvad kirjed andmebaasis, seda raskemaks lĂ€heb vastava andmekogu otstarbekas liigendamine. Hajusa andmebaasina kĂ€sitletav Internet oma kasvava kodulehtede arsenaliga paneb inimese vĂ”ime asju enda korra jĂ€rgi sĂ€ttida karmilt proovile.

1. aprill 1997

Kuri mĂŒstiline viirus

Algajate arvutikasutajate seas vĂ”ib tihti kohata mĂŒĂŒti viirusest kui millestki mĂ”istuslikult pĂ”hjendamatust, mingist apokalĂŒptilisest fluidumist, mis ei allu fĂŒĂŒsika ega loogika seadustele. Sellisest suhtumisest on nakatunud paljud erialaspetsidki, kuigi nad seda endale ise mitte mingi hinna eest tunnistada ei taha. Õnneks teab siiski iga programmist, kes arvuti madalama taseme hingeeluga veidikenegi tuttav, et viirus on tĂ€iesti harilik programmijupp, mis erinevalt tavalisest programmist kirjutatud nii, et ta end ise levitaks.

MenĂŒĂŒ