17. jaanuar 2014

Kaasav eelarve ei ole projektikonkurss vabal teemal

Kaasava eelarve juurutamine sai alguse 1989. aastal Brasiilias Porto Alegre linnas. Seal oli see osa reformidest, mille eesmÀrk oli vÀhendada linnaelanike elustandardite ÀÀrmuslikku ebavÔrdsust. TÀnapÀeval kasutab kaasavat eelarvet umbkaudu 1200 omavalitsust New Yorgist Berliinini, kÔigi nende lÀbivaks jooneks on eelarveprotsessi kui terviku tutvustamine ja kodanikele mÔistetavaks tegemine. Kaasava eelarve kÀivitamine hÔlmab kogukonna- ja linnaosapÔhiste arutelude korraldamist, mille kÀigus kÔrvutatakse linnaeelarve vÔimalikke prioriteete ja lÔplik otsus nende kohta tehakse hÀÀletades.

16. oktoober 2013

Miks on Tartu linnal vaja infoaednikku?

InfoĂŒhiskonna pĂ€ralejĂ”udmine vĂ”tab hĂ€mmastavalt palju aega. Kuigi peaegu kĂ”ik teavad, kuidas pÀÀseda Internetti, ja oskavad tĂ€hendusrikkal ilmel hÀÀldada lĂŒhendeid ACTA, SOPA, PIPA, NSA ja PRISM, ei tĂ€henda see sugugi, et ĂŒhiskonnas valitseks arusaamine sellest, mis tegelikult infosfÀÀriga toimub.

5. september 2013

Kuidas mitmekordistada oma hÀÀl valimistel?

Kui ma sidusin end Piraadipartei nimelise algatusega, siis kĂŒsisid mult paljud sĂ”brad ja tuttavad, kas ma olen nĂŒĂŒd otsustanud “poliitikasse minna”. Esiotsa ei osanud ma selle peale midagi vastata, sest ma ei pidanud oma tegevust kuidagi teistsuguseks sellest, mida ma kogu aeg olin teinud. KĂŒsimus on aga muutunud veelgi aktuaalsemaks nĂŒĂŒd, kus ma olen rohkem kui aasta jagu “poliitikas olnud” ja kavatsen koguni kandideerida Tartu linnavolikokku kogukonnaaktivistide valimisliidus nimega Vabakund. MistĂ”ttu tundub, et ma vĂ”lgnen inimkonnale selgituse.

11. juuli 2013

Mis teeb vilepuhujaks?

Snowdeni paljastused kinnitasid meile dokumentaalselt seda, mida me oleme kogu aeg peljanud. Nimelt, et suurriigid jÀlgivad nn vaba Internetti vÀga laiaulatuslikult ega pÔrku seejuures tagasi ka kÔige pÔhilisemate inimÔiguste rikkumiste ees. See on oluline info ja Snowden on pesueht vilepuhuja.

15. juuni 2013

Kopimi—avatus—hajutatus

Kopimi ja inimvÀÀrikus. Avatus ja lĂ€bipaistvus. Hajutatus ja usaldusvÀÀrsus... Piraatide vÀÀrtused pole naljapĂ€rast esitatud generatiivsete paaridena. Need ei tohi olla lĂ”plikud, need peavad olema rikkalikud ja ĂŒlevoolavad. Need on mĂ”eldud loovate varasalvedena, et luua juurde uusi vÀÀrtusi ning lĂ”puks iseennast tĂŒhistada. Samamoodi nagu lĂ€heb kunagi kĂ”igi vÀÀrtustega, mis alguses lĂ€bi pingutuste omaks vĂ”etakse ning lĂ”puks iseenesestmĂ”istetavaks saavad.

14. juuni 2013

Internet annab vastulöögi

Lessigi seadus, mis vĂ€idab, et koodil on alati Ă”igus, on leidnud aastate jooksul ĂŒha kinnitust. Ei ole suudetud teha lĂ”ppu piraatlusele netis ega suruda maha vĂ”rgu kaudu organiseeritud proteste, sest lindpriidest hĂ€kkerid tulevad iga allutamiskatse jĂ€rel vĂ€lja uue koodiga, millest saab seadus jĂ€rgmisele ajajĂ€rgule.

8. aprill 2013

AutoriÔiguste nÔiajaht Nukuteatris

Kas olete nĂ€inud sotsiaalmeedias meeme, mis kujutavad laisklevat Sipsikut, kes tahab meilt teada, et mida me vahime ja kas me autorile juba pappi oleme köhinud? VĂ”i naksitralle bordelli ees iharates poosides, hinnasildid kĂŒlge riputatud? VĂ”i ĂŒle keha tĂ€toveeringutega kaetud punkbuda vĂ€limusega Puhhi, kes palub lĂ”bustatult autori kĂ€est vabandust? Kuigi rahvasuus kipuvad asjad sageli ĂŒle vĂ”imenduma, kehtib siiski ka vastassuunaline tĂ”demus: "Kus suitsu seal tuld."

18. jaanuar 2013

Esindus- ja otsedemokraatia ĂŒhitamisest

Otsedemokraatia ja esindusdemokraatia pole ĂŒldse nii ĂŒhemĂ”ttelised vastandid, nagu ollakse harjunud arvama. Esiteks pole olemas ei ideaalselt puhast otsedemokraatiat ega ka ideaalselt puhast esindusdemokraatiat. Seega oleks selline vastandus paratamatult lihtsalt ĂŒks abstraktsioon. Teiseks pole aga otse- ja esindusdemokraatia nii ĂŒhitamatud, kui kĂ”rvalt paista vĂ”ib.

14. jaanuar 2013

Aaron Swartz: Avatud ligipÀÀsu geriljamanifest

Informatsioon on vÔim. Aga nagu igasuguse vÔimuga, on ka need, kes tahavad seda endale hoida. KÀputÀis eraettevÔtteid on kasvavas tempos digiteerimas ja meie eest lukustamas maailmas sajandite jooksul raamatute ja ajakirjade kujul avaldatud teadus- ja kultuuripÀrandit. Kas sooviksid lugeda artikleid teadusharude kuulsaimatest uurimistulemustest? Siis pead andma hÀmmastavaid summasid kirjastajatele nagu Reed Elsevier.

24. november 2012

Misasi on "krĂŒptopidu"?

Sel nĂ€dalal toimus Tartus Eesti esimene krĂŒptopidu. Mul oli au olla ĂŒks korraldajatest. Kuna olen veendunud, et krĂŒptopidusid on vaja korraldada veel ja veel ja veel ja veel jne, siis selgitan natuke, kust ja miks see "krĂŒptopidu" ĂŒldse vĂ”etud on ja mis on selle mĂ”te. Loodan, et see aitab natuke kaasa tulevastele krĂŒptopidudele.

27. oktoober 2012

Marina Weisband: PÔhiasjad piraatide kohta

TĂ€na hommikul kĂŒsitakse minult mitmekĂŒmnes intervjuus ĂŒhte ja sedasama. Tegelikult kĂŒll juba kuid. On mĂ”ned kĂŒsimused, mis ikka ja jĂ€lle esile kerkivad ning millele vastamisega nii avalikkus kui ka me ise suurte raskustega toime tuleme. SeepĂ€rast seon ma oma vastused siinkohal sellega, mis ilmselt enim huvi pakub ning kĂ”ige enam eksiarvamusi tekitab.

24. oktoober 2012

Meeleavaldustest Internetis. Esimene osa

Keegi ei saa öelda, et ummistamisaktsioonid ja muud senitundmata meeleavalduse vormid tuleb ilma pikemata kĂ”rvale jĂ€tta. KĂŒll vĂ”ib olla, et nende korraldamisel on vaja tunda seadust ja jĂ€lgida, et oleks tĂ€idetud teatud tingimused. Tulles vastu paljudele Anonymouse kriitikutele — kui ummistamisaktsioon viiakse lĂ€bi meelelahutuseks, aga mitte meelavaldusena, siis on meil probleem.

3. mai 2012

Avalik kiri Tunne Kelamile

Vastupidiselt ACTA vaimule vajame digikodanike Ă”iguste piiramise asemel hoopis kaitseabinĂ”usid nende pĂ”hiĂ”iguste kaitstuse tagamiseks digikeskkonnas. Digikeskkonnas tegutsevad kodanikud vajavad kaitset sideteenuste pakkujate kĂ€es olevate tsensuuri- ja jĂ€litamisvĂ”imaluste eest, isiklike andmete kuritarvitamise eest sisuteenuste pakkujate poolt, infovĂ€lja kujundavate monopolide eest jpm. Ilma eraelu puutumatuse, sĂ”numisaladuse ja infovabaduse igakĂŒlgse kaitseta digikeskkonnas sunniksime oma sĂŒnnipĂ€rased ja vĂ€ljakujunenud digikodanikud digitaalsesse totalitarismi.

28. mÀrts 2012

OpsĂŒsteemi valimise fundamentaalne e-oskus

Keskmine arvutikasutaja ei tea reeglina midagi opsĂŒsteemidest ega valikust nende vahel. Vahel on bravuurselt vĂ€idetud, et ei peagi teadma, kui kĂ”ik vajalik lihtsalt töötab. TĂ”si, kĂŒmmekonna aasta eest see ehk oligi nii, aga vajadus teha opsĂŒsteemide seast kaalutletud valik on muutunud ajaga jĂ€rjest aktuaalsemaks.

17. mÀrts 2012

Piraadipartei meediaĂŒlevaade mĂ€rtsini 2012

Piraadiparteide liikumine on Eesti avalikkuses siiani kajastatud suhteliselt pealiskaudselt ja episoodiliselt. Huvipuudus on olnud mĂ”lemapoolne. MTÜ Piraadipartei pole pidanud vajalikuks teha erilisi pingutusi avalikkuse huvi pĂ€lvimiseks ja ka meedia huvi on piirdunud rahvusvaheliste uudisteagentuuride pĂ”hjal genereeritud nupukestega piraadiparteide edust valimistel Rootsis, Saksamaal vĂ”i mujal.

11. veebruar 2012

Mida riik teab vÔltsimisvastasest leppest?

ACTA-debatt on praeguseks kontrolli alt vĂ€ljunud ja me ei saa sinna suurt midagi parata. Ent kui riigipoolsed eksperdid ei vaevu lĂ€bi viima ACTA mĂ”jude analĂŒĂŒsi, siis jÀÀb meil ĂŒle usaldada ainult neid rahvusvaheliste digiĂ”iguste organisatsioonide eksperte, kelle analĂŒĂŒsid on meile kĂ€ttesaadavad. Ja need kinnitavad, et ACTA vĂ”ib ohustada meie digiĂ”igusi ja vaba Internetti.

26. jaanuar 2012

Mida toovad filosoofia uued valikkursused?

Isiklikult olen veendunud, et filosoofia Ă”petamine on eriline selles suhtes, et Ă”petaja peab muude ainete Ă”petajatest rohkem oma tegevuse ĂŒle reflekteerima ja ka rohkem improviseerima. KĂŒsiva ja arutleva ainena on tĂ€napĂ€evased aktiivsed Ă”ppemeetodid filosoofia jaoks lausa loodud.

10. oktoober 2010

TarkvaratÔlke juhendite kalibreerimine

See, et stiilijuhend kohe esimeses nĂ€ites omaenda printsiipide vastu eksib, on mĂ”tlemapanev. Kas see isikustamise vĂ€ltimise printsiip pole samasugune liialdus nagu hĂŒĂŒumĂ€rgi vĂ€ltimine? Ma tunnistan seda, et arvuti isikustamine on problemaatiline, kuna tegemist peaks olema tööriistaga. Samas leian ma, et pole vaja ulmefilmidest nĂ€htud stsenaariume kartes arvutit tuima jĂ€rjekindlusega suruda vaikiva tööriista rolli.

21. mai 2010

Imperatiiv kolmest kolmandikust

Kolmandike imperatiivi nĂ€ol on pigem tegu Ă”petajatele enesekontrolliks mĂ”eldud rusikareegli kui Ă”ppele ettekirjutatud paindumatu struktuuriga. Õppekava materjalidega lĂ€hemalt tutvudes selgub, et Ă”petajal on avarad vĂ”imalused Ă”pet omaenda viisil korraldada.

28. august 2009

VĂ€hem humanitaarset ĂŒmarjuttu!

Filosoofiatunnis ei tegelda ĂŒldiselt sellega, mis vĂ”iks siduda filosoofiat reaal- ja loodusainetega, nt teadusliku meetodi mĂ”testamise vĂ”i matemaatilise loogikaga. Ehk peaks rohkem reaal- ja loodusainete Ă”petajaid siirduma filosoofia Ă”petamise valda?

26. detsember 2008

Probleemid Eesti tarkvaratÔlkes

Enne selliste strateegiliste printsiipide lĂ€bimĂ”tlemist tĂ”lkijate poolt ja juhendi koostamist pole ka oodata erilist edasiminekut Eesti tĂ”lkemaastikul. Ammu oleks aeg kutsuda kokku suurem tĂ”lkekonverents, kus saaksid oma seisukohti esitada kĂ”ik tĂ”lkimisse eri viisidel panustanud osapooled ning mille tulemusena vĂ”iks lĂ”puks sĂŒndida ka see soovitud strateegia.

30. november 2007

PĂ”hjendamiskihk teeb kĂ”ik kĂŒsitavaks

PĂ”hjendamiskihk muudab kĂ”ik olemasoleva kĂŒsitavaks. Selle inimese vaade, kelles ei tormle pĂ”hjendamistungid, on leebe ja rahulik, see paitab Ă”rnalt asju. Seevastu pĂ”hjendaja keskendub, tĂ€heldab, eristab, suhestab ja mitte miski ei jÀÀ tema jaoks esiti pĂ€ris tavalise ja helgena pĂŒsima. TĂ”si, pĂ”hjendaja oskused muutuvad pikapeale dĂŒnaamilisemaks ning pikapeale vĂ”ib tema arusaamine asjadest endise helguse suhtes uuesti paika nihkuda. Ent see pole garanteeritud, ja kui see toimub, siis see vĂ”tab kindlasti aega.

31. oktoober 2007

Kuidas kasvatada jÀreltulevad pÔlved moraalseks?

Õpetaja annab edasi seda kĂ”lblust, mis tal endal on, sest ainult selle abiga saab ta otsustada kasvatusmeetodite kohasuse ĂŒle. Kuna kĂ”lblus pole tundeline ega mĂ”istuslik, vaid on teises meediumis, milleks on kultiveeritud ihulisus, siis selle tĂ”ttu, et iga Ă”petaja ihu on tema isiklik, pole vĂ”imalik tagada Ă”petajate kĂ”lblust kuidagi ĂŒldiselt, vaid seda saab ainult iga Ă”petaja ise enda puhul kujundada.

5. juuli 2007

Platon kui Popperi tabavaim keelevÀÀratus

Platoni siiras kuid allasurutud poolehoid humanistliku suundumuse suhtes ja selle poolt resonantsi vĂ”imendatud viha annavad talle erakordse meisterlikkuse Sokratese esitamisel aristokraatlikku totaalsust Ă”igustavate arusaamade kaitsjana. Sellega on seletatav ka traditsiooniliste ja tunnustatud uurijate seas siiani laialdaselt kĂ€ibivate Platoni-tĂ”lgitsuste loomulik eksimus, mis teeb tast humanisti, inimsuse eest vĂ”itleja, mĂ”tlemise Ă€rkamise sĂŒmboli.

MenĂŒĂŒ