Kopimi—avatus—hajutatus

Mitte, et igal ühingul või asutusel peaks tingimata olema mingid nõretavad väärtused, mida valimisbrošüürides õnnelike ja toredate inimeste piltide juures presenteerida. Ent väärtuste sõnastamisel on siiski mõte. Need aitavad organisatsiooni liikmetel enda mõtteid fookusse seada, kui on vaja võtta seisukohti küsimustes, milles veel selget seisukohta pole. Eesti Piraadipartei alusväärtused on kujunenud välja nelja tegutsemisaasta jooksul ning väljendavad üldisi põhimõtteid, mis on aluseks suurele osale piraatide poliitilistest seisukohtadest.

Kopimi

Kopimi on infovabastusliikumise kreedo alates entsüklopedistide tegutsemise ajast 18. sajandi. Trükipress tegi võimalikuks massiivse kopimise ning haritlastest ja vabamõtlejatest valgustajad nägid, et seda on võimalik ära kasutada ühiskonna teadlikkuse taseme kiireks tõstmiseks. Tänapäeval toimub samasugune liikumine Internetis, kus teadlased, häkkerid ja loovisikud soovivad tuua kultuuri ning teadmised kõigi kasutajateni. Kuna vaidlused infovabaduse ja selle piiride kohta lähevad sageli ususõdadeks, siis on infovabastajad võtnud selge positsiooni, et nemad pooldavad reservatsioonideta kopimit: info tahab olla vaba ja info liikumisele ei tohi seada piiranguid. Kopimi pole niivõrd poliitiline kreedo kui just isiklik. Seetõttu avaldavad paljud aktivistid oma tekste jm materjale kopimi litsentsi all, mille sõnum on lihtne: copy me! Ehk see sisu pole mitte kinni hoidmiseks ja otsas istumiseks, vaid selleks, et see leviks vabalt kõigi soovijateni. Seda mitte ainult ei või kopida, vaid selle kopimine mistahes viisil — osaliselt, tervikuna, parodeerides, suuliselt, digitaalselt jne jne — on täiel määral tervitatav.

Ses mõttes on kopimi ka inimväärikuse küsimus. Info edastamine on arengu aluseks. Kui ühiskond tsenseerib, surub alla, jälgib, koputab hingele jne, siis on kultuuriline loovus alla surutud. Õigus kultuuri ja teadmisi vabalt kasutada, õigus teha end huvitaval teemal uurimustööd, avalikustada selle tulemusi ja ennast niimoodi arendada on meie isikliku terviklikkuse küsimus. Selle õiguse piiramine rahvusvaheliste suurkorporatsioonide poolt tallab jalge alla kõige elementaarsema inimväärikuse.

Võib väita, et kogu kultuur põhineb kopimisel, sest ükski loovisik sünni ilma eelkäijateta. Võib väita, et kogu ühiskond põhineb kopimisel, sest ükski inimene ei kasva selle liikmeks ilma oma vanemaid, sõpru ja iidoleid jäljendamata. Kopimine on ka kõige loomulikum viis väljendada oma kiindumust, kui eneselegi märkamatult hakatakse jäljendama oma armastatut. Võib väita, et kogu elu, loodus ja universum põhinevad kopimil, sest selle korrapära põhineb sarnasuste kordamisel ehk sisuliselt kopimisel. Seetõttu on naljaninad registreerinud kopimi isegi religioonina ning on võimalik astuda kopimistliku kiriku liikmeks ja koguni end kopimistlikult laulatada.

Enamik aktiviste mõistagi sellise äärmuseni ei lähe. Nende jaoks väljendab kopimi eelkõige hoolivuse ja abivalmiduse põhimõtet infoühiskonna võtmes. Sharing is caring!

Avatus

Olid ajad, mil ühiskonnaelus kaasarääkimiseks pidi olema aadliseisusest. Või tiksuma teatud elitaarses seltskonnas ning saavutama sealse heakskiidu. Need ajad on piraatide jaoks möödas. Pühendunud häkker võib ka ilma kohustuslikku haridusteed läbimata jõuda omal alal tippu. Ja häkkereid leidub tänapäeval igas valdkonnas alates IT-st kuni kokanduseni, rääkimata ärist ja tuumafüüsikast. Piraadid ei tunnista eliiti poliitikas ning leiavad, et on vaja eemaldada need kunstlikud piirangud poliitilises süsteemis, mis takistavad huvitatud kodanikel häkkida meie ühiskondlikku tegelikkust paremaks, kui on selle olevik. Idee poliitilise süsteemi avamisest tekitab kabuhirmu vana kooli poliitikutes. Nad isegi ei saa aru, et suur hulk rahvast on tegelikult neist väga paljudes asjades targemad ja et nad on oma aja ära elanud.

Avatusega käib paaris läbipaistvus. Kui poliitikud ise ei taga protsesside läbipaistvust, siis tulevad mängu lekitajad ja vilepuhujad. Ajakirjandusvabaduse ja allikakaitse tagamine on piraatide jaoks äärmiselt oluline. Infovoogude avatus on ka laiemalt osalusdemokraatia üks peamisi tingimusi, sest pole võimalik reaalselt osaleda poliitilistes protsessides, kui sul pole laual sama infot, mis on otsustajatel. See on põhimõte, mille poliitikud sageli unustavad. Võimalik, et nad teevad seda tahtlikult.

Avatus ei puuduta aga mitte ainult poliitikat, vaid tervet ühiskonda. Piraadid on kogu avatud-perekonna nähtuste entusiastlikud pooldajad: avatud lähtekood, avatud teadmus, avatud ligipääs, avatud andmed, avatud valitsemine, avatud ühiskond, avatud disain, avatud haridus, avatud riistvara jpm. Avatus on tänapäeva võrgustunud sootsiumi toimimise üks põhiline tingimus. Ükski ühiskonna funktsioon ei tohi olla suletud ühelegi selle liikmele. Põhiõigused peavad kehtima kõigile ühtemoodi, seda nii Internetis kui väljaspool seda. Kuid tuleb arvestada, et Internet on oma tehnilise ülesehituse poolest avatud, sellel pole piire. Seega ei ole võimalik tuua siia üle kõiki piiranguid, millega ollakse harjunud füüsilises keskkonnas. Sellega tuleb harjuda.

Isiklikus plaanis on avatud meel see, mis aitab meil tutvuda uute vaatepunktidega, mõista teisi inimesi ja olla orienteeritud koostööle.

Hajutatus

Milleks meile hajutatus? Napster, Kazaa, Skype, Bittorrent, The Pirate Bay, Bitcoin… Internet on tsentraliseerimata süsteem ja selle rakendused kasutavad seda süüdimatult ära. See on mudel organiseerumisele, mis pole haavatav lihtlabase diversiooni või korruptsiooni poolt. Hajutatus on põhimõte, mis hoiab alal vabaduse ka siis, kui keegi teeb tõsiseid pingutusi selle ohustamiseks. Mõtelgem kasvõi kaitseliidule kui omaaegsele hajutatud võrgustikule, mida okupatsioonivõim kartis rohkem kui sõjaväge. Ärgem unustagem, et ka Interneti aluseks olev TCP/IP protokoll loodi üle elama suuri sõjalisi rünnakuid… Meie ülesanne on rakendada sõjalisel eesmärgil arendatud tehnoloogia rahva ja rahu teenistusse!

Hajutatus tagab meile süsteemi tõrkekindluse, laiemas mõttes usaldusväärsuse üldse. Hajutatud võim on targem kui tsentraliseeritud võim, nii kinnitavad meile 20. sajandi läbikukkunud katsed viia ellu nn juhitud demokraatiat ja tänapäevased osalusdemokraatia eksperimendid. Hajutatus ei puutu mitte sugugi ainult Internetti, vaid horisontaalsete võrgustiksuhete eelistamine jäigale vertikaalsele käsuliinile on oluline ka pluralistliku ühiskonna toimimiseks.

Hajutatuse idee on piraadiliikumisele sama oluline nagu oli omal ajal jätkusuutlikkuse idee rohelisele liikumisele.

Lõppkokkuvõttes poodavad piraadid ikkagi võimu maksimaalset hajutamist ja digitaalse otsedemokraatia printsiipide rakendamist. Võimu süstemaatiline hajutamine on parim võimalus poliitilise tõrkekindluse tagamiseks.

Kuidas need väärtused üldse töötama peaks?

Kopimi ja inimväärikus. Avatus ja läbipaistvus. Hajutatus ja usaldusväärsus… Kas need on nüüd dogmad, mis endale pähe õppida ja mida igal hommikul hardal meelel korrata?

Absoluutselt mitte. Need väärtused pole naljapärast esitatud generatiivsete paaridena. Need ei tohi olla lõplikud, need peavad olema rikkalikud ja ülevoolavad. Need on mõeldud loovate varasalvedena, et luua juurde uusi väärtusi ning lõpuks iseennast tühistada. Samamoodi nagu läheb kunagi kõigi väärtustega, mis alguses läbi pingutuste omaks võetakse ning lõpuks iseenesestmõistetavaks saavad.

Mida me saame neist väärtuspaaridest geneda? Äkki on õige sõnastus hoopis rohujuuretasand—avalikustamine—hajutatus? Või kopimi—avatus—lollikindlus? Äkki tuletame nendest hoopis võrgupoliitika põhiprintsiibid? Kuidas oleks näiteks nelikuga võrguneutraalsus—krüptograafia—hajutatus—vaba tarkvara? Mis seos on hajutatusel/tõrkekindlusel/usaldusväärsusel neoliberalistide tõhususe/efektiivsusega? Kuidas oleks, kui püüaks määratleda jätkusuutlikkuse ja taastevõimelisuse erinevuse? Kumb neist on oluline ühiskonna kui süsteemi jaoks, kumb looduse kui süsteemi jaoks? Kas digitaalsete süsteemide head omadused jäljendavad looduses kehtivaid printsiipe? Äkki tuleneb piraadipoliitika alusväärtustest ka täiesti uus lähenemine keskkonnakaitsele?

Väärtuste mõte ongi tekitada küsimusi, tõlgendusi — ja tihendada tähendust. Poliitikal on mõte siis, kui ta loob uusi perspektiive ja viib meid edasi. Piraadid loovad poliitikat, mille alused pole veel end ammendanud. Piraadipoliitika alles kogub tuure ja seab end valmis oma tõusuks, tähelennuks ja paratamatuks languseks igapäevasusse. Ja meil on sellega tõsi taga!

Piraadipartei põhiväärtused kinnitati liikmete üldkoosolekul 15.06.2013.