Rahvuskonservatiivide katsest monopoliseerida demokraatiat

Kirjutan, et meenutada meie kunagise liikumise olemasolu ja kutsun üles mõtlema selle seisu üle praegu.

Mõteldes pakun taustsüsteemiks meile kõigile armsa Varro Vooglaiu ja SAPTKi tegevuse. Nad teevad sisuliselt sedasama, mida meie tegime 2012. aastal [1], isegi nende väited ja argumendid on samad, nad isegi näevad oma tegevuse juurtena meie liikumist [2], aga ei taha korrata meie vigu. [3]

Mina nägin toona meie liikumise eesmärgina ravida demokraatiat mingil sisulisel viisil ja kui ma loen toonaseid tekste [4], siis ei jää mul erilist kahtlust, et jutt oli vastutusvõimelisest, läbipaistvast ja töötavast rahvademokraatiast ja mitte mingist püüdest kehtestada uut eliiti demokraatia sildi all.

Me ei salanud toona ka oma mõnevõrra vasakpoolset kallutatust. Kui ma mõtlen, mis on praeguseks meie liikumise ja sellega seotud võrgustike suhtumine demokraatiasse, siis on justkui toonastest taotlustest taandutud nii tänavademokraatia (alates ACTAst kuni Occupyni) kui digidemokraatia (Täna Otsustan Minast kuni Rahvakoguni) mõttes.

Ma usun, et suur osa probleemist on selles, et meid on tõmmatud mingitesse vähem põhimõttelistesse võitlustesse, mida on lihtsam läbi viia ja mille puhul võtavad sisulise vastutuse mingid muud instantsid kui meie ise. Seejuures käib mulle tõsiselt närvidele, et kui üksainus ebalev erand välja arvata [5], siis on meie toonast agendat nüüd monopoliseerimas rahvuskonservatiivid. [6]

Tegelikult on igasugu rahvademokraatiaga seotud nähtused Euroopas üldiselt tuure kogumas. Ma ise olen samuti veendunud, et Euroopa probleemide ületamise võti pole demokraatiast loobumise teel kõige euroopaliku hävitamine, [7] vaid just rohkem sedasama “maagilist” demokraatiat, mida meiegi 2012. aastal nõudsime. Ja minu isiklik veendumus on see, et meiesugused ei tohiks lasta demokraatiat monopoliseerida rahvuskonservatiividel, sest see jätab meile eksliku mulje, nagu jääks üle ainult pöörduda stalinismi ja loobuda mh neist asjadest, mille eest me (või vähemalt mina) võitlesin nt ACTA vastu protestides vmt.

Et “rohkem demokraatiat” ei tähenda kseno- või homofoobiat, seda mõistavad vasakpoolsed väljaspool meie napakat konnatiiki hästi ja rahvuskonservatiivsele demokraatia monopoliseerimisele on vastasrinne täitsa olemas, kasvõi näiteks Janis Varufakise rahvademokraatia algatus. [8]

Ehk ma kutsun siin hetkel suht intuitsiooni põhjal kirjutades ja puusalt tulistades vasakpoolseid loobuma kõigist neist idiootsetest elitarismi vormidest, mida on viimasel ajal kaldutud viljelema, ja mitte laskma konservatiividel demokraatiat monopoliseerida.

Kui selline agenda peaks tähendama mingites küsimustes konservatiividega nõustumist, siis seda õpetlikum meile endile. Ma arvan, et me peaks olema õppimisvõimelised.

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Aitab_valelikust_poliitikast
[2] http://objektiiv.ee/usutelu-varro-vooglaiuga-eesti-riigis-peab-peremeheks-olema-rahvas/
[3] http://www.telegram.ee/eesti/liikumine-aitab-valelikust-poliitikast-voimulolijad-puudsid-meid-naidata-vales-valguses
[4] https://www.facebook.com/aitabvaledest/info?tab=page_info
[5] http://uudised.err.ee/v/arvamus/2d32cd4c-a369-4579-9089-a5a78e2f43a8/mari-liis-jakobson-parim-pagulasteemaline-arutlusviis-rahvakogu-teadmatuse-loor-voi-koigi-soda-koigiga
[6] http://www.ohtuleht.ee/717553/varro-vooglaid-pagulaste-sisseranne-rahvahaaletusele ja http://rahvahääletus.ee/
[7] http://majandus24.postimees.ee/3580165/tusk-kardab-rahvahaaletuste-lainet
[8] http://www.theguardian.com/commentisfree/2016/feb/05/eu-no-longer-serves-people-europe-diem25

Tegu on kirjaga liikumise “Aitab valelikust poliitikast” meililisti 15. veebruaril 2016. Vt ka “Valimisliit Vabakund lõpetab tegevuse ega osale valimistel”. Päisepilt CC-BY Gen Vagula.