June 20, 2018

Kas juba sĂŒgisel kuuleme Interneti luigelaulu?

Euroopa Komisjon avaldas kahe aasta eest oma ettepanekud autoriĂ”iguse muudatusteks, mis peaksid aitama kaasa ĂŒhtse digituru loomisele Euroopa Liidus. Uuenduste nimekiri on napp ja annab vaevu aimu sellest, et selle kaugem eesmĂ€rk on tagada euroliidu digituru konkurentsivĂ”ime ĂŒhendriikide suure ja avatud turuga.

Ent ootusi digisisuga kauplemise lihtsustamiseks ja suuremaks reformiks tulevikus varjutab ka nĂŒĂŒdseks EL nĂ”ukogu lĂ€binud ja kolmapĂ€eval Euroopa Parlamendi Ă”iguskomisjonis hÀÀletusele tulevate nappide muudatuste Ă€raspidine iseloom.

Kokku kĂŒmnekonnast sisulisest artiklist koosnev direktiivikavand mitte ei kaota olulisi erisusi liikmesriikide autoriĂ”iguses, mis takistavad ettevĂ”tetel kaubelda digisisuga piirideĂŒleselt, vaid lisab niigi keerukasse autoriĂ”iguse sĂŒsteemi tĂ€iendavaid mehhanisme nagu kohustus kontrollida kasutajate ĂŒleslaaditud digisisu autoriĂ”igusele vastavust vĂ”i ajakirjandusvĂ€ljaannete viitamisel rakenduv nn lingimaks. Kuigi kavand nĂ€eb ette teksti- ja andmekaevega seotud autoriĂ”iguse probleemide lahendamist, siis masinĂ”ppe jm tehisintellekti lahenduste jaoks olulised Ă”igused plaanitakse anda vaid teadusasutustele, mis ei vĂ”imalda nende tegelikku rakendamist ĂŒlikoolide spin-offides vĂ”i ettevĂ”tluses.

KonkurentsivĂ”ime tagamise asemel autoriĂ”iguse ĂŒhtlustamise ja lihtsustamisega nĂ€ib olevat muudatuste leitmotiiviks suuremate liikmesriikide meediaettevĂ”tete vananenud Ă€rimudelite lĂŒhinĂ€gelik doteerimine lingimaksuga ja ĂŒleslaadimisfiltrite turu loomine ĂŒhendriikide suurettevĂ”tetele, mis saavad oma emamaal nautida vabadust neistsamadest piirangutest ning sellega arendada filtrite pakkumiseks vajalikku tehnoloogiat.

Direktiivikavandi suhtes on kĂ”hklusi vĂ€ljendanud ka Eesti ettevĂ”tted, nt ITL ja ESLC osalesid Eesti eesistumise lĂ”pukuudel teiste hulgas komisjoni president Junckerile ja meie peaminister Ratasele saadetud avalikus pöördumises, kus avaldati muret nendesamade probleemide pĂ€rast. JÀÀb arusaamatuks, miks digivaldkonna rajaleidjana esineva riigi valitsus ei suuda seista oma ĂŒlikoolide ja ettevĂ”tete eest nii olulises kĂŒsimuses ning osaleb ĂŒhtse digituru loomise sildi all hoopis Euroopa konkurentsivĂ”ime lĂ€mmatamises.

Muudatustega on tagajalgele aetud aga ka infovabaduse eestkĂ”nelejad ning vĂ”rgutehnoloogia eksperdid — esimesed seetĂ”ttu, et “tsensuurimasinateks” tituleeritud automaatsed ĂŒleslaadimisfiltrid on karjuvas vastuolus EL pĂ”hiĂ”iguste harta vĂ€ljendusabaduse pĂ”himĂ”tetega, teised seetĂ”ttu, et filtrid muudavad kasutajasisu pakkumise ÀÀrmiselt kulukaks ja jĂ€tavad ainsaks vĂ”imaluseks liidestada oma sĂŒsteemiga mĂ”ni kolmanda osapoole filtriteenus. Linkimise maksustamine on aga midagi sellist, mis kĂ€ib risti vastu veebi kui hĂŒperteksti aluspĂ”himĂ”tetele.

Interneti TCP/IP protokolli looja Vint Cerf ja HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee saatsid eelmisel nÀdalal koos rohkem kui 70 teise tehnoloogiaeksperdiga Euroopa Parlamendi presidendile pöördumise, kus palusid Internetti ohustavatest artiklitest loobuda.

Tahaks oodata, et ka Eesti esindajad EL nĂ”ukogus ja Euroopa Parlamendis teevad endale meie digiriigi jaoks elulised kĂŒsimused niisugusel mÀÀral selgeks, et vĂ”ivad neid selgitada ka oma kolleegidele teistest liikmesriikidest ja me ei pea veetma suve spekuleerides selle ĂŒle, kas sĂŒgisel europarlamendi plenaaristungil arutusele tulev direktiivikavand vĂ”ib saada Interneti luigelauluks.

Artikkel ilmus 19. juunil 2018 ajalehes ÄripĂ€ev ning see on avaldatud ka Internet Society Estonia blogis. PĂ€isefotol on luik lendamas Euroopa Parlamendi hoone ees novembris 2015, CC BY-NC-ND Euroopa Parlament.