20. juuni 2018

Kas juba s├╝gisel kuuleme Interneti luigelaulu?

Euroopa Komisjon avaldas kahe aasta eest oma ettepanekud autori├Áiguse muudatusteks, mis peaksid aitama kaasa ├╝htse digituru loomisele Euroopa Liidus. Uuenduste nimekiri on napp ja annab vaevu aimu sellest, et selle kaugem eesm├Ąrk on tagada euroliidu digituru konkurentsiv├Áime ├╝hendriikide suure ja avatud turuga.

Ent ootusi digisisuga kauplemise lihtsustamiseks ja suuremaks reformiks tulevikus varjutab ka n├╝├╝dseks EL n├Áukogu l├Ąbinud ja kolmap├Ąeval Euroopa Parlamendi ├Áiguskomisjonis h├Ą├Ąletusele tulevate nappide muudatuste ├Ąraspidine iseloom.

Kokku k├╝mnekonnast sisulisest artiklist koosnev direktiivikavand mitte ei kaota olulisi erisusi liikmesriikide autori├Áiguses, mis takistavad ettev├Átetel kaubelda digisisuga piiride├╝leselt, vaid lisab niigi keerukasse autori├Áiguse s├╝steemi t├Ąiendavaid mehhanisme nagu kohustus kontrollida kasutajate ├╝leslaaditud digisisu autori├Áigusele vastavust v├Ái ajakirjandusv├Ąljaannete viitamisel rakenduv nn lingimaks. Kuigi kavand n├Ąeb ette teksti- ja andmekaevega seotud autori├Áiguse probleemide lahendamist, siis masin├Áppe jm tehisintellekti lahenduste jaoks olulised ├Áigused plaanitakse anda vaid teadusasutustele, mis ei v├Áimalda nende tegelikku rakendamist ├╝likoolide spin-offides v├Ái ettev├Átluses.

Konkurentsiv├Áime tagamise asemel autori├Áiguse ├╝htlustamise ja lihtsustamisega n├Ąib olevat muudatuste leitmotiiviks suuremate liikmesriikide meediaettev├Átete vananenud ├Ąrimudelite l├╝hin├Ągelik doteerimine lingimaksuga ja ├╝leslaadimisfiltrite turu loomine ├╝hendriikide suurettev├Átetele, mis saavad oma emamaal nautida vabadust neistsamadest piirangutest ning sellega arendada filtrite pakkumiseks vajalikku tehnoloogiat.

Direktiivikavandi suhtes on k├Áhklusi v├Ąljendanud ka Eesti ettev├Átted, nt ITL ja ESLC osalesid Eesti eesistumise l├Ápukuudel teiste hulgas komisjoni president Junckerile ja meie peaminister Ratasele saadetud avalikus p├Â├Ârdumises, kus avaldati muret nendesamade probleemide p├Ąrast. J├Ą├Ąb arusaamatuks, miks digivaldkonna rajaleidjana esineva riigi valitsus ei suuda seista oma ├╝likoolide ja ettev├Átete eest nii olulises k├╝simuses ning osaleb ├╝htse digituru loomise sildi all hoopis Euroopa konkurentsiv├Áime l├Ąmmatamises.

Muudatustega on tagajalgele aetud aga ka infovabaduse eestk├Ánelejad ning v├Árgutehnoloogia eksperdid ÔÇö esimesed seet├Áttu, et ÔÇťtsensuurimasinateksÔÇŁ tituleeritud automaatsed ├╝leslaadimisfiltrid on karjuvas vastuolus EL p├Áhi├Áiguste harta v├Ąljendusabaduse p├Áhim├Átetega, teised seet├Áttu, et filtrid muudavad kasutajasisu pakkumise ├Ą├Ąrmiselt kulukaks ja j├Ątavad ainsaks v├Áimaluseks liidestada oma s├╝steemiga m├Áni kolmanda osapoole filtriteenus. Linkimise maksustamine on aga midagi sellist, mis k├Ąib risti vastu veebi kui h├╝perteksti alusp├Áhim├Átetele.

Interneti TCP/IP protokolli looja Vint Cerf ja HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee saatsid eelmisel n├Ądalal koos rohkem kui 70 teise tehnoloogiaeksperdiga Euroopa Parlamendi presidendile p├Â├Ârdumise, kus palusid Internetti ohustavatest artiklitest loobuda.

Tahaks oodata, et ka Eesti esindajad EL n├Áukogus ja Euroopa Parlamendis teevad endale meie digiriigi jaoks elulised k├╝simused niisugusel m├Ą├Ąral selgeks, et v├Áivad neid selgitada ka oma kolleegidele teistest liikmesriikidest ja me ei pea veetma suve spekuleerides selle ├╝le, kas s├╝gisel europarlamendi plenaaristungil arutusele tulev direktiivikavand v├Áib saada Interneti luigelauluks.

Artikkel ilmus 19. juunil 2018 ajalehes ├ärip├Ąev ning see on avaldatud ka Internet Society Estonia blogis. P├Ąisefotol on luik lendamas Euroopa Parlamendi hoone ees novembris 2015, CC BY-NC-ND Euroopa Parlament.