Kas sina usaldaksid Ansipi kätte tsensuurimasina?

Postimees väitis hiljuti äärmise enesekindlusega, et “ühtegi Eesti veebiplatvormi see direktiiv otseselt ei puuduta”, sest filtreerimisnõuete rakendumiseks peab platvormil olema üheaegselt täidetud kolm nõuet: vanus üle kolme aasta, viis miljonit unikaalset kasutajat kuus ja aastakäive üle 10 miljoni euro.

Kuigi väide on vale, jõudis see ringlusse Eesti suurimas päevalehes, see on eri kujudel esinenud ka teistes väljaannetes ning andnud alust sõnavõttudeks [1], kuidas direktiivi vastased on ajupestud ullikesed ega saa aru, millest nad räägivad. Kogu arutelu tonaalsus on väga sarnane sellega, mis oli seitse aastat tagasi ACTA protestide ajal, kui Ansip süüdistas kriitikuid seemnete söömises.

Nüüd selgub, et väärinfo on tulnud otse digitaalse ühisturu asepresident Ansipi kontorist, kust on ajakirjanikule kinnitatud, et “tegelikult peab kõik kolm kriteeriumi täidetud olema: vanus, käive ja kasutajate hulk” ja “kui pead üleval mingit foorumit, siis piisab sellest kui jätkad nagu seni”. Miks valetab digitaalse ühisturu asepresidendi kontor direktiivi sisu kohta ning üritab jätta muljet, et see ei puuduta Eesti ettevõtjaid?

Tsensuurimasinatega väärinfo vastu

See on üks eksimus pikas eksimuste rodus. Viimati sai komisjon valusalt vastu näppe, kui sildistas oma selgituskampaania raames direktiivi kriitikuid “pööbliks” ning püüdis veenda Euroopa Komisjoni ametlikus blogipostutuses aktivistide stiili matkides ja Interneti-meeme kasutades, et direktiiv ei ohusta neidsamu meeme.[2] See tekitas niivõrd suure vastureaktsiooni, et komisjon oli sunnitud postituse eemaldama [3] ning valdkonna eest vastutav Ansip palus mokaotsast vabandust, kuid keeldus võtmast postituse eest vastutust. [4]

Selleks, et teha kindlaks, kes ja kelle ülesandel selle postituse koostas, tehti hulk teabenõudeid, mis siiani ootavad vastust. Probleem aga pole tegelikult mitte postituse keelekasutuses, vaid küünilises valetamises ja selle rüütamises komöödia vormi, mis püüab välistada sisulist diskussiooni ning arutelu direktiiviga kaasnevate tõsiste probleemide üle juba ette naeruvääristada.

Arvestades direktiivi peidetud õigusliku kannapöörde tagajärgede ulatuslikkust ning vastuolulisust pole Ansipi katse halva mängu juures mitte lihtsalt head nägu teha, vaid noortepärast huumorit matkides ja nalja visates Internetti sihipäraselt hävingu poole tüürida küll psühholoogiliselt mõistetamatu, kuid pole siiski kuidagi vabandatav. Ansip soovib seejuures juurutada Euroopa Liidus masintsensuuri esialgu autoriõiguse justkui süütus valdkonnas ning argumendiga tagada leivapaluke Paul McCartneyle jt nälgivatele autoritele, kuid juba on samasuguse filtreerimissüsteemi ettepanek tehtud äärmuslikke vaateid väljendava sisu jaoks, kus filtri haldajatena nähakse julgeolekuasutusi.

Seejuures edendab — või oleks õige ütelda “etendab” — Ansip ka võitlust väärinfokampaaniate vastu ning pole ime, kui ka selles vallas nähakse lahendust masintsensuuris.

Järjest enam inimesi Euroopa Liidus on aru saanud, et Ansip propageerib selle seadusandliku algatusega mingit uut tüüpi Internetti, mille kurjad keeled on tituleerinud Filternetiks. Selleks nimetuseks on aga alust, sest selline automaatne sisu filtreerimine keerab Interneti tehnilised, kultuurilised ja innovatsiooni puudutavad põhimõtted pea peale ning kuigi jutt Interneti hävitamisest ja päästmisest võib tunduda liialdamisena, on see siiski täiesti konkreetselt lokaliseeritav oht.

Esiteks on üleslaadimisfiltrite sisseseadmine ohuks Interneti tehnilisele taristule, mille põhimõtteks on võrdsus ja avatus. Pole ühtegi keskset serverit, mis kontrolliks Internetti laaditavat sisu, ja see on põhjus, miks Internet on muutnud kommunikatsioonipraktikaid isiklikus ja avalikus suhtluses, valitsuse tasemel ja ettevõtluses ning saanud meie igapäevase elu osaks. Interneti aluseks oleva TCP/IP protokollistiku looja Vint Cerf ja selle tuntuima HTTP-rakendusprotokolli looja Tim Berners-Lee on pöördunud Euroopa Parlamendi poole palvega artikkel 13 automaatsest tsensuurist loobumiseks, sest see hävitaks Interneti olemuse, mis on kirjutatud selle tehnilisse protokolli.

Sisuloojad tahavad avatumaid platvorme ja suuremat kontrolli

Teiseks on üleslaadimisfiltrite sisseseadmine ohuks loomekeskonnale, mille Internet on ellu kutsunud. Remiksikultuur, digitaalne sisuloome, meemid ja kõikvõimalikud interaktiivsed kunstivormid, mis kasutavad ekraane, videot, sensoreid, ristmeediat, ühisloomet, hajussüsteeme jm tehnoloogilisi lahendusi – see kõik on muutunud kultuuriloome standardiks. Seejuures on ajaga kujunenud ka viisid, kuidas loominguga teenitakse, meil on striiminguteenused, arvutimängude platvormid, veebilaivid ja juutuberid. Tänapäeva loojad tahavad, et nende sisu oleks veebis leitav ja see jõuaks võimalikult paljudeni. Neid võimalusi pakkuvate platvormidega on palju probleeme, kuid ühtegi neist ei lahenda see, kui teha platvormidele seadusega kohustuslikuks autoriõigusega kaitstud sisu filtreerimine selleks, et kompenseerida vähenenud sissetulekuid möödunud sajandi staaridele.

Sisuloojad tahaksid platvormide suuremat avatust, suuremat isiklikku kontrolli oma sisu ning selle pealt teenitava tasu üle, aga mitte avaldamisvõimaluste piiramist vana põlvkonna toetuseks. Seetõttu on direktiivi vastu nii Google’i omanduses olev YouTube [5] kui ka teised sarnased platvormid alates Bandcampist, Patreonist ja Kickstarterist [6] kuni Twitchini [7] ja meediaagentuuride ja loomeettevõtluse ning piraatluse vastase võitluse institutsioonideni [8].

Kuigi Google’ile ennustatakse direktiivi vastuvõtmisel turuliidri rolli igaveseks ajaks igavesti [9], siis netihiid ei ole nii rumal, et tahaks olla valitseja kaduval ning arengupotentsiaalita turul. Sest avaldamisvõimaluste piiramine tähendab uute artistide, kunstivoolude ja kogu selle Interneti poolt tagatud loovuse pidurdamist. Google tundub uskuvat Euroopasse rohkem kui Euroopa Komisjon.

Internetiettevõtluse põhimõtete hävitamine

Kolmandaks ja viimasena on aga direktiiv otseseks ohuks sellele, mis on Interneti juures kõige rohkem maailma muutnud. See on eri majandustegevuse valdkondade raputamine startuppide ja nende ülemaailmse skaleerimisega. Internet on pakkunud innovatiivseid lahendusi niivõrd erinevates valdkondades nagu sõprus- ja seksisuhted, elamispindade üürimine, taksondus, postimüük, teadmiste talletamine jne – tegelikult on see nimekiri pidevalt täienev, sest Interneti kogu kasutuspotentsiaal pole veel kaugeltki teostunud.

Interneti protokolli looja Vint Cerf peab TCP/IP protokolli poliitiliseks innovatsiooniks ning väidab, et selle poolt tagatav hüve on “innovatsioon luba küsimata”. [10] See tähendab, et järjekordne disruption ehk mistahes uue valdkonna “raputamine” võrgutehnoloogia abil toimub esialgu seaduslikus hallalas ning seejärel on väljakutseks leida viis see olemasolevate seadustega ühildada ning seda skaleerida kasutuseks ühiskonnas laiemalt või suuremates piirkondades. Tegelikult kehtib see mistahes innovatsiooni puhul, aga iseäranis tugevalt on see omane uutele ettevõtlusmudelitele veebis.

Direktiiv seab aga nõudeks, et mistahes suurema platvormi loomisel tuleb see liidestada standardiseeritud filtreerimisteenusega. Esialgu küll räägitakse autoriõigusest, aga filtrid ootavad ka muudes valdkondades ning on arusaadav, et rätsepatööna tehtud seitsmest punktist koosnev nimekiri eranditest mitte-ärilistele online-entsüklopeediatele, vaba tarkvara arendusportaalidele, veebikaubanduse platvormidele jmt ei piisa, et tagada võimalus innovatsiooniks tulevastele maailma raputavatele startuppidele.

Direktiiv lähtub ettekujutusest, et Internetiga seonduv innovatsioon on lõppenud ja mitte ühtegi maailma raputavat startuppi nagu Airbnb või ühiskondlikku projekti nagu Vikipeedia enam ei teki. Direktiiv on ohuks innovatsioonile digikeskkonnas, mille on teinud võimalikuks Internet kui kindlate omadustega tehniline suhtlusprotokoll.

Ansip sõdib iseenda väidetava toetajabaasiga

Seetõttu on direktiivi vastu võtnud sõna meie oma ITL ja ESLC [11], aga ka Euroopa startuppide ühendus [12] ja Interneti-ettevõtjad loendamatutest valdkondadest [13]. Ning just see viimane ongi direktiivi puhul kõige absurdsem ja ebaratsionaalsem: kuigi Andrus Ansipi roll oli tagada Euroopa netiettevõtluse konkurentsivõime USA, Hiina jt suurte turgudega digitaalse ühisturu loomisega, siis praeguse direktiiviga pole tagatud isegi selle põhilist eesmärki ning on pahandatud ära direktiivi eesmärki põhimõtteliselt toetavad startupperid jt ettevõtjad.

Jah, keegi ei oodanud Andrus Ansipilt, et ta seisaks järelejätmatult netikasutajate õiguste eest, panoraamivabaduse eest või Creative Commons litsentse kasutades loodava vabakultuuri eest, kuid on mõnevõrra ootamatu, et ta vedas alt ka ettevõtjaid.

Ma ei tea, kuidas suhtuvad Eesti ettevõtjad komisjoni lansseeritud valesse, et direktiiv ei puuduta otseselt Eesti netiplatvorme ja et kõik võib jätkuda täpselt samamoodi nagu enne, aga ma kinnitan, et direktiivi mõju Internetile on otsene.

See hävitab selle Interneti, mis tagas 1990ndatel meile hüppelaua Euroopa riikide sekka ja seda hüppelauda oleme kahjuks juba pool tosinat aastat endal küll pigem järel lohistanud, kui uuteks tiigri- vm hüpeteks kasutanud. Me ei peaks laskma tänapäeva IT-maailma ja infoühiskonna eripära ning innovatsiooni põhimõtteid mitte mõistvatel 1990ndate poliitikutel end sohu juhtida. Ansipi aeg on läbi – mäletatavasti kinnitas ka Ansipi koduerakonna praegune juht Kaja Kallas Eesti EL eesistumise ajal autoriõiguse teemal puhkenud skandaali kommenteerides, et Ansip on digiküsimustes valmistanud “väga suure pettumuse”. [14]

Seemned ja foolium pole enam naljakad. Kui deklaratsioonides ettevõtjate huvide eest seisev Ansip hävitab digitaalse ühisturu ja ettevõtluse edendamise sildi all Euroopa startuppide võimalusi maailmaturul, siis see on tiba hullem kui õlle hinna tõstmine või konservatiivide valed pimeduse varjus laevadega Eestisse toodavatest pagulaste hordidest.

Wikimedia Eesti on teinud teabenõude justiitsministeeriumile [15], et selgitada välja, kuidas kujunesid Eesti tagurlikud seisukohad masintsensuuri küsimustes eesistumise ajal. Tegin eile komisjoni poolt ajakirjanikele saadetavates meilides tehtava väärinfo kampaaniale kinnituse leidmiseks samuti teabenõude. Kahjuks on hääletus ukse ees ja komisjonil oma jamasid aega selgitada vähe, kuid meil on õigus teada, kes ja mis ulatuses meile valetab. Kui ajakirjandus ei too poliitikute valesid avalikkuse ette, siis pole ka lootust, et valimised olukorda muudaks. Muide, Euroopa Parlamendi valimised on juba 26. mail.

[1] http://www.pealinn.ee/tagid/koik/vaata-fotosid-vabaduse-valjakul-toimus-meeleavaldus-autorioiguste-n238966, https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/hinnavaatluse-omanik-paneme-protestiks-foorumi-kinni-sest-autorioiguseseadus-on-nii-absurdne/
[2] https://gafgaf.infoaed.ee/dump/kuidas-p%C3%B6%C3%B6blit-veendi-tapma-r%C3%BC%C3%BCtlit-ja-p%C3%A4%C3%A4stma-draakoni.html
[3] https://medium.com/@EuropeanCommission/the-copyright-directive-how-the-mob-was-told-to-save-the-dragon-and-slay-the-knight-b35876008f16
[4] https://twitter.com/Ansip_EU/status/1097436222736252928
[5] https://www.youtube.com/intl/et/saveyourinternet/
[6] https://static1.squarespace.com/static/571681753c44d835a440c8b5/t/5b96a38ac2241b0779235c8d/1536598923659/Article+13+-+Company+Letter.pdf
[7] https://blog.twitch.tv/from-our-ceo-a-letter-to-twitch-creators-about-article-13-16ae8ec41c70
[8] https://www.politico.eu/wp-content/uploads/2019/01/Creative-Sector-Calls-for-a-Suspension-of-Negotiations-on-Article-13.pdf
[9] https://www.politico.eu/article/copyright-platforms-eu-google-winners-and-losers-of-europes-copyright-reform/
[10] https://www.linuxfoundation.org/blog/2018/05/vint-cerf-on-open-networking-and-design-of-the-internet/, http://techpresident.com/news/22726/timeline-update-why-tcpip-inherently-political-according-vint-cerf-one-its-inventors
[11] https://copybuzz.com/wp-content/uploads/2017/11/Open-Letter-COMPET-Council-30-Nov-online.pdf
[12] https://www.eu-startups.com/2019/01/article-13-how-startups-would-be-affected-by-such-a-copyright-reform/
[13] https://nextcloud.com/blog/130-eu-businesses-sign-open-letter-against-copyright-directive-art-11-13/, https://blog.cloudflare.com/eu-copyright-vote-a-critical-juncture-for-the-open-internet/, http://www.ccianet.org/wp-content/uploads/2018/11/1811-Open-industry-letter-copyright_FINAL-1.pdf
[14] https://www.err.ee/618170/kaja-kallas-ansip-on-digikusimustes-valmistanud-vaga-suurt-pettumust
[15] https://ee.wikimedia.org/wiki/Teaben%C3%B5ue_justiitsministeeriumile

Algne artikkel: “Autoriõiguse direktiiv on mässitud desinformatsiooni ja valedesse” (Postimees)