Mis kontrolle tegi audiitor 2023. aasta Riigikogu valimistel?

Kui valimisteenistuse juht Arne Koitmäe väitis korruptsioonivastases erikomisjonis, et audiitori väidetavaid pistelisi kontrolle ei protokollitud, siis paar päeva hiljem väidab ta juba vastupidist. Tegelikult on selge, et audiitor 2023. aastal isegi mitte ei saanud neid neid pistelisi kontrolle teha, sest tal polnud valimiste ühelgi hetkel ligipääsu selleks vajalikele andmetele.

Esitasin valimisteenistuse eksitava avalduse peale valimiskaebuse (vt allpool), mis peaks tulema lähipäevil valimiskomisjoni järjekordsel “avalikul” koosolekul arutusele. Kõik on oodatud osalema!

On silmatorkav, et 2023. aasta Riigikogu valimiste teema uuesti üles tuleb, sest tegelikult põhjustas toonaste protseduuride irregulaarsus vaatlejate seas skandaali juba valimispäeval, sest osa häälte töötlemise protseduure viidi mitte-amelikult läbi ennelõunal kl 15, kuigi RKVS 61¹ järgi tohtis nendega alustada alles õhtul kl 20. Seetõttu jäi enamikul vaatlejatest sel protseduuril osalemata ja kuigi seda pidi olema teoorias võimalik jälgida videos, siiski enamik vaatlejaid seda võimalust ei kasutanud kas videokonverentsi kehva kvaliteedi tõttu või lihtsalt seetõttu, et polnud aru saada, mis protseduure seal tehakse – keegi ei osanud arvata, et hääli asutakse elektroonilisest valimiskastist 5.03.2023 valimispäeval eemaldama mitte-ametliku sessiooni käigus ja seadusega ette nähtud ajast varem.

Soovimatus selle mitte-ametliku sessiooni käigus toimuvat kirjeldada või jagada infot nii selle sessiooni käigus toimunust kui selle ja muude sessioonide videoid ajas vaatlejad marru juba 2023. aasta valimiste järel ning see põhjustas ka kaebuste laviini. Lõpuks kinnitas VVK oma 30.03.2023 koosolekul valimistulemused kõiki kaebusi läbi vaatamata, mis oli vastuolus RKVS §74 nõudega, et valimistulemusi ei või välja kuulutada enne, “kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused”. VVK osutas valimistulemuse väljakuulutamise põhjendusena ilmselt teadlikult eksitavalt Riigikohtu kaasuse nr 5-21-31 punktile 21, mis lubas seda teha juhul, kui kaebus ei saa mõjutada valimistulemust.

Minu kaebus 312 181 kehtetu e-hääle lugemise kohta kahtlemata oleks võinud tulemust mõjutada, sest faktiliselt olid kokku loetud kehtetud e‑hääled. Riigikohus jättis mu kaebuse arutamata, mätsides sellega VVK kahekordse õiguserikkumise kinni ja mul polnud piisavalt juuravaistu, et kõiki samme kohe vaidlustada – lootsin mõnevõrra sinisilmselt kõrge kohtu mõistlikkusele. Aasta lõpul pidasin sel teemal mahuka ettekande Chaos Communication Congressil 2023, kus kirjeldasin kehtetute sedelite kokkulugemise tehnilist külge ning tutvustasin oma ingliskeelset vaatlejaraportit “Votes without ballots: e‑voting at 2023 elections in Estonia” rahvusvahelisele üldsusele.

See põhjustas kuu aja pärast ka lõpuks reaktsiooni valimisteenistuse poolt, kes avaldas oma veebilehe müüdikummutuse rubriigis “ümberlükke”, kus tunnistas kehtetuid digiallkirju, kuid väitis, et digiallkirjade korda tegemiseks “vajadusel kasutab Riigi valimisteenistus spetsiaalselt selleks loodud rakendust”. Hiljem pidasin sel teemal ettekande ka Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul 9.05.2024.

Oleks tore, kui jõuaksime oma noore demokraatia arengus niikaugele, et valimiste korraldaja poolse valetamise suhtes kehtiks nulltolerants. Loodetavasti on alltoodud kaebusest selle saavutamisel abi.

Valimiskaebus RVT 12.06 avalduse peale

Riigi valimisteenistuse (RVT) ülesanne on tagada valimiste seadusekohane korraldamine, juhendada ja koolitada valimiste korraldajaid, sj korraldades ise elektroonilist hääletamist ja tehes kindlaks selle tulemuse.

Nende ülesannete täitmisel valvab RVT valimiste korraldajate tegevuse järele, sj andes selleks mitmesuguseid kirjalikke juhiseid, nt kirjastades regulaarselt valimiste käsiraamatuid, aga korraldades ka jooksvat infovahetust valimiste korralduse üle oma valimised.ee veebilehel. Nii on RVT võtnud endale ülesandeks juhendada ka valimiste vaatlejaid, kes mängivad olulist rolli selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud, nt korraldades elektroonilise hääletuse vaatlejate koolitusi, mis on küll paraku olnud enamasti vabas vormis, ilma selge programmi ja koolitusmaterjalideta jututoad.

Valimisteenistus on valimiste ja nende korralduse teemal ametliku teabe edastaja, mis muuhulgas teenindab nii Vabariigi Valimiskomisjoni, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni, Riigikogu liikmeid kui kantseleid valimistealastes küsimustes. Seetõttu on oluline, et RVT oleks oma avaldustes täpne ning edastaks valimiste kohta üksnes tõest teavet ning vajadusel korrigeeriks valeväited.

RVT on 12.06.2025 veebilehel teinud avalduse¹, mis puudutab 9.06.2025 toimunud Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungit², mille käigus ilmnes³, et RVT juht Arne Koitmäe ei suuda tuua tõendeid “pisteliste kontrollide” kohta, mille audiitor olevat tema sõnutsi läbi viinud 2023. aasta Riigikogu valimistel ja mis olevat välistanud temapoolse valimistulemuse võltsimise sedelite vahetamise teel korduv- ja paberhääletamisega tühistatud häälte eemaldamise ning anonüümimise etapis⁴.

Avalduses on väidetud, et “2023. aasta Riigikogu valimiste auditiaruanne ütleb selgelt, et audit on läbi viidud kehtivatest õigusaktidest juhindudes ja teiste häälte töötlemise etappide kõrval on kontrollitud ka topelthäälte tühistamist ja anonüümiseerimisele läinud häälte terviklust”, kuid tegu on valeväitega, sest audiitori lõpparuandest⁵ ei leia väidet selliste kontrollide läbiviimise kohta.

Lõpparuande lk 7 on toodud ammendav nimekiri läbiviidud kontrollidest, mis kõik viidi läbi 6.03.2023 toimunud “teistkordse e-häälte kokkulugemise” käigus:

“Audiitorid on teostanud järgnevaid kontrolliprotseduure:

• avalike võtmete kooskõlalisuse kontroll;
• hääletamistulemuse allkirja verifitseerimine;
• e-häälte teisendamise korrektsuse kontroll;
• e-häälte miksimise korrektsuse kontrollimine IVXV auditirakenduse ja Verificatum’i rakendusega;
• e-häälte lugemise korrektsuse kontrollimine.” (lk 7)

Nende hulgas ei ole “topelthäälte tühistamise” ja “anonüümimisele läinud häälte tervikluse” kontrolli.

Vastupidiselt RVT avalduses väidetule kinnitab audiitor oma lõppraporti lk 6, et 5.03.2023, st päev varem toimunud häälte lugemise “esimese sessiooni” käigus ta mitte ei kontrollinud, vaid üksnes jälgis korduvate e‑häälte ja kehtetu e‑sedeli tühistamist, samamoodi audiitor 5.03.2023 “teise sessiooni” käigus üksnes jälgis valimispäeval hääletanud valijate e-häälte tühistamist ja e-häälte anonüümimist.

See tähendab, et 5.03.2023 toimunud protseduuride suhtes oli audiitor samas rollis protseduuride vaatlejatega ning piirdus protseduuride passiivse jälgimisega.

Seejuures ainult 6.03.2023 “teistkordse e-häälte kokkulugemise” käigus teostas audiitor mõnevõrra aktiivsemalt kontrolle, kuigi eeldatavasti RVT poolt ette antud ja mitte spetsifikatsioonist lähtuvalt sõltumatult koostatud programmide abil (nagu soovitab Kristjan Düüna oma magistritöö⁶ lk 33):

“Audiitorid teostasid kontrolliprotseduure sõltumatult kompileeritud vahendite abil, kasutades töötleja poolt antud sisendeid. Audiitorite poolse kontrollimise tulemusena veateateid ei tuvastatud.” (lk 7)

Seejuures toob audiitor välja, et “teistkordse e-häälte kokkulugemise” käigus eelmisel päeval toimunud protsess ainult “läbiti osaliselt”, st kontrollide teostamisel võeti aluseks “eelmisel päeval anonüümistatud e-valimiskast”, mille valmistas ette RVT. Audiitoril polnud seetõttu isegi mitte võimalust kontrollida anonüümimise eelseid protseduure, st topelt- või korduvhäälte tühistamist ja anonüümimata valimiskasti sisu vastavust anonüümitud kastile, sest tal polnud valimiste läbiviimise jooksul kordagi ligipääsu sellisteks kontrollideks vajalikele andmetele.

Seega on ühemõtteliselt selge, et ei vasta tõele RVT avalduses sisalduv väide, et 2023. aasta Riigikogu valimiste auditiaruanne ütlevat, et on “kontrollitud ka topelthäälte tühistamist ja anonüümiseerimisele läinud häälte terviklust”.

Kuna osalesin valimisvaatlejate esindajana Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 9.06.2025 istungil ning tunnistasin seal 2023. aasta Riigikogu valimistel osalenud vaatlejana, et audiitor pole RVT juhi Arne Koitmäe osutatud “pistelisi kontrolle” teinud, siis puudutab RVT eksitav avaldus mind vahetult.

Tõene informatsioon valimiste korraldusest ja üldarusaadavad ning taasesitatavad tõendid valimistulemuse kindlakstegemisel läbitud sammude kohta on eelduseks vaatlejate tegevusele selle tagamisel, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ning oleks demokraatlikud.

Soovin, et VVK kohustaks valimisteenistust korrigeerima oma 12.06.2025 valeväite 2023. aasta Riigikogu valimistel läbitud kontrollide kohta oma veebilehel ning võtma vastutuse nii selle kui varasemate samasisuliste valeväidete eest, millest eelmised avaldati RVT kodulehel 5.02.2025⁷.

Kui kaebeõigust tuleks arvestada RVT avalduseni viinud erikomisjoni istungist või mõnest veelgi varasemast sündmusest, siis taotlen kaebetähtaja ennistamist.

Kuna RVT tegevus eksitava teabe levitamisel paistab tahtlik ja süstemaatiline, siis võiks õigustada kaebeõiguse minu kasuks tõlgendamist ka RVT poolt loodud takistused nendepoolsete vigade väljatuletuks, arutamiseks ning avalikuks vastutuseks, mida võib seostada juba 2023. aasta Riigikogu valimiste vaatlemisega, mida RVT oma tegevusega oluliselt takistas⁸ – ja milleks paistab neil nüüd tagantjärele hinnates olevat olnud ka küllaldaselt põhjust.