Kas mul kodanikuna on õigus vabadele ja demokraatlikele valimistele?

Andsin elektroonilise hääletamise lõputundidel protestihääle, mis ühtlasi oli digiallkirjastatud puuduse avaldus valimiste korralduse kohta. Avaldusele vastas paar päeva pärast valimiste lõppu RVT juht Arne Koitmäe omapoolse soovitusega, et mul oleks olnud võimalik minna ja anda oma hääl elukohajärgses jaoskonnas. Aga mida oleks see muutnud?

Meil kõigil on õigus vabadele valimistele ja hääle salajasusele. Kui üks meile valimistel osalemiseks pakutavatest hääletuskanalitest ei vasta neile demokraatlike valimiste standarditele, siis esiteks piirab see minu õigust vabalt valida endale sobiv hääletusviis, aga teiseks moonutab see valimiste tulemust sõltumata sellest, missuguses kanalis hääletan mina.

Elektrooniline hääletuskanal on vaatamata oma 20 arenguaastale endiselt eksperimentaalne ega paku tõendatult korrektseid tulemusi.

Eksperimentaalse hääletuskanali kasutamine võib olla õigustatud selleks, et võimaldada valimistel osalemist neile, kellel pole ligipääsu jaoskondadele nt välismaal viibimise, nägemispuude tõttu vmt põhjustel. Ometi võis olla viga demokraatlike valimiste nõuetele ainult osaliselt vastava lahenduse ülendamine üldiselt kasutatavaks hääletusviisiks üleriiklikel valimistel.

Valimiskomisjon eksib, kui püüab valijaid veenda, et neil pole õigust nõuda vabu ja demokraatlikke valimisi. Kui midagi sellist on väitnud Riigikohus, siis peavad olema eksinud ka nemad. Kuni vabad ja demokraatlikud valimised pole tagatud, seni saan osaleda valimistel üksnes vaatlejana ning täites sedeli oma protestisõnumiga.

Seekord oli mu sõnum lakooniline ja kavatsen menetleda selle läbi kõigi menetlusastmete Riigikohtuni välja. Praeguseks on algne protestihääl jõudnud transleeruda kaebuseks valimiskomisjonile, mida näeb siinsamas allpool, ja eeldatavasti tuleb see komisjonis arutusele kolmapäeval.

Loodetavasti saavad sellise tegevuse tulemusel valimised kui mitte demokraatlikuks, siis vähemasti demokraatlikumaks – ja millalgi saan taas osaleda oma häälega valimistel, mille demokraatlikkuses pole põhjust kahelda.

Ei saa osaleda ebademokraatlikel valimistel

Riigi valimisteenistus (RVT) võttis kaebajalt 18.10.2025 kl 17:54 Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kaudu vastu avalduse puuduse kohta valimiste korralduses¹, mis oli esitatud digiallkirjastatud protestihäälena elektroonilisel hääletussedelil²:

“Ei saa osaleda ebademokraatlikel valimistel.”

Kaebaja edastas hääletussedeli meiliga 18.10 kl 22:42 ka RVT-le³ ja RVT juht Arne Koitmäe 21.10 kl 11:01 vastas puuduse avaldusele⁴:

“Vastuseks teie avaldusele märgin, et teil oli võimalik anda oma hääl sedelil kella 20.00-ni elukohajärgses valimisjaoskonnas.”

Kui seda käsitleda KOVVS §62 lg6 teavitamisena läbivaatamise tulemustest ja võetavate meetmete avaldaja õlgadele asetamisena, ei ole pakutud meede puuduse kõrvaldamiseks siiski asjakohane, sest hääle andmisega jaoskonnas ei saanuks ei RVT ega avaldaja kuidagi ületada valimiste ebademokraatlikkust.

Tegelikult vaatab puuduse kõrvaldamise meede mööda ka sellest, et avaldaja juba käis 18.10 elektroonilises jaoskonnas, kus edastas oma protestihääle, mille uuesti esitamine elukohajärgses jaoskonnas sedelil ei oleks saanud tuua olukorda muutust.

Vaidlustatav toiming

Kaebaja esitas puuduse avalduse elektroonilises jaoskonnas protestihäälena elektroonilisel hääletussedelil, paludes käsitleda avaldust “elektroonilises valimisjaoskonnas vahetult seal toimuva kohta tehtud avaldusena” ning osutades parajasti käimasolevatele valimistele, mis avati valijatele 13.10 ja suleti 19.10.

Kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ja tal on õigus oma tahet valijana teostada vabadel ja demokraatlikel valimistel, mille korraldamist näevad koostoimes ette PS §1, §56, §60 ja §156. Kokkuvõtvalt selgitatakse vabade valimiste põhimõtet PS kommenteeritud väljaande §60 kommentaaride punktis 7:

“Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valijal peab olema võimalik oma tahet takistamatult väljendada. Seda peab tagama võimalikult lihtne, kuid usaldusväärne ja kontrollitav ning vaadeldav hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord.”

Vabade valimiste korraldamise kohustuse on Eesti Vabariik võtnud ka EIÕK esimese protokolli artikliga 3:

“Protokolliosalised kohustuvad mõistlike ajavahemike järel korraldama salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel.”

Kuigi vabade valimiste põhimõtteid väljendatakse küll nii PS kommenteeritud väljaandes kui EIÕK esimeses protokollis seoses seadusandja valimisega, siiski peavad need ühtviisi kehtima nii Riigikogu kui KOV valimiste puhul.

Kaebaja on osalenud KOV valimiste ettevalmistavates toimingutes vaatlejana, esitanud valimiste korraldajatele ja järelevalvajale puuduse avaldusi ja kaebusi ning teinud kõik endast sõltuva, et temal ja ülejäänud valijatel oleks võimalus osaleda vabadel ja demokraatlikel valimistel.

Kaebaja püüdis anda oma hääle 2023. aasta Riigikogu valimistel, kus tõendatult jäeti see elektroonilise hääletamise süsteemi tarkvaravea tõttu lugemata, ja anda oma hääle 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus Riigikohtu kaasuse 5-24-19 lahendi punkti 8 järgi “kaebajat käsitati ekslikult mittehääletanuna”.

Kaebaja on valijana osalenud KOV valimistel ning otsustanud vormistada n-ö protestihääle, millega väljendab oma otsust jätta valimistel oma hääle andmata, kuna pole tagatud, et sellega käiakse ümber vabade valimiste põhimõtetest lähtuvalt. Kaebaja õiguste riive ei ole seega hüpoteetiline ega tingitud tema tegevusetusest, vaid demokraatlike valimiste põhimõtted pole tema jaoks tagatud praktikas ning sellega riivatakse vahetult tema subjektiivset õigust vabadele ja demokraatlikele valimistele.

Vabad ja demokraatlikud valimised

Esiteks pole kaebajale tagatud PS kommenteeritud väljaande §60 kommentaaride punktis 7 vabade valimiste tingimusena välja toodud “võimalikult lihtne, kuid usaldusväärne ja kontrollitav ning vaadeldav hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord”.

Kaebaja on valimisvaatleja ning vaatlejaid ühendava MTÜ Ausad Valimised liige. Valimisvaatlejate ühing avaldas KOV valimiste elektroonilist hääletust ettevalmistavate toimingute kohta 11.10 oma vaatlusraporti⁵, mille kohaselt polnud toimingud RKVS §12 lg3 ja lg4, §48³ lg3 ja lg4, §48⁸ lg7 ja KOVVS §23⁴, §54² lg7 jt asjakohaste sätetega kooskõlaliselt avalikud ja vaadeldavad:

“Tervikuna ei olnud toimingud avalikud ja vaadeldavad selles tähenduses, et avalikkus oli üksnes osaline, ja vaatlemine oli korralduslike asjaolude tõttu takistatud isegi nendes äärmiselt piiratud raamides, millesse on vaatlejad sundinud vaatlemise puudulik õigusraamistik. Vaatlemise takistatuse tõttu ei saa vaatlejate kohalolust neil toimingutel järeldada toimingute demokraatlikkust või vastavust vabade valimiste põhimõtetele.”

Teiseks toob sama raport oma punktides 2 ja 5 välja olulised puudused häälte avamise võtme loomisel ja kasutamisel KOV valimisi ettevalmistaval proovihääletusel, mille käigus valimissaladust tagama pidanud krüptograafiline võti kompromiteeriti ja mille tulemusel pole kaebajale ja valijatele enam tagatud hääle salajaseks jäämine valimistel.

Protestihääle andmisele eelnenud VVK koosolekul 15.10 eitati võtmete kompromiteerimisele viinud turvareeglite rikkumist, jäeti läbi vaatamata seda puudutanud kaebus ega väljendatud kriitilise riski võimalikule teostumisele osutavas olukorras kohast vastutustundlikkust.

Elektroonilise hääletuse turvakontseptsiooni üks autoreid Anto Veldre on väljendanud seisukohta⁶, et järk-järgulise algse kontseptsiooni raamidest väljumise tulemusel on saanud teoks hoiatavana kirjeldatud olukord, sest täidetud on 2003. aasta kontseptsioonis väljendatud privaatvõtme ja valimiskasti kompromiteerimise paarisriski esimene pool ning “senisest veelgi raskem on tõrjuda süüdistusi paarisriski teise poole realiseerumises” (lk 4).

Anto Veldre hinnangul peaks võtmehaldusprotseduur olema konstrueeritud selliselt, et valimiste korraldajaid poleks võimalik süüdistada “korraldaja riski” realiseerumises, kuid jagatud võtme mudeli jaoks on sobimatu isegi praegune VVK moodustamise põhimõte, millega ei jagata võtmeosakuid mitte vastanduvate, vaid sarnaste huvidega osapoolte vahel. Viie VVK liikme või RVT töötaja kompromiteerimine on barjäärina liiga madal arvestades, et selle tulemuseks saab olla ühekorraga kõigi valijate häälte salajasuse rikkumine, st avalikuks või soovimatutele osapooltele teatavaks saamine.

Kaebaja on 2023. aasta Riigikogu valimiste kaebemenetluses esitatud asjatundja arvamuses näidanud⁷, et elektroonilise hääletuse juures kasutusel olevasse IVXV protokolli on salajasuse riive sisse ehitatud ebavajalikult suurel määral, mistõttu on elektrooniline hääletus protokolli tasemel vastuolus RKVS §48⁶ lg1−4 ja lg9−10 sätestatuga, mis omakorda ei vasta Euroopa Nõukogu elektroonilise hääletuse standardisoovituse⁸ punktidele 19−26.

Tervikuna vastab kasutatav elektrooniline hääletus oma praeguses protokollilises teostuses täiel määral ainult kuni neljandikule Euroopa Nõukogu soovitustest, sj puudusi vaatlejate õiguste tagamisel joonib soovitustes tähistega “H”, “I” ja “J” alla 2025. aasta juunikuus avaldatud ODIHR õigusraport Eestis kasutatava elektroonilise hääletuse kohta⁹.

Arvestades, et pole ühemõtteliselt tagatud “usaldusväärne ja kontrollitav ning vaadeldav hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord” ega põhiseaduses eksplitsiitselt nõutud hääle salajasus, mida lahjendati ebapiisavat ning esialgset argumentatsiooni kasutades juba Riigikohtu kaasuse 3-4-1-13-05 lahendis aastast 2005 ja millest on seejärel järk-järguliselt loobutud ka varjatult tehnilise protokolli kujundamise teel, milleks ei andnud luba ei 2005. aasta kaasus ega ole andnud seda ka seadusandja, siis on tagamata kaks olulisimat valimispõhimõtet, mis peaks välistama a) valimistulemuste võltsimise ja b) hääle salajaseks jäämise.

Seetõttu pole kaebajale isiklikult ja kõigile teistele valijatele tagatud osalemine vabadel ja demokraatlikel valimistel, millele on neil õigus valimisseaduste, PS ja rahvusvaheliste lepingutega.

Taotlused

Kaebaja taotleb 13.10−19.10 ebademokraatlike valimiste korraldamise tunnistamist õigusvastaseks või alternatiivselt RVT-le ettekirjutuse tegemist, et talle tagataks võimalus osaleda vabadel ja demokraatlikel valimistel edaspidi.