January 18, 2013

Esindus- ja otsedemokraatia ĂŒhitamisest

Otsedemokraatia ja esindusdemokraatia pole ĂŒldse nii ĂŒhemĂ”ttelised vastandid, nagu ollakse harjunud arvama. Esiteks pole olemas ei ideaalselt puhast otsedemokraatiat ega ka ideaalselt puhast esindusdemokraatiat. Seega oleks selline vastandus paratamatult lihtsalt ĂŒks abstraktsioon. Teiseks pole aga otse- ja esindusdemokraatia nii ĂŒhitamatud, kui kĂ”rvalt paista vĂ”ib.

Olen kogenud, et otsedemokraatia vastu suunatud standardargumentidega tuttavale lugejale on valgdemokraatia ĂŒllatavaim omadus, et see vĂ”imaldab osalejal vastavalt tema valikule nii jĂ€tkata tavapĂ€rast esindajate valimist esinduskogudesse kui ka vajadusel ohjad otsedemokraatlikult enda kĂ€tte vĂ”tta. Kuid kas sellist masinavĂ€rki on ĂŒldse vĂ”imalik viisakalt, st ilma trobikonna ad hoc lahenduste jms hĂ€kkideta ĂŒles ehitada? Selgub, et on… NĂ€iteks Euroopa piraadiparteide poolt soositud valgdemokraatia (ingl k liquid democracy) on ĂŒks reaalne viis vĂ”tta parimad kĂŒljed kummastki ja liita need tĂ€iesti eraldiseisvaks demokraatiatĂŒĂŒbiks.

Volitus- ehk delegaadidemokraatia

PĂ”himĂ”tteliselt on valgdemokraatia volitus- ehk delegaadidemokraatia ĂŒks liike. Volitusdemokraatia omakorda on selline demokraatiatĂŒĂŒp, mis lĂ€htub piiratud volitustega delegaadi mĂ”istest. Kui esindusdemokraatiate puhul valivad kodanikud rahvasaadiku enda esindajaks esinduskogusse kindlaks ajaks ja kĂ”igi valijate puhul samasuguste laiade volitustega, siis volitusdemokraatia puhul valitakse delegaat tĂ€pselt nii pikaks ajaks ja nii laiade volitustega, nagu olukord nĂ”uab. Ka sisaldub delegaadi mĂ”istes volituste tĂŒhistamine ja uue delegaadi mÀÀramine, kui selleks on vajadus. Ehk teisisĂ”nu on nn saadiku tagasikutsumine delegaadidemokraatia olemuslik komponent.

Delegeerimine on iseenesest tĂ€iesti tavaline asi. Volituste alusel esindamine on ilmselt kĂ”ige laialdasem eri organisatsioonide liitudes, kus see on enamasti optimaalseim valik. Sellises olukorras aga valib vĂ”i mÀÀrab delegaadi organisatsioon, mistĂ”ttu on niisugune volitamine midagi ĂŒpris triviaalset. Volitusdemokraatia asub aga eraldiseisva demokraatiatĂŒĂŒbi seisundisse siis, kui delegeerimine on tehtud otsustamise elementaarosaks.

Nii on see valgdemokraatia puhul. Iga demokraatias osaleja vĂ”ib delegeerida end esindama ĂŒkspuha missuguse teise osaleja. Lisaks sellele vĂ”ib ta aga piirata esindamist teatud valdkonnaga, nt volitada kellegi end esindama vaid hariduskĂŒsimustes. Maksupoliitikas vĂ”ib ta volitada end esindama kellegi teise. Ja kui osaleja on mĂ”nes teemas ise piisavalt kodus, et olla jooksvalt asjadega kursis ja langetada otsuseid, siis ta delegaati ei vali ja esindab end ise.

Valguva iseloomuga demokraatiatĂŒĂŒp

Kuid valgdemokraatia eripĂ€raks on lisaks veel see, et volitusi delegeeritakse omakorda edasi. See tĂ€hendab, et minu delegaat vĂ”ib minu antud volituste piires otsustada omakorda volitada kellegi ennast esindama. Nii tekivad pikad harujĂ”gedega jĂ”gesid meenutavad delegeerimisahelad, kus volitused “valguvad” lĂ”puks kĂ”ige suurema usaldusvÀÀrsusega nn superdelegaatide taha. Konkreetsete hÀÀletuste puhul tĂ€idavad superdelegaadid sisuliselt esindusdemokraatia parlamendiliikme rolli. Ent kardinaalne erinevus parlamendisaadikust on, et “valesti” hÀÀletamise korral vĂ”ib volitaja delegeeringu tagasi vĂ”tta ja anda kellelgi teisele — vĂ”i otsustada kasutada Ă”igust mÀÀrata oma hÀÀl ise. Seega on sĂŒsteem “valguva” iseloomuga ka selles mĂ”ttes, et delegeerimisahelad vĂ”ivad kuju muuta vĂ€ga dĂŒnaamiliselt.

Valgdemokraatia ĂŒhendab niimoodi esindus- ja otsedemokraatia lihtsa printsiibi alusel tervikuks, mis hĂ”lmab mĂ”lemat. Tegu on delegeerimisahelate ja ĂŒldise individuaalse delegeerimisega volitusdemokraatia liigiga.

Selguse mÔttes vÔtan kokku valgdemokraatia peamised omadused:

  • Ma vĂ”in valgdemokraatia sĂŒsteemis osalejana mÀÀrata ĂŒkspuha missuguse teise osaleja end delegaadina esindama.
  • Ma vĂ”in delegaadi volitada otsustama enda eest kĂ”igis valdkondades vĂ”i ainult mĂ”nes kindlas valdkonnas.
  • Reeglina mÀÀratakse eri valdkondades delegaadiks mĂ”ni asjatundlik sĂ”ber vm usaldusvÀÀrne ekspert.
  • Minu delegaat vĂ”ib mu antud volituste piires omakorda teisi edasi volitada. Tekivad volitusahelad, mille tippudes on suure volikirjade pakiga nn superdelegaadid, kelle roll on sarnane praeguste parlamendisaadikutega.
  • Ma vĂ”in volitused delegaadilt alati tagasi vĂ”tta vĂ”i otsustada mĂ”nes olulises kĂŒsimuses ise hÀÀletada.
  • Enamik individuaalseid hÀÀletusi otsustatakse reaalselt superdelegaatide ja delegeerimisahelatesse pĂ”imitud motiveeritud osalejate poolt.

Lisaks on sellise sĂŒsteemi puhul kindlasti huvipakkuv, et seda annab vormiliselt ĂŒhitada ka tavaliste nelja aasta tagant toimuvate valimistega. Valimiskabiinis kandidaadi numbri sedelile kirjutamine ja selle valimiskasti laskmine ei pea valgdemokraatiat kasutusele vĂ”ttes kuskile kaduma. Vanemal pĂ”lvkonnal poleks vaja Ă”ppida vormiliselt uusi demokraatia protseduure, kui nad seda ei taha. Nad valiks lihtsalt iga nelja aasta tagant maksimaalsete volitustega delegaadi. Ent kui nad tahavad, siis saavad nad delegaate ja volitusi valimiste vahelisel ajal muuta.

InfoĂŒhiskonnale kohane otsustusmehhanism

Internet ja infoĂŒhiskonna areng on toonud kaasa selle, et kodanikel on ilma suurema vaevata vĂ”imalus end kurssi viia mistahes seaduseelnĂ”u vms plaanitava otsuse tagamaadega. Seda piirab kĂŒll vĂ€hene pealehakkamine ning mĂ”ningane riigipoolne oskamatus vĂ”i salatsemine, aga tendents on selgelt olemas. Nii ei nĂ”ustu kodanikud enam olema riigiasjade otsustamise passiivsed pealtvaatajad, vaid tahavad samuti otsustamisel oma hÀÀle kuuldavale tuua.

Valgdemokraatia pakub selleks piisavalt dĂŒnaamilise taustsĂŒsteemi.

Erinevalt katsetest osalusdemokraatia sildi all esindusdemokraatiat valitsejate heale tahtele panustavate ad hoc institutsioonidega tĂ€iendada, pakub valgdemokraatia valimissĂŒsteemi tasemel muudatusi, mis tooksid hulga soovitud muutusi kaasa vĂ€ltimatult. VĂ”im tuleks paratamatult rahvale lĂ€hemale, sest delegaadi otsustusjĂ”ud ei sĂ”ltu mitte niivĂ”rd manageeritud parlamentaarsetest mĂ€ngudest, vaid pigem oma vabast tahtest teatud delegatsiooniahelate juurde koonduvatest inimestest. Delegaadi volituste muutmine annab rahvale aktiivse kontrolli oma tahte ĂŒle. VĂ€heneks ka poliitikas osalemise barjÀÀr ja suureneks konkurents, sest delegaadiks hakkamiseks piisab inimese otsusest end delegaadina vĂ€lja pakkuda.

Oluline on ka valgdemokraatia dĂŒnaamiline kohandumine indiviidi harjumustega. Inimene saab ise teha valiku, kas ta vĂ”tab poliitikas aktiivse vĂ”i passiivse rolli, kuid tema hÀÀl mĂ”jutab tehtavaid otsuseid ikkagi mĂ”lemal puhul ĂŒhtemoodi. See on Ă”iglasem kui olukord, kus hÀÀlekas vĂ”i rahakas vĂ€hemus mĂ”jutab lobitööga parlamenti enda valitud suunas. Valgdemokraatia sunnib delegaate ja huvigruppe selgitama oma vaateid otse rahvale.

Tegelikult on ĂŒlal visandatud valgdemokraatia ainult ĂŒks geneeriline vorm. Sellist sĂŒsteemi on vĂ”imalik eri piirangute kehtestamisega kallutada rohkem otsedemokraatia vĂ”i siis rohkem esindusdemokraatia poole. On vĂ”imalik luua puhvreid, mis vĂ€hendavad vĂ”imalusi populismiks ja rahva tahtega manipuleerimiseks.

Volitusdemokraatia perspektiivid

Loomulikult on sellisele valgdemokraatiale ka hulk vastuvĂ€iteid. Neid kĂ”iki ma siin praegu ĂŒkshaaval lĂ€bi kĂ€ima ei hakka, aga ĂŒldiselt taandub suurem osa neist ikkagi kĂŒsimusele, et kas me oleme valmis rahvast kui otsuste allikat usaldama vĂ”i mitte. Ilmselgelt saaks valgdemokraatia laiem kasutuselevĂ”tt toimuda ainult samm-sammult, uued demokraatlikud praktikad vajavad harjutamist, isegi siis, kui nad on teoreetiliselt parimad vĂ”imalikest.

Teine tĂ”siseltvĂ”etav grupp vastuvĂ€iteid on aga seotud sellega, et niisugust valgdemokraatiat on mĂ”ttekas rakendada ainult arvutisĂŒsteemide vahendusel. See eeldab, et me saame neid sĂŒsteeme usaldada, mis on aga ĂŒlimalt kahtlane. Kuna ma isiklikult nĂ”ustun nende ekspertidega, kes peavad meie e-hÀÀletamise sĂŒsteemi ebausaldusvÀÀrseks, siis pole ma sugugi kindel, kas oleks ĂŒldse vĂ”imalik luua riiklikul tasemel rakendamiseks piisavalt usaldusvÀÀrne valgdemokraatia sĂŒsteem.

Tasub tĂ€hele panna, et selline sĂŒsteem peaks tiksuma stabiilselt ja turvaliselt lĂ€bi aastate ning mitte ainult nĂ€dalase valimisperioodi jooksul. Aga nagu meie e-hÀÀletamise sĂŒsteemi usaldusvÀÀrsust saaks hĂŒppeliselt tĂ”sta avatud lĂ€htekoodi ja sĂŒsteemi terviklikkust tagavate krĂŒptograafiavĂ”tete kasutuselevĂ”tmisega, samamoodi usun ma, et usaldusvÀÀrne valgdemokraatia sĂŒsteem on pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”imalik. Probleem on siinjuures pigem see, et niisugusel tasemel krĂŒptograafia on mĂ”istetav ainult murdosale inimkonnast ning seetĂ”ttu muutuks selline valgdemokraatia tavalise sedelite ja hÀÀletuskastidega valimiste viisil igaĂŒhele vaadeldavaks ja kontrollitavaks vaid juhul, kui loobutaks hÀÀletamise salajasusest.

Samas ei tohiks tehnilised kĂŒsimused saada takistuseks demokraatiatĂŒĂŒpidest parima valimisel. Isegi kui me suuda saavutada konsensust valgdemokraatia kasutuselevĂ”tmiseks, sellegipoolest leian ma, et parimat sĂŒsteemi peaks nĂ”udma. Kas just Islandi tĂŒĂŒpi pottide-pannidega pĂ”hiseadusliku protsessiga, aga igal juhul ilma reservatsioonide ja valehĂ€bita — nagu seda nĂ”udis nĂ€iteks Anto Veldre oma eilses “Sirbi” artiklis.

Kui keegi tahab, siis vÔime vastu- ja pooltargumente selle artikli kommentaariumis pÔhjalikumalt arutada.

Seni on valgdemokraatlikud sĂŒsteemid reaalset kasutust leidnud peamiselt eri maade piraadiparteides, iseĂ€ranis tuntud on selle poolest Saksamaa Piraadipartei. Samas pole sakslastel meiega sarnast ID-kaardi sĂŒsteemi ning see on nende valgtagasiside tarkvara kasutusvĂ”imalusi mĂ€rkimisvÀÀrselt piiranud. Ometi on sellest saanud ĂŒks nende tuntumaid sĂŒmboleid. Rootsis Vallentuna kohalikus omavalitsuses on juba kolmandat valimisperioodi esindatud partei nimega Demoex saadik, kes on vĂ€ljundiks valijate otsedemokraatlikele hÀÀltele. Esindusdemokraatlikus sĂŒsteemis otsedemokraatliku oaasi tekitamine on paljude teiste maade sarnaste algatuste seas ka Eestis registreeritud e-erakonna eesmĂ€rgiks.

Eesti Piraadipartei on samuti katsetanud piraatide seas populaarse valgtagasiside tarkvaraga Liquid Feedback, see on tĂ”lgitud eesti keelde ning paigaldatud Piraadipartei lehele. Me pole seda aga reaalselt kasutusse vĂ”tnud eelkĂ”ige sellepĂ€rast, et meie poolesaja liikme vĂ”i aktivistiga on vĂ”imalik asju arutada ja otsustada ka lihtsamate vahenditega ning selle sĂŒsteemi pĂŒsiv kasutamine muutuks meil peagi lihtsalt formaalsuseks. KĂŒll aga vĂ”tame valgtagasiside vĂ”i mĂ”ne teise valgdemokraatliku sĂŒsteemi kindlasti kasutusele, kui meie liikmete arv hakkab jĂ”udselt ĂŒle saja kerkima.

VÀÀrib ka mainimist, et volitusdemokraatia vĂ”imalused ei piirdu tegelikult sugugi mitte ainult valgdemokraatiaga. NĂ€iteks Bryan Fordi volitusdemokraatlik alternatiiv ĂŒksiku ĂŒlekantava hÀÀle sĂŒsteemile pakub suurepĂ€rast lahendust strateegilise valimise probleemile ning selle vĂ”iks minu arvates Eestis kasutusele vĂ”tta kasvĂ”i kohe praegu.

Lisaks muule pakub volitusdemokraatia paradigma mÔistelisi vahendeid, mille abil kaardistada seda hÀmarala, mis jÀÀb otsedemokraatia ja esindusdemokraatia vahele. Pikemas perspektiivis vÔiks see tuua meid vÀlja olukorrast, kus kÀib tulutu standardargumentide loopimine veendunud esindusdemokraatia pooldajate ja andunud otsedemokraatia fÀnnide vahel.

LÔpetuseks

Miks ma seda ĂŒldse kirjutan? Juhtus nii, et Rahvakogu ideepanka sirvides mĂ€rkasin, et seal on tĂ€iesti arvestatav hulk mĂ”istlikke ettepanekuid rahvale hÀÀletusĂ”iguse andmiseks ka vĂ€ljaspool tavapĂ€raseid esinduskogude valimisi. MiskipĂ€rast aga hakati iga sellist ettepanekut lammutama kooliĂ”piku argumentidega otsedemokraatia vastu. Kuugeldasin selle peale “delegatiivset demokraatiat” jm sarnaseid fraase ning otsustasin, et Internet vajab sel teemal hĂ€dasti ĂŒhte esseed.

Ja tĂ€nu Anto Veldrele eilse InfoĂŒhiskonnast hereetiliselt V eest, mis sundis mind lĂ”puks siinset esseed kirja panema!

Sama teema varem Eesti meedias: