October 16, 2013

Miks on Tartu linnal vaja infoaednikku?

InfoĂŒhiskonna pĂ€ralejĂ”udmine vĂ”tab hĂ€mmastavalt palju aega. Kuigi peaegu kĂ”ik teavad, kuidas pÀÀseda Internetti, ja oskavad tĂ€hendusrikkal ilmel hÀÀldada lĂŒhendeid ACTA, SOPA, PIPA, NSA ja PRISM, ei tĂ€henda see sugugi, et ĂŒhiskonnas valitseks arusaamine sellest, mis tegelikult infosfÀÀriga toimub.

Ei saa ĂŒtelda, et Tartus infoga ĂŒldse ei tegeleta. Linnavalitsuses on hulk tĂ€iesti mĂ€rkimisvÀÀrse suurusega osakondi, mis muuga ei tegelegi: avalike suhete osakond, infotehnoloogia teenistus, linnavalitsuse infokeskus jms. Ent siiski valitseb linnarahva seas ĂŒhtne arusaam, et Tartu kodulehelt on vĂ”imatu midagi leida, linna infokanalid töötavad ebastabiilselt ja e-kaasamisega mĂ€rkimisvÀÀrselt ei tegelda.

“Aga kuidas nii?” kĂŒsib vastutav linnaametnik. “Tartu on ju see linn, mis vĂ”ttis esimesena kasutusele kaasava eelarve sĂŒsteemi ning konsulteerib linnaelanikega netis busside vĂ€rvi ja kujunduse teemal. Milles probleem?”

Linnavalitsuse dokumentidest selgub, et eri osakonnad ja ametnikud tegelevad infosfÀÀri tĂ€henduses tĂ€iesti vastassuunaliste asjadega. E-kaasamise ĂŒritusele kutsutakse kohale Linnar Viik, kes deklareerib valdkonna kolme vaalana: avatud standardid, avatud andmed, avatud tarkvara. Samas kinnitatakse infosĂŒsteemi kasutamise korras, et ebasoovitav on kasutada OpenDocumenti formaadis faile!

VĂ€hegi asjast jagavale inimesele hakkab infosĂŒsteemide nukker absurd silma kĂ”ikjal. NĂ€iteks pikka aega ei olnud kodulehe ĂŒldotsinguga vĂ”imalik ĂŒlepea midagi leida, sest ei suudetud linnavalitsuse saidil olevat infohulka mĂ”istlikult indekseerida. LĂ”puks tehti otsus asendada dĂŒsfunktsionaalne otsing lingiga Google’i otsingule. NĂŒĂŒd leiab linnavalitsuse lehe otsinguakna kaudu ĂŒles nii spĂ€mmi Kivilinna GĂŒmnaasiumi vikis kui ka Lady Gaga videod. Kui mugav!

Probleem on selles, et linnavalitsuse infosĂŒsteem koosneb tĂŒkkidest, mis on loodud eri aegadel. Pole mĂ”eldud tulevikule, on tellitud vĂ”i tehtud Ă€ra moodulid, et lahendada probleem mingil konkreetsel ajahetkel. Tulemuseks on, et infosĂŒsteemi lahendus kasutajaliidesest kuni ehituskivideni mĂ”jub iseĂ€ranis groteskselt tĂ€napĂ€eval, kus infosĂŒsteem pole enam ainult andmebaas, milles hoitakse infot laternapostide ja lastetoetuste kohta, vaid ambitsioon info kujundamises osaleda on tekkinud ka vabakondadel ja linnakodanikel, nĂŒĂŒd, kus moesĂ”naks on saanud e-kaasamine ning visionÀÀrid kĂ€ivad linnavalitsuses avaandmeid jutlustamas.

Lahendus probleemile pole parem infosĂŒsteem, vaid terviklik ettekujutus infosfÀÀri toimimisest. Linnavalitsus on infosĂ”lm, mis peab suutma töötada vĂ€ga erinevatel kihtidel ja liidestuda kĂ”igis vajalikes suundades. Infot ei loo ainult linnavalitsus, vaid ka kodanikud ja neilgi on Ă”igus infoloomes intelligentselt osaleda. Sellele ei saa lĂ€heneda nii, et meil on itimehed, kes tegelevad tehnilise kĂŒljega, siis ideoloogid, kes seavad eesmĂ€rke, ja lĂ”puks veel kliendid, kellele jÀÀb ĂŒle vĂ”tta peaasjalikult nuriseja roll. Ühe tĂ€napĂ€evase linnavalitsuse infosĂŒsteemis peaks nende vahel toimuma sĂŒmbioos, infoloome pole enam linnavalitsuse monopol.

Linna infohalduses on vaja paradigmamuutust. Infotehnoloogia teenistus ei oska tegelda kasutajaga, avaliku teabe osakond ei tunneta aga infosfÀÀri sisemist hingamist. On vaja infoaednikku, kes ĂŒletaks valdkondlikud lĂ”hed ja suudaks viia Tartu lĂ”puks ometi ilma rumaluste ja vapustusteta infoajastusse.

Linnavalitsuse digitaalne pale peab olema kasutajale lihtne ja vajaduste jĂ€rgi mugandatav. Kasutaja pole kunagi sĂŒĂŒdi, kui ta mingi probleemi otsa pĂ”rkab, alati on sĂŒĂŒdi linn. See tĂ€hendab, et ei saa eirata elementaarseid ergonoomiaprintsiipe ja tulla 2013. aastal vĂ€lja projektidega, mis kuuluvad oma kasutusloogikalt 1990ndatesse ega arvesta erivajadustega kasutajatega.

Linnavalitsuse infosĂŒsteem peab samas suutma kĂ€ia ĂŒhte sammu ka vaba tarkvara liikumisega, mille sihiks on tagada infosĂŒsteemide sĂ”ltumatus, tĂ€iendatavus ja demokraatlikkus lĂ€htekoodi kĂ€ttesaadavuse ning auditeeritavuse mĂ”ttes. Ülemaailmsete lausjĂ€lgimisskandaalide valguses on selline auditeeritavus samuti vĂ€ga oluline ning linnavalitsus peab oma kodanike ees vastutama ka isikuandmete kaitstuse pĂ€rast. Tulevikku vaadates on aga vaba tarkvara osakaalu suurendamine samm lĂ€hemale liidestatavate avaandmete mĂ”tteviisi tegelikuks muutmisele ja ĂŒldisemalt vabaĂŒhenduste haakimisele linna infohaldusse.

Kuigi linnaametnikud tĂ”devad oma koosolekutel ĂŒhtepuhku, et e-kaasamise jaoks on vĂ”tmetĂ€htsusega organisatsiooni enda sisemine avatus, pole seda tĂ€helepanekut suudetud tĂ”siselt vĂ”tta. Valitsev erakond lubab oma programmis lisada olemasolevale konglomeraadile tĂ€iendavaid juhuprojekte, nagu Tartu linna nutirakendus, vĂ”i panna netti ĂŒles volikogu hÀÀletuste tabeli. See on aga praeguse olukorra jĂ€tkamine vĂ”i isegi sĂŒvendamine.

SĂŒmptomaatiline on siin see, et ei vĂ”eta tĂ”siselt kodanike soovi osaleda. Ja ma ei rÀÀgi siin osalemisest busside kujunduse valimisel vĂ”i musta auku kaduvate ankeetide tĂ€itmisest, mille kohta kunagi tagasisidet ei tule, vaid reaalsest digitaalsest osalusest, kus kodanikul on motivatsioon kaasa lĂŒĂŒa, sest ta teab, et tema osalus loeb.

SeepĂ€rast kĂ€imegi Vabakunnaga vĂ€lja eelnĂ”ude infosĂŒsteemi tĂ€iendamise sel viisil, et kĂ”ik toimuv oleks linnakodanikule hĂ”lpsasti jĂ€lgitav — ning tĂ€pina i peal seisame siduva rahvaalgatuse institutsiooni loomise eest, mis tagab, et kodanike kontrolliv pilk hoiab volikogu ja seal olevad jĂ”ud pĂŒsivalt motiveerituna linnaelanikke reaalselt kuulama.

Tartu on piisavalt kompaktne linn, et selliseid visioone ellu viia. Kuigi me ei oleks selle juures esimesed, sest vaba tarkvara ulatusliku kasutamisega on rahvusvahelist tĂ€helepanu teeninud MĂŒncheni linn, mis on ka selle pealt hoidnud kokku miljoneid. Ka teist nĂ€idet pole vaja kaugelt otsida, sest Berliini linna omavalitsus rakendab mitmekĂŒlgselt rahvaalgatuse vahendeid.

Berliini ja MĂŒncheni kogemuste ĂŒhendamisel muutuks Tartu teenĂ€itajaks ka rahvusvahelisel tasemel. SeetĂ”ttu seisan ma selle eest, et muuta Tartu lĂ”puks ometi moodsaks vabalinnaks, kus tĂ”epoolest julgetakse mĂ”telda vabalt ja linnaelanike tarvis on olemas tĂ”siseltvĂ”etav kanal heade mĂ”tete teostamiseks.

Artikkel ilmus 16. oktoobril 2013 Tartu valimisliidu Vabakund kodulehel.