Buudi oma JUKU üles!

Aastal 2017 alanud häkatoniprojekt legendaardse kooliarvuti emuleerimiseks avatud lähtekoodiga tarkvara abil on jõudnud veebiemulaatori valmimiseni, mis taasloob autentse JUKU kogemuse hinnanguliselt 98% ulatuses.

Olin ise ühe sellise raaliklassi administraator Tallinna Nõmme Põhikoolis, mis sai endale kaks JUKUt ilmselt 1991. aastal ja paigutas need kolmanda korruse lauluklassi taharuumi. Kuna keegi teine koolis arvutitega midagi teha ei osanud, sain enda valdusse selle väikese salakambri võtme ja saabusin järgmised pool aastat kooli esimeste ning lahkusin viimaste seas.

Kuigi mul oli koju kokku kombineeritud juba ülejärgmise põlvkonna 286, oli siiski hoopis teine tunne häkkida arvuteid suurema seltskonnaga ja nii hakkas meil käima lauluklassi taganurgas koos väike klubi, millega katsetasime läbi kõik, mis JUKUga oli kaasa pandud – alates ketastest ja laienduskaartidest kuni manuaalides kirjas olnud ja omaenda leidurlikkuse abil tuletatud salakäskudeni.

JUKU-klass kui häkkeriklubi

Minu JUKU kogemus jäi siiski lühikeseks, sest ühel sügishommikul võti miskipärast enam ei keeranud ja füüsikatunni alguses hakkas mind ootamatult klassi ees mõnitama plekkkarpide voltimise ja kapinuppude treimise ekspert, kes oma saepurusest keldripunkrist oli leidnud tee meie klubiruumi ning tuvastanud seal sanitaarnõuete rikkumise – monitorilt oli pühkimata tolm ja eri väljatrükid ning manuaalid olid ohtlikult avatud laudadel ning mitte vaguralt riiulil.

Ma ei tea, kas pärast seda keegi neid JUKUsid üldse kunagi veel puutus või mis neist sai – minu teada sellega arvutiõpetus meie koolis seks korraks lõppes ja mul ei avanenudki võimalust tutvuda teiste koolide sarnaste klubidega ega osaleda ülelinnalises JUKU häkkerite seltsielus, millest olen kuulnud nüüd tagantjärele kolleegidega suheldes.

Ent see oli siiski minu esimene häkkeriklubi kogemus väljaspool arvutite ümber kogunemisi sõprade või sugulaste kodudes või vanemate töökohtades. Sarnane kogemus on aluseks paljude Eesti infoühiskonna alusepanijate omale ja nagu kirjutab Elektroonika­muuseum oma JUKU ülevaates:

“Kooli JUKU klassis üürgav INDY ja “hamburgeriks” moondatud disketid on igatahes jätnud kustumatu jälje paljudesse Eesti infoühiskonna algusaegade tegijatesse, kel võib see väljenduda ootamatutel hetkedel ja viisidel.”

Appi tõttab emulaator

Arvan, et infoühiskonna algusaastate kogemus vajab põhjalikumat dokumenteerimist ja uurimist mitte sugugi ainult tehnilisest vaatenurgast, sest see on meie siiani veel sündimises oleva infoühiskonna eneseteadvuse süvakiht. Nii omaenda katkenud JUKU-kogemuse pikendamiseks kui ka teiste uurimistöö lihtsustamiseks võtsingi vaevaks ja viisin 2017. aastal alustatud töö JUKU emuleerimisega niikaugele, et kunagise kooliarvuti kogemus on nüüd huvilistest vaid hiireklõpsu kaugusel:

• Kooliarvuti JUKU E5104 veebiemulaator ise
• Opsüsteemi EKDOS käitamise lühijuhend
• JUKU materjalide põhjal kokku pandud ajajoon
• Paar sõna JUKU videote korrektsest salvestamisest
• JUKU ketastega ümberkäimise tehniline juhend
• Ketastelt taastatud JUKU tarkvara üldnimekiri

JUKU opsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine ja 1989. aasta JUKU utiliitide disk #4 read.me faili kuvamine näeb välja nii:

Töö vanade arvutitega ei piirdu õieti küll tarkvara tehnilise taastamisega, sest kriitilist läbivalgustamist ja ilmselt korduvat uuesti jutustamist väärib kogu meie infoühiskonna sündmise lugu – aga on meil üldse infoühiskonnas tulevikku, kui meil libiseb käest teadmine selle veel üpris hiljutisestki minevikust?

Töö emulaatoriga pole lõppenud, aga muude tegemiste kõrvalt on nüüd saanud esialgsesse töökorda ka JUKU eriline hiir. Emulaatori mõte on aga teha Eesti infoühiskonna algusaegade kogemus kättesaadavaks ka neile, kes ise JUKUdega ei jännanud. See eeldab emulaatori veebi üles panemisele lisaks läbimõteldud ekspositsiooni, millel võiks olla ka oma vahetult kogetav füüsiline kuju, mille tarbeks olen kujutanud ette muuseumis kasutatavat JUKU arvuti replikat – loodetavasti ei lähe selleni jõudmiseks nüüd veel järgmised pool tosinat aastat!