March 28, 2012

OpsĂŒsteemi valimise fundamentaalne e-oskus

Keskmine arvutikasutaja ei tea reeglina midagi opsĂŒsteemidest ega valikust nende vahel. Vahel on bravuurselt vĂ€idetud, et ei peagi teadma, kui kĂ”ik vajalik lihtsalt töötab. TĂ”si, kĂŒmmekonna aasta eest see ehk oligi nii, aga vajadus teha opsĂŒsteemide seast kaalutletud valik on muutunud ajaga jĂ€rjest aktuaalsemaks.

MĂ”tleme nende teemade ĂŒle ĂŒleeuroopalise e-oskuste nĂ€dala ja rahvusvahelise vabade dokumendivormingute pĂ€eva puhul natuke jĂ€rele.

Üheks opsĂŒsteemi valikule mĂ”tlemise pĂ”hjuseks on kindlasti arvutustehnika tootjate ĂŒha suurenev soov muuta klient toote ostmisel sunnismaiseks. MĂŒĂŒakse toodet, millega kasutaja saab ilusti Ă€ra teha hulga pĂ”hiasju --- ja teebki. Kui aga tekib vajadus mĂ”ne lisavĂ”imaluse jĂ€rele, siis on sĂŒsteem seadistatud niimoodi, et tĂ€iendavat tarkvara vms teenuseid saab osta ainult tootja ametlikust kanalist. Kasutaja lukustatakse ĂŒhe tootja valduses oleva mĂŒĂŒgikanali kĂŒlge ega lasta tal valida, mida ta ostetud riistvaraga teha soovib. Tootjad seavad kasutajale ametlike kanalite vĂ€lise tarkvara, multimeedia vms kasutamiseks nii juriidilisi takistusi garantiilepingute jms nĂ€ol kui ka lisavad tootele "tehnilisi kaitsemeetmeid", millest möödaminemine on seadusega karistatav.

See piirab oluliselt kasutaja vabadust valida, mida ta oma tehnikaga peale hakkab. Kasutaja kĂŒll arvab, et arvuti on tema oma, ent tegelikult kuulub see talle ainult vĂ€ga piiratud tingimustel. Absurdsel viisil on paljudel juhtudel kasutaja lootus kalli raha eest soetatud fĂŒĂŒsiline objekt andmevoogude mĂ”ttes enda kontrolli alla saada praeguseks juba Ă”iguslikus mĂ”ttes vĂ”imatu.

Tootjail on mĂ”istagi oma kĂ€itumisele pĂ”hjendus. Nad ĂŒtlevad, et tagavad niimoodi kasutaja turvalisust ja vĂ”itlevad piraatluse vastu. Kellel vĂ”iks midagi selle vastu olla? Ainuke asi, et need vĂ€ited on tĂ”esed vaid vĂ€ga kitsas ulatuses.

Sunnismaisuse pÔhjendamatus

Kasutajatel ametlike kanalite vĂ€lise tarkvara paigaldamiseks palju olulisemaid pĂ”hjusi, kui soov hiilida kĂ”rvale tarkvara eest nĂ”utud hinna maksmisest. On olemas hulk priivara ja vabatarkvara, mis annab ametlikest kanalitest pakutavale tarkvarale silmad ette. Kasutaja vĂ”ib tahta tarkvara oma Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi mugandada ja omada oma arvutisĂŒsteemi ĂŒle tĂ€ielikku kontrolli. Neil motiividel pole mingit pistmist piraatlusega, kĂŒll aga sooviga olla oma tegevuses vaba ja sĂ”ltumatu.

Ka turvalisuse argument ei pea tegelikult paika. Kuigi esmapilgul nĂ€ib usutav, et kasuaja lukustamine ametliku kanali kĂŒlge maandab turvariskid, siis reaalselt ei jĂ”ua tootja oma kanaleid siiski kontrollida. Selleks pole lihtsalt piisavalt ressursse. Kuna tegemist on tootja valduses oleva suletud kanaliga, siis pĂŒĂŒtakse turvavigu pigem maha vaikida ja nende parandamist edasi lĂŒkata, lootes, et neid ei kasutata kurjasti Ă€ra. Kasutaja ise elab illusioonis, et ta on hĂ€sti turvatud, tema tĂ€helepanu hajub ja ta muutub kergeks saagiks igasugu skeemitajatele.

Turvalisuse argumendil on aga ka teine kĂŒlg. Kasutaja arvuti tĂ€ielik turvamine eeldab tootja tĂ€ielikku kontrolli arvuti ĂŒle ja selle poole ĂŒritavad tootjad ka liikuda. Lisaks emotsionaalsele probleemile oma riistvara kellegi kontrolli alla andmisega on sellega seotud vĂ€ltimatu risk, et tootja ainuturvaline kanal langeb kellegi pahatatliku kĂ€tte. Aeg-ajalt jooksevad lĂ€bi uudised, et kuskile hĂ€kiti sisse. Kui aga hĂ€kkimise tulemuseks pole ainult hulga delikaatsete isikuandmete lekkimine, vaid tĂ€ielik kontroll kĂ”igi kasutajate arvutite ĂŒle koos kĂ”igi andmete, lisaseadmete, sh veebikaamerate, printerite, kiipkaardilugejate ja muu sÀÀrasega, siis on see suurim turvarisk, mida on vĂ”imalik ette kujutada.

Tootja kontroll kasutaja arvuti ĂŒle opsĂŒsteemi tasandil on ka hea vahend riigistruktuuridele inimeste jĂ€lgimiseks. Kuigi me elame Ă”igusriigis, kus ilma pĂ”hjendatud kahtlustuseta ja kohtu loata kellegi privaatsust rikkuda ei tohiks, siis soov jĂ€lgida on alati olemas olnud. See ei kao kuskile. Kui tehnilised vĂ”imalused jĂ€lgimiseks suurenevad, kĂŒll siis leitakse ka juriidilisi tagauksi nende rakendamiseks. Ilma garanteeritud privaatsuseta pole aga demokraatlik riigikord elujĂ”uline.

Probleem arvutisĂŒsteemide sunnismaistamisega pole spetsialistile mingi uudis. Eesti keeles annab teemast kĂ”ige avarama ĂŒlevaate ehk Kanada pĂ€ritolu kodanikuĂŒhiskonna aktivist Cory Doctorow oma artiklis Lukustamine: lĂ€henev sĂ”da ĂŒldotstarbeliste arvutitega.

Õige opsĂŒsteem tagab vabaduse

Mis on selle jutu moraal? Ikka see, et seda sunnismaistamist annab ja tuleks vĂ€ltida. Selleks pole tegelikult vaja muud, kui seda, et kasutaja oleks ohtudest ja vĂ”imalustest teadlik. Kui kasutaja oskab arvutipoes ĂŒtelda ja endale kindlaks jÀÀda, et ta ei taha olla sunnismaine, vaid tahab vĂ”imalust kasutada vaba opsĂŒsteemi ja vaba tarkvara, siis ei jÀÀ ka mĂŒĂŒjatel-tootjatel muud ĂŒle, kui kasutajate vajadustega kohaneda. See ei sĂŒnni aga enne, kui ĂŒhiskonnas tekib piisav teadlikkus, et oma arvuti "mitte mĂŒrgitamiseks" on ka muid vĂ”imalusi, kui osta endale viimane versioon tootja poolt ametlikult soovitatavast opsĂŒsteemist koos kĂ”igi vajalike lisavidinatega alates viirusetĂ”rjest kuni tulemĂŒĂŒrini.

KĂŒsi minult Linuxit --- sest September on opsĂŒsteemi vahetuskuu!

On lootust, et praeguses infovabadusliikumise ja fooliumrevolutsiooni Ă”hkkonnas vĂ”ib see teadlikkus ka oluliselt tĂ”usta. Tegelikult kĂ€ivitasime juba 2011. aasta septembris vabatarkvara entusiastidega prooviks algatuse “KĂŒsi minult Linuxit”, mille peamine siht ongi suurendada inimeste teadlikkust opsĂŒsteemi valimise pĂ”hjustest ja vĂ”imalustest. TĂ”deme rÔÔmuga, et selle jĂ€rel on tĂ”usnud nii huvi Linuxil pĂ”hinevate opsĂŒsteemide vastu kui ka rahulolevate kasutajate hulk. Ometi vajab veel suurt tööd, et selline fundamentaalne e-oskus nagu vajadustele vastava opsĂŒsteemi valimine jĂ”uaks nn tavalise arvutikasutaja teadvusse kui normaalne ja reaalne tegutsemisviis.

Selle fundamentaalse e-oskuse arendamise suhtes on tegelikult lootustandev mobiilseadmete ja tahvelarvutite turul toimuv. Kasutajad on juba Ă€ra Ă”ppimas seda, et kui nad tahavad vabalt oma seadet kasutada, siis tuleb poes kĂŒsida mĂ”nda Androidiga vidinat. Sest siis on vĂ€hemalt lootust. Nad teavad, et kui nad ostavad endale Apple'i toote, siis saavad nad kĂŒll hea riistvara, aga piiratud vĂ”imalused selle kasutamiseks. TĂ”si, kasutajad ei tea, et Android on opsĂŒsteem ja lisaks veel Linuxil pĂ”hinev, aga nad teavad, et nad tahavad seda. Kui see teadmine kasutajate peades natuke laagerdub ja levib sealt ka vĂ€ljapoole mobiilide ja tahvlite konteksti, siis toob see loodetavasti kaasa tervitatavaid muutusi arvutustehnika turustamise mudelites.

Seni on sellise infotehnoloogilise Ă€rkamise takistuseks olnud peamiselt arvutimĂŒĂŒjate partnerluslepingud suurtootjatega, mis vĂ”imaldavad neil teatud tingimustel pakkuda tehnikat soodsama hinnaga ja nautida niimoodi turul konkurentsieelist. Turg on sisse töötatud ja mĂŒĂŒjatel puudub soov eksperimenteerida vĂ”i otsida uusi vĂ”imalusi, kasutajal lastakse arvutisse opsĂŒsteemi valida vĂ€ga harvadel juhtudel ja ka siis soovitatakse ĂŒldjuhul vaikimisi Microsoft Windowsi.

Karuteene opsĂŒsteemi valiku e-oskuse arengule on teinud ka sĂŒĂŒdimatu piraatlusevastane propaganda, mille tulemusel on kasutajatele jÀÀnud mulje, et ĂŒkspuha mis netist alla laaditud tarkvara, seda enam opsĂŒsteem, on piraattarkvara. Kui rÀÀkida ka igati teadlikule ja haritud kasutajale Ubuntust vĂ”i selle Eesti vajadustele kohandatud sugulasest Estobuntust, siis selgub sageli, et eeldatakse automaatselt, et tegemist on millegi Ă”iguslikult taunitavaga. "On see ikka legaalne," kĂŒsitakse --- sest tasuta lĂ”unaid ju ei ole. Ometi on Linuxil ja piraatlusel teineteisega sama vĂ€he pistmist nagu kalal jalgrattaga. Linux on avatud lĂ€htekoodiga vaba tarkvara, mis on algusest lĂ”puni koostatud vabatahtlike autorite ĂŒhistööna ning antud hoolikalt koostatud litsentse kasutades avalikku kasutusse.

ValikuvÔimaluste teadvustamine

OpsĂŒsteemi valimise fundamentaalse e-oskuse arendamist toetab nĂ€iteks 2011. riiklik Ă”ppekava. Selles seatakse koolide informaatikatundidele nĂ”ue, et neis peab olema tagatud eri opsĂŒsteemidega arvutite kasutamise vĂ”imalus. Juba praegu on mitmetes koolides kasutusel Estobuntu opsĂŒsteem. On ka mĂ€rkimisvÀÀrne lootus, et Linuxil pĂ”hinevad opsĂŒsteemid hakkavad Eesti koolides levima massiliselt, sest seni koolidele vĂ”ileivahinnaga mĂŒĂŒdud Windows-opsĂŒsteem lĂ€heb Microsofti hinnapoliitika jĂ€rgi juba 2014. aastast neile ĂŒle 10 korra kallimaks. Õpetajate palk on niigi vĂ€ike, miks peaks seda kulutama asjadele, mille kasutamise peamine pĂ”hjendus on harjumuse jĂ”ud?

Kuigi olukord annab lootust, et vĂ€hemasti jĂ€rgmine kasutajate pĂ”lvkond Ă”pib opsĂŒsteemi valima, on probleemid lukustatud sĂŒsteemidega siiski juba ammu kohal ja nĂ€itavad sĂŒvenemise mĂ€rke. Nende lahendamist ei saa lĂŒkata ebamÀÀrasesse tulevikku.

SeepĂ€rast kavatseme vabatarkvara kogukonnaga korrata ka sel aastal kampaaniat "September on opsĂŒsteemi vahetuskuu", mis pÀÀdib rahvusvahelse tarkvaravabaduse pĂ€eva tĂ€histamisega 15. septembril.

See aasta on eriline ka seetĂ”ttu, et ilmub Ubuntu pikaajalise toega n-ö Ă€rikasutaja vĂ€ljalase. Estobuntu vabatahtlikud juba tegutsevad selle nimel, et anda pikaajalise toega Ubuntu baasil vĂ€lja ka samavĂ”rd vÀÀrikas Estobuntu, mida soovijad vĂ”iks jĂ€rgnevate aastate jooksul ilma kĂ”hklusteta kasutada nii kodus, kontoris kui ka koolis. Loomulikult ootame selle tagamiseks uusi abikĂ€si ja otsime ka partnereid, kes aitaks Estobuntul ĂŒhiskonnas veelgi suuremat kandepinda leida. Selleks et aidata viia ellu Eesti inimeste informatsioonilise enesemÀÀramise Ă”igust.

Estobuntu projekt elab vabatahtlike kaastööst ja kuulub levitamisele nendesamade litsentside alusel, mida kasutab Ubuntu baassĂŒsteem. Estobuntu on avalik hĂŒve ja selle tagamisele on oodatud kaasa aitama igaĂŒks.

Ent soovitame ka vĂ€iksema tehnilise oskusega kasutajatel peatuda korraks infokiirteel, teha paus ja mĂ”telda selle peale, mil mÀÀral mÀÀrab meie kui infoĂŒhiskonna kodanike vabadused tegelikult Ă€ra opsĂŒsteemi valik. Ja kui tekib huvi proovida mĂ”nda vaba inimese opsĂŒsteemi, aga ei tea, kust alustada, siis tasub alati panna proovile viimane Estobuntu vĂ€ljalase.