February 11, 2012

Mida riik teab vÔltsimisvastasest leppest?

ACTA-debatt on praeguseks kontrolli alt vĂ€ljunud ja me ei saa sinna suurt midagi parata. Ent kui riigipoolsed eksperdid ei vaevu lĂ€bi viima ACTA mĂ”jude analĂŒĂŒsi, siis jÀÀb meil ĂŒle usaldada ainult neid rahvusvaheliste digiĂ”iguste organisatsioonide eksperte, kelle analĂŒĂŒsid on meile kĂ€ttesaadavad. Ja need kinnitavad, et ACTA vĂ”ib ohustada meie digiĂ”igusi ja vaba Internetti.

Kui me Eesti Interneti Kogukonnaga 2011. aasta novembris enda jaoks esimesed ACTA-teemalised kĂŒsimused tĂ”statasime, siis need olid eelkĂ”ige tehnilist laadi. Meie MTÜ koosneb suuresti IT-taustaga inimestest, kelle arvates Internet ja muu tĂ€napĂ€eva digitaalne olme on nii oluline asi, et selle kĂ€ekĂ€igul ja korraldamisel tuleb eraldi silm peal hoida.

SeetÔttu huvitas meid, kas ACTA jÔustumisel jÀÀb meile endiselt Ôigus teha varukoopiaid digitaalsete kaitsemehhanismidega andmekandjatest vÔi kas see vÔib kuidagi mÔjutada meie kohalike IT-projektide tulevikku jms.

Ikkagi kahjulik mÔju?

Kuna me Eesti riigiasutustest selle kohta infot ei saanud, siis pidime pöörduma vĂ€lismaiste allikate poole. Kujundasime oma arvamuse ACTA kohta rahvusvaheliste digiĂ”igustega tegelevate organisatsioonide (nagu FFII, EDRI jt) analĂŒĂŒside pĂ”hjal ja jĂ”udsime jĂ€reldusele, et see leping vĂ”ib mĂ”jutada meie igapĂ€evast tegevust nii digikeskkonnas kui ka vĂ€ljaspool seda.

Juriidiliste ĂŒksikasjadega tutvustas meid tĂ€psemalt advokaat Karmen Turk, kes ĂŒtles, et me oleme asjast adekvaatselt aru saanud. Sama kinnitasid vastused meie pöördumistele Eesti saadikute poole Euroopa Parlamendis, kes on sealsete ACTA-aruteludega juba pikemat aega kursis. SeetĂ”ttu olime ĂŒllatunud ja nĂ”utud, kui justiitsministeerium meile lakooniliselt teatas, et ACTA vastuvĂ”tmine ei muuda Eestis midagi ja meie tĂ”statatud kĂŒsimusi pole mĂ”tet arutada, sest meie allikad ei tĂ”lgenda seda eesmĂ€rgipĂ€raselt.

Me anname endale suurepĂ€raselt aru, et ACTA on rahvusvaheline leping, mille mĂ”ju Eesti seadustele on vahetu. Saame ka aru, et selle tĂ”lgendamise juriidilisi ĂŒksikasju on erihariduseta inimestel raske adekvaatselt hinnata.

VĂ”imalik, et valitsusel on Ă”igus, kui ta ĂŒtleb, et ACTA ei muuda Eestis mitte midagi. VĂ€hemalt mitte kohe vĂ”i siis praeguse valitsuse ametiaja jooksul. Aga me ei saa aru sellest, kuidas on vĂ”imalik seda meile vĂ€ita adekvaatsete uuringuteta ja vaevumata isegi vastama sisuliselt argumentidele, mida on toonud ACTA vajalikkuses kahtlejad. Suur osa ACTA-teemalistest vaidlustest kĂ€ib ekspertide vahel ja tavainimene saab debatist aru lihtsustatult. Tuleb usaldada eksperte.

Ent kui riigipoolsed eksperdid ei vaevu lĂ€bi viima ACTA mĂ”jude analĂŒĂŒsi, siis jÀÀb meil ĂŒle usaldada ainult neid rahvusvaheliste digiĂ”iguste organisatsioonide eksperte, kelle analĂŒĂŒsid on meile kĂ€ttesaadavad. Ja need kinnitavad, et ACTA vĂ”ib olla kahjulik.

Ohtlik ebamÀÀrasus

Kuna ekspertide hinnangul on ACTA vĂ€ga ebamÀÀraselt sĂ”nastatud, siis on raske hinnata, millised vĂ€ljatoodud ohtudest on reaalsed, millised mitte. Usume, et valitsus ja ministeeriumid tahavad pĂ”himĂ”tteliselt siiski head ja nad pole ehk tĂ”esti kirjutanud kĂ€esoleva aasta töö-plaani ĂŒhtegi ĂŒmberkorraldust, mida tuleks ACTA tĂ”ttu ellu viima hakata.

Samas ei ole me enam nii kindlad selles, et meid ei oota ACTA tĂ”ttu tulevikus ees muudatused, mida ministeeriumid ei oska praegu ette nĂ€ha. Aga meil on alust arvata, et seda ei osata teha seetĂ”ttu, et pole tehtud ACTA mĂ”jude analĂŒĂŒsi. Valitsus on pĂŒĂŒdnud vĂ”imalikke ACTAga seotud ohte juhuslike meediakatkete pĂ”hjal karikeerida, justkui arvaks ACTA vastased, et see leping sunnib meid keerama kinni Interneti ja suretama vĂ€lja pĂ”llumajanduse jne.

Me pole kunagi midagi sellist arvanud. Me refereerime meie valduses olevate ekspertide analĂŒĂŒse ja pĂŒĂŒame need enda jaoks mĂ”istetavaks teha. Me oleme mureliku tavakodaniku rollis, kes pĂŒĂŒab aru saada, mida riik pĂŒĂŒab meiega seoses otsustada. Pole ime, et meie mure on vĂ”tnud enda omaks ka paljud teised, kes on sellest meedia vahendusel kuulnud. Loomulikult ei pruugi nende arusaam probleemist langeda kokku meie omaga, aga selle vastu ei saa me midagi parata. KĂŒll saaks seda teha valitsus ja ministeeriumid, kui nad avaldaks avalikkust rahuldavat informatsiooni ega tegeleks debati suretamisega.

On muutunud justkui kÀibetÔeks, et Eesti Interneti Kogukond on kangekaelselt ACTA vastu ja kutsub inimesi selle lepingu vastu meelt avaldama. Tegelikult see nii pole.

Esiteks, meie organisatsioon ĂŒldse ei plaaninudki meeleavaldusi, pigem oleks me tahtnud neid vĂ€ltida. Need on algatatud vĂ€ljastpoolt meie MTÜd, kuid me oleme vĂ”tnud enda vastutada selle, et need sujuksid rahumeelselt ja vĂ”imalikult konstruktiivselt.

Teiseks, me ei saa olla ACTA poolt ega vastu, kui me ei tea, mis see ikkagi tÀpselt on vÔi kuidas see meid mÔjutab. Palun, selgitage seda meile!

Artikkel ilmus ACTA meeleavalduste pĂ€eval 11. veebruaril 2012 ajalehes Õhtuleht. Pilt CC BY-SA Ivo KruusamĂ€gi.