Andmete puhul on üks tähtsamaid asju, et nad oleks pärast sisestamist ka leitavad — olgu siis failinime, kataloogi, spetsiaalse identifitseerimiskoodi või muu võrdväärse informatsiooni abil. Igatahes on selge, et andmed peavad olema arukaks tarvitamiseks mõnel viisil struktureeritud. See on lihtne isikliku telefoniraamatu puhul, ka riikliku autoregistri puhul, kuid mida varieeruvamaks muutuvad kirjed andmebaasis, seda raskemaks läheb vastava andmekogu otstarbekas liigendamine. Hajusa andmebaasina käsitletav Internet oma kasvava kodulehtede arsenaliga paneb inimese võime asju enda korra järgi sättida karmilt proovile.

• Loe edasi!

Algajate arvutikasutajate seas võib tihti kohata müüti viirusest kui millestki mõistuslikult põhjendamatust, mingist apokalüptilisest fluidumist, mis ei allu füüsika ega loogika seadustele. Sellisest suhtumisest on nakatunud paljud erialaspetsidki, kuigi nad seda endale ise mitte mingi hinna eest tunnistada ei taha. Õnneks teab siiski iga programmist, kes arvuti madalama taseme hingeeluga veidikenegi tuttav, et viirus on täiesti harilik programmijupp, mis erinevalt tavalisest programmist kirjutatud nii, et ta end ise levitaks.

• Loe edasi!