October 27, 2012

Marina Weisband: PÔhiasjad piraatide kohta

TĂ€na hommikul kĂŒsitakse minult mitmekĂŒmnes intervjuus ĂŒhte ja sedasama. Tegelikult kĂŒll juba kuid. On mĂ”ned kĂŒsimused, mis ikka ja jĂ€lle esile kerkivad ning millele vastamisega nii avalikkus kui ka me ise suurte raskustega toime tuleme. SeepĂ€rast seon ma oma vastused siinkohal sellega, mis ilmselt enim huvi pakub ning kĂ”ige enam eksiarvamusi tekitab.

1. Mille eest seisab Piraadipartei?

Sellele kĂŒsimusele vastan ma tavaliselt osutades kolmele omavahel seotud pĂ”hiasjale:

I Informatsioonivool

Me kogeme ĂŒhiskonna ĂŒlemaailmset muutumist. Me moodustame omavahel vĂ”rgustiku ning tĂ€htsaimaks kapitaliks on nĂŒĂŒd (vastandina pĂ”llumaale ja tööjĂ”ule) teadmised ja informatsioon. Taolisel vĂ”rgustumisel ja infovoolul on nii hĂ€id kui halbu kĂŒlgi, nii vĂ€ljavaateid kui riske. Me tegeleme nendega ning pĂŒĂŒame seadusandlust selle nĂ€htusega ĂŒhildada. Sellest tulenevad meie seisukohad hariduse (informatsiooni töötlemine), poliitilise lĂ€bipaistvuse (poliitikast tulenev infovool), kodanikualgatuse (poliitikasse suunatud infovoog), andmekaitse (informatsiooniline enesemÀÀramine), autoriĂ”igus (kopeeritavus ja sellega ĂŒmberkĂ€imine) kĂŒsimustes. Ühest kĂŒljest tahame seadusi, teisalt aga poliitika tegemise stiili, mis sobiksid kokku nii ajastu kui asjaoludega.

II Vabadus

Kuna tĂ€napĂ€eva ĂŒhiskonnas on palju vĂ€ga isikupĂ€raseid indiviide, ei saa me teha poliitikat, mis rahuldaks kĂ”iki. Me tahame aga rahuldada vĂ”imalikult paljusid. SeetĂ”ttu rÀÀgime me vabasfÀÀrist ja isiklikust vastutusest. Igal inimesel peab olema vaba tegutsemise sfÀÀr, mis on just nii suur, et ei kitsenda kellegi teise oma (see ei ole sama, mis anarhia, kulla hĂ€rra Lindner). Nimetatud vabasfÀÀri ulatuses kannab inimene vastutust iseenda eest. Siit tulenevad meie perepoliitika, sĂ”ltuvuspoliitika, seisukohad kodanikuĂ”iguste osas ning riburada ka ĂŒlejÀÀnud.

III Osasaamine ĂŒhiskonnast

Ühegi inimese vabasfÀÀr ei peaks sĂ”ltuma tema vĂ”imsusest ega rikkusest (ning see eristab meid teistest liberaalsetest erakondadest). VabasfÀÀr ja mĂ€nguruum eneseteostuseks tuleb tagada kĂ”igile. SeepĂ€rast on meil palju seisukohti sotsiaalsetes kĂŒsimustes, nagu Ă”igus saada osa ĂŒhiskonnast, alampalgast kuni tingimusteta pĂ”hipalgani, lĂ”imimispoliitika, sĂ”idupiletita linnalĂ€hitransport Berliinis jne.

VÔib tÀiesti vÀita, et me oleme uudsel viisil sotsiaalliberaalsed, ilma et meid oleks parem-vasak-skeemis vÔimalik pÀriselt kuhugi paigutada. VÔib-olla peaksime Ôieti sellest raamistikust loobuma ja vaatlema vaid sisu.

2. Aga piraatidel polegi mingit sisu!

Esiteks on see vale. Meie programmi leiate siit. Meil on ka osaliselt ÀÀrmiselt detailseid ja konkreetseid nĂ”udmisi koguni riiklikul tasandil, kui vaadata nĂ€iteks plaanitavat autoriĂ”iguse reformi, mille raames tahame muuta 86 ĂŒksikparagrahvi. Probleem on aga mujal. Nimelt selles, et meil on vastused kĂŒsimustele, mida veel ei esitatagi. KĂŒsimused, mis kerkivad esile nelja vĂ”i viie aasta pĂ€rast ning on siis ĂŒliaktuaalsed. KĂŒsimused, mis nĂ”uavad vastuseid. NĂ€iteks: kuidas tagame Interneti kasutamise vĂ”imaluse demokraatlikus protsessis valimisarvuteid kasutamata? Siin on palju kĂŒsimusi.

Seevastu pole meil ĂŒheseid vastuseid kĂŒsimustele, mis on praegu ĂŒliaktuaalsed, nagu nĂ€iteks vĂ”lakriis. Rahvas karjub: “Ei saa ju olla, et ĂŒhel erakonnal pole vastust nii olulisele kĂŒsimusele!” See peab paika. VĂ€hemasti mitte ĂŒhelgi suuremal erakonnal. Enamikul vĂ€ikestel erakondadel pole aga sellele vastust, nad keskenduvad teemadele, mis neid ĂŒldse selleni viis, et moodustada erakond. Mida seejuures ei tohi aga tĂ€helepanuta jĂ€tta: veel pool aastat tagasi me olime vĂ€ike partei. Meil polnud mĂ”jujĂ”udu, keegi ei kĂŒsinud meilt vastuseid ega tundnud huvi. Ning see on see, millele me olime suunatud: et meil on veel palju aega. Niisiis tegelesime tulevikukĂŒsimustega ning ootasime oma aja saabumist. Ja ĂŒhtĂ€kki meid valiti.

See on suurepĂ€rane ja hea. Me kohaneme kiiresti uute tingimustega. VĂ€hemalt seda me suudame hĂ€sti. Me tahame novembris vastu vĂ”tta majandusprogrammi, et tĂ€ita ka viimane suur lĂŒnk. Ja meil on vaja veel detailsemaid vastuseid. Kuid selleks on veidi aega vaja. Muutused on tulnud oodatust kiiremini. See pole erakonna eksimus, see on probleem, mis meil tuleb lahendada. KĂ”ige parem on teha seda ĂŒheskoos.

Nii et kas meil on programm? Jah. SuurepĂ€rane programm. Kas me vĂ”iksime niisiis kohe valitsema asuda? Ei. Tahame me seda ĂŒldse? Ei.

Tuleb aeg, mil teistel erakondadel, kel praegu on vastus kÔigele olemas, tuleb vastustest puudu. Siis saame me loodetavasti toeks olla.

3. Piraadid on ettearvamatud!

Vale jutt, me oleme demokraatlikud. Meie kandidaadid pole etteaimatavad, sest neid ei mÀÀra juhatus, vaid nad valivad lihtliikmed, mis on meie demokraatlik baas. Meediale see meie juures ei meeldi, aga selline demokraatia kord on. Meie programmipunktid vĂ”etakse vastu liikmete hÀÀlteenamusega. Saavad need siis sellepĂ€rast olema missugused tahes? Teeb see meid ebausaldusvÀÀrseks? Ei. KĂ”ik programmipunktid juhinduvad printsiipidest, mis said juba esimese punkti juures vĂ€lja toodud. Need seisavad meie aluspĂ”himĂ”tetes. Aga muus osas: mis saaks olla usaldusvÀÀrsem sellest, mille kĂ”ik koos on pikas ja nĂ€rvesöövas demokraatlikus protsessis vĂ€lja töötanud? Sellised asjad on vĂ€hemasti pĂŒsivad. On vaja suurt massi, et neid muuta. Selleks ei piisa ĂŒhe inimese kursimuutusest. Seega oleme me koguni usaldusvÀÀrsemad.

Eeldatavasti ei oleks me mugav koalitsioonipartner. Esiteks tahaksime me teiste parteide seisukohalt ilmselt liialt palju asju avalikult ajada, teiseks ei meeldi meile fraktsioonist tulenev sund. Meile on rohkem meelt mööda töötamine vahelduvate enamustega, kuna see peegeldab palju paremini vahekordi elanikkonnas. Muidu ju otsustaks 4%, kas valitseb mustkollane vÔi punaroheline koalitsioon, mis oleksid valitsustena tÀiesti erinevad, olgugi et 4% pole kuigi suur erinevus.

4. Mis on piraatide saladus?

See, et saladust ei ole. Me teeme poliitikat nii, nagu me tahame, et see oleks, oma Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi ja nii, nagu me Ă”igeks peame. Pole mingit salaplaani. Me usume oma eesmĂ€rkidesse, ning seejuures ei ole meile vĂ”im tĂ€htis. Kas me ka selliseks jÀÀme, on oluline kĂŒsimus. See sĂ”ltub meist endist. Ma arvan, et veel mĂ”nda aega.

Ja senikaua kuniks see nĂ”nda on, on vaid ĂŒks tee Piraatidest lahtisaamiseks: kopeerige meie nĂ”udmisi, kopeerige meie stiili! Kopeerige meid! Tehke seda kĂ”ike meist paremini! Ja Ă€rge pĂŒĂŒdke teha seda lihtsalt kasutades sĂ”na “infopoliitika”!

Need on pÔhimÔttelised kaalutlused, millest ma intervjuudes vÔi kodanikele vastates lÀhtun. VÔib-olla parandate midagi, seda vÔite teha kommentaarides. Aga ma pean oluliseks selle juurde jÀÀda ja seda levitada.

Nii et levitage seda, kui leiate, et see vÔiks abiks olla.

Marina Weisband

Marina Weisband oli Saksamaa Piraadipartei poliitikajuht maist 2011 kuni aprillini 2012, mil Piraadipartei esindajad osutusid valituks Berliini ja Saarimaa liidumaade parlamentidesse (tulemused vastavalt 8,9% ja 7,4% hÀÀltest).

Weisband astus oma kohalt tagasi vahetult enne Schleswig-Holsteini ja PĂ”hja-Rein-Vestfaali liidumaade parlamentide valimisi (8,2% ja 7,8%), et kirjutada valmis oma psĂŒhholoogia eriala lĂ”putöö MĂŒnsteri ĂŒlikoolis.

Ülaloleva blogipostituse avaldas Weisband 26. mĂ€rtsil 2012 ja see on tema tagasivaade tegevusele Saksamaa Piraadipartei poliitikajuhina.

TĂ”lgitud allikast: Marina Weisband — Das Grundlegende an den Piraten (tekst: CC-BY+NC+ND, foto: korbinian_polk CC-BY)