Kuidas seletada vikit vandenõuteoreetikule?

Viki all võib silmas pidada vähemalt kolme küllalt sõltumatut asja, milles endas on hulk erisusi:

1. Viki kui vaba võrguentsüklopeedia

Viki all võib silmas pidada Vikipeediat, mis on vabatahtlike koostatav võrguentsüklopeedia. See on tõepoolest kõigile avatud ja vaba entsüklopeedia, seda esiteks selles mõttes, et kogu koostatav tekst — nii artiklid kui ka kogu muu materjal on vabalt kättesaadav ning seda võib litsentsimärgist ära tuues vabalt kasutada ja taasavaldada mistahes otstarbel ja mistahes meediumis.

Ent juba siin tuleks eristada Vikipeediat kui eestikeelset entsüklopeediat ja ülejäänud 50‒300 eri keeleversiooni, mis kõik ajavad asju küllaltki iseseisvalt ja mille ümber on koondunud oma vabatahtlike kogukonnad, millel on oma kultuurilised jmt iseärasused, mis määravad seda, mismoodi käib artiklite koostamine ja toimetamine.

Siiski lähtuvad kõik keeleversioonid üldjoontes põhimõtetest, mis on sõnastatud ingliskeelse Vikipeedia (ehk siis Wikipedia) kogukonna kui kõige suurema ja mõjukama poolt ning arvestades, et inglise keel kipub olema tänapäeva üleilmastunud maailma lingua franca, milles suudavad end teatud piirini väljendada ka muukeelsete vikikogukondade liikmed ning sellega inglise Vikipeedia põhimõtteid kujundada.

2. Viki kui end tõestanud ühisloometarkvara

See toob meid selle juurde, et kõigi eri Vikipeedia keeleversioonide aluseks on kogukonna ümber koondunud IT-pädevate inimeste poolt ühiselt arendatud vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara, mis kannab nime MediaWiki. Kuna tegu on vabaks litsentsitud tarkvaraga, siis võib seda alla laadida ja paigaldada kestahes ja mistahes otstarbel ning seetõttu ei piirdu vikiplatvormide hulk mitte Vikipeedia ja sõsarprojektidega nagu linkandmete revolutsiooni laineharjal ratsutav Vikiandmed, alliktekste koondav Vikitekstid, kõigi maailma keelte sõnaraamatu rollile pretendeeriv Vikisõnastik, vikiprojektide ühine meediapank Wikimedia Commons jne.

MediaWiki on tarkvara, mis realiseerib serveri tasemel Vikipeediast alguse saanud ning 15 aasta jooksul välja arendatud ühisloome protsessi ning see on laialdaselt kasutusel nii vabatahtlike koostatavate entsükopeediliste projektide juures kui organisatsioonides, mis on näinud vajadust oma tegevuses digitaalset ühisloome häid praktikaid viljeleda ning on otsustanud ise põlve peal protsessi välja mõtlemise asemel kasutada Vikipeedia kogemust.

Kuna nii Vikipeedia sisu kui ka tarkvara on vabaks litsentsitud, siis on kogu MediaWiki tarkvaral põhinev ökosüsteem vaba ning robustselt demokraatlik, mis tähendab seda, et kui keegi pole rahul Vikipeediaga või mõne selle keeleversiooniga või ka MediaWiki ühisloome protsessiga, siis on ta teretulnud võtma kas Vikipeedia sisu või selle aluseks oleva MediaWiki platvormi või mõlemad ning viima läbi n-ö võimupöörde ja tegema ise paremini ning meelitama kasutajad, kaastöölised ja toimetajad enda projekti juurde.

Nii on seda püüdnud teha nt pseudoteadusele vastanduv ning Vikipeedia väidetava konservatiivsusega mitte rahul olev RationalWiki, Vikipeedia väidetava vasakpoolsusega mitte rahul olevad Conservapedia ja Infogalactic, Vikipeedia tõsimeelsust pilav Uncyclopedia jpt. Ka on on olemas MediaWiki tarkvaral põhinevad ärilised ühisloome protsessi teenusepakkujad, nt Uncyclopedia põhinebki Vikipeedia ühe asutaja Jimmy Walesi ärilise teenusepakkuja nimega Wikia platvormil. MediaWiki tarkvara kasutab ka vilepuhumisplatvorm WikiLeaks, kuigi ühisloome osa on selles alarakendatud.

3. Viki kui üleilmne kodanikuliikumine

Viimaks on Vikipeedia ja selle eri keeleversioonide ning MediaWiki ühisloomeprotsessi ning tarkvara arendamise taga veel Wikimedia kui üleilmne kodanikuliikumine, mille rahvusvaheliseks eestkõnelejaks on USAs asuv Wikimedia Sihtasutus ning mille põhimõtteid väljendavad mitmed Wikimedia kohalikud organisatsioonid nagu Wikimedia Eesti või informaalsed Wikimedia kasutajate rühmad nagu Wikimedia Cuteness Association vmt jne.

Wikimedia liikumise tuumaks on entsüklopedismi vaimus ettekujutus maailmast, kus kõik selle inimesed saavad võrdselt osa maailma kõigi teadmiste koguhulgast. Liikumist ennast on oma mitmekesisuses keeruline kirjeldada, sest selles on eri huvidega kogukondi ja organisatsioone, mis ei pelga olla ka liikumise teiste harudega vastuolus, aga ma arvan, et Wikimedia liikumise kõige kindlamalt ühendavaks lüliks on demokraatlik arusaam kultuuri ja teadmiste võrdsest kättesaadavusest kõigile ühiskonnagruppidele ning juriidilised ja tehnilised vahendid, mida nende eesmärkide teostamiseks kasutatakse.

Kuna tegu on infoühiskonna liikmisega, siis on keskseks informatsiooni omanduse küsimus ning entsüklopeediasisu ja Vikipeedia aluseks oleva ühisloome-tarkvara lähtekoodi avatuks litsentsimine vastavalt siis Creative Commons ja GNU õiguslike instrumentidega väljendab selle liikumise intellektuaalset kandepinda meie ühiskonnakorraldust määravas õigusraamistikus. Ajalooliselt pärineb see 1980ndate copyleft-liikumisest ning see on järk-järguliselt laienenud tarkvara vallast kultuuri, teadmiste jm inimtegevuse valdkondadesse produtseerides uusi liikumisi, mille ette võib asetada liite “vaba” või “avatud” — nii on olemas hulk alamhoovusi vabast tarkvarast ja vabakultuurist kuni avatud ligipääsu ja avatud valitsemiseni ning nende eest seisvad organisatsioonid, millest Eestis on lisaks Wikimedia Eestile esindatud nt Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit, Open Knowledge Estonia, aga ka netikasutajate organisatsioon Internet Society Estonia ning tärkava infoühiskonna vaimset pärandit poliitiliseks liikumiseks teisendada püüdev Piraadipartei.

Kuidas see Vikipeedias rakendub?

Vabaks litsentsitud sisu

Kogu vaba võrguentsüklopeedia sisu — nii artiklid kui ka kogu muu materjal — on vabalt kättesaadav ning seda võib litsentsimärgist ära tuues vabalt kasutada ja taasavaldada mistahes otstarbel ja mistahes meediumis. Vikipeedia sisule omistatav Creative Commons vabakasutuslitsents lubab teha ka teksti mistahes muudatusi, neid vabalt avaldada ning tagatipuks vastupidiselt kõigile ootustele ei keela ka Vikipeedia sisu kasutamist ärilisel otstarbel.

Juba teksti avaldamisviis on seega äärmuslikult vaba, aga sama järjekindlalt rakendatakse avatuse põhimõtteid ka artiklite koostamisel — esiteks on artiklitesse tehtud muudatuste ja nende üle peetud arutelude ajalugu kõigile Vikipeedia lugejatele täies ulatuses jälgitav, mis tähendab, et alati on võimalik uurida, et kes ja miks on midagi kirjutanud või muutnud. See tagab artikite koostamise protsessi läbipaistvuse, nt analüüsida eri kaastööliste motiive või teadmiste taset vmt — aga viimaks ja kõige olulisemana on Vikipeedia ka selles mõttes avatud, et kestahes võib mistahes artiklisse teha ilma eelnevalt luba küsimata muudatuse ja selle 99,9 protsendil juhtudest ka ilma igasuguse eelkontrolli või tsensuurita Vikipeedias avaldada.

Kuni avaldamise hetkeni on kõik ühemõtteliselt vaba, kuid pärast avaldamist kaotab vabatahtlik kaastööline oma teksti üle kontrolli ning vastutus selle eest laieneb kõigile Vikipeedia kaastöölistele, kellest aktiivsemad moodustavad hägusalt piiritletud ning oma vaadetelt, esindatud ühiskonnagruppidelt, hariduselt jm omadustelt väga mitmekesise vikipedistide kogukonna. Siit edasi läheb asi keeruliseks, sest protsessi hakkab avatust tagavate õiguslike ning tehniliste parameetrite pinnal määrama kogukonnadünaamika.

Avatud ühisloome mudel

Vikipeedias oma esimese artiklialge või muudatuse avaldanud kaastöölise jaoks on küllalt keeruka tehnilise platvormi raames tegutseva kogukonna dünaamikast arusaamine enamasti kaelamurdev ülesanne. Eelised on neil, kellel on kogemusi avatud ühisloome platvormidega, kuid tasub silmas pidada kahte olulist nüanssi.

Esiteks on kõik vaba võrguentsüklopeedia kaastöölised võrdsed — ei mängi sisulist rolli, kas sa tegid just oma esimese muudatuse või oled sa elu jooksul tuhandeid artikleid koostanud vikipedist. Kõigil kaastöölistel on täpselt samasugune õigus argumenteerida, et just nende koostatud variant artiklist või nende tehtud muudatus on korrektne. Küll aga on siin eelis nendel kaastöölistel, kes on vaidlusi artiklites esitatud väidete kohta korduvalt arutelulehtedel läbi teinud, on kodus entsüklopeedilise kirjutamise iseärasustes ning tunnevad end selles protsessis kindlalt.

Artiklitesse tehtud muudatusi ja uute artiklite lisandumist jälgib määramatu hulk suurema ja väiksema kogemusega vikipediste enamasti Vikipeedia “viimaste muudatuste” lehel ja pole ennustatav, missugune neist heidab pilgu uue kaastöölise loodud sisule ning otsustab, kas see vajab toimetamist, mõnda sisulist muudatust või lausa põhimõttelist ümberkirjutamist. Vikipeedias oma esimesi katsetusi tegev kaasautor kipub aga seda esmast kokkupuudet tema teksti toimetava kaasautoriga võtma kui Vikipeedia ametlikku seisukohta — kuid tema artikli toimetajaks võib osutuda nii dekaadipikkuse kogemusega vikipedist kui ka mõni eelmisel päeval Vikipeediasse oma esimese täienduse teinud “kogenum” kolleeg.

Kuigi kogemuse puudumise tõttu võib see olla nii emotsionaalselt kui tehniliselt keeruline, oleks igal uuel kaastöölisel kohane rakendada oma võrdset õigust artikli sisu üle otsustamisel ning esitada oma argumendid enda pakutud sisu kasuks artikli arutelulehel ning nõuda selgitusi, miks sinu pakutud sisu tuli toimetada, muuta või kustutada. Kuigi kõigil kaastöölistel on õigus teha ise muudatusi, sh teiste tehtud muudatusi tagasi muuta ning uuesti avaldada, siiski on nokk-kinni-saba-lahti tüüpi edasi-tagasi muutmine ebaotstarbekas patiseis, mis ei aita kaasa artikli edenemisele. Vikipeedias puuduvad ühemõttelised reeglid, mitu korda võib vastastikku muudatusi muuta, aga enamasti sekkuvad selles olukorras ka teised kaasautorid ning kui artikkel on vähegi olulise tähtsusega, siis püütakse arutelulehel argumenteerides jõuda seisukohale, missugune peaks olema artikli entsüklopeedilistele nõuetele vastav sisu.

Demokraatia tüütu ilu

Tasub silmas pidada, et erinevalt sotsiaalmeediast, tavapärasest onlain-ajakirjandusest, kommentaariumidest ja arvukatest teistest rohkem või vähem avatud põhimõtetel toimivatest digitaalsetest foorumitest on Vikipeedia n-ö aeglane meedia — kui artikli sisus ei jõuta arutelulehel kokkuleppele, siis saab artikkel kajastada ainult vastanduvate seisukohtade minimaalset ühisosa ning jääda õige napiks. Niimoodi võivad mõned artiklid jäädagi eriarvamuste tõttu aastateks sisuga täitmata, kuni vaidlused arutelulehel lõpuks positiivsele tulemusele jõuavad ning suudetakse jõuda kaastööliste seas vastastikusele arusaamisele, mis on artikli korrektne sisu. Samuti võib artikkel aastaid poolikuna seista, kuna lihtsalt ei leidu kedagi, kel oleks pealehakkamist see lõpuni kirjutada.

Selles mõttes rakendub Vikipeedias robustne ja aeglane demokraatlik protsess. Kui mõne artikli kohta on tõepoolest vastakad arvamused ning tegemist pole mõne oma isiklikke ideid jutlustava üksiküritaja ja tema kahe toetava sõbraga, kes mõlemad tegid endale Vikipeedia kasutajad ainult konkreetse debati kallutamiseks, siis jääb artikkel ootama, kuni kogukond jõuab artikli sisu osas suhtelisele konsensusele, üks pool tüdib lõplikult vaidlemast või korraldatakse probleemi lahendamiseks hääletus — kuigi see viimane on artikli sisu üle otsustamisel väga harv nähtus, sest eelistatakse kokkuleppeid ega ole tehtud standardiks tõe üle hääletamise libedat teed.

Enamiku artiklite puhul selliseid vaidlusi ei teki, aga kui küsimuse all on, missugune teooria või seisukoht on adekvaatne ja väärib Vikipeedias esiletõstmist, siis jõutakse umbes niisuguse protseduuri juurde, nagu ülal on kirjeldatud. Siin on mitmesuguseid kõrvalteid, nt võib olla Vikipeedia artiklites kirjeldatud konkureerivaid seisukohti sama asja kohta, ka on artiklite juures sageli kriitika sektsioon, kus tuuakse välja vastuväiteid ja konkureerivaid seisukohti — need alluvad aga täpselt samasugusele protseduurile nagu ülejäänud artikli sisu ning eelistatud lahendus on konsensus või kokkulepe.

Lõppkokkuvõttes määrab Vikipeedia sisu see, missugune on Vikipeedia kogukond ja kes võtavad vaevaks seal sihipäraselt entsüklopeedia sisu täiendamise nimel tööd teha — kogukonnas kujunevad välja oma arvamusliidrid, kelle kogemus entsüklopeedilise materjali toimetamisel, koostamisel, allikate leidmisel ja analüüsil ning argumentide selgel esitamisel hakkab kaasas käima nende kasutajanimega.

Bürokraatlik juhtimismudel

Ning kogukond valib tõepoolest enda seast ka administraatorid, kellel on entsüklopeedias oluline roll, kuid sellesse rolli jõuavad valimiste tulemusel enamasti teatud iseenesliku meritokraatia põhimõtte alusel need kaastöölised, kes pole mitte kõva ütlemisega ideoloogilised suunajad või poliitikud, vaid pigem või vähemalt ühtlasi need, kes on näidanud oma ulatusliku kaastööga, et nende jaoks on entsüklopeedia koostamine südameasi, ning näidanud oma panusega vikikogukonna aruteludesse, et mõistavad entsüklopeedia koostamise põhimõtteid ja suudavad neid ka praktikas rakendada.

Seejuures on administraatorid ülejäänud kaastöölistega võrdsel positsioonil selles, mis puudutab artiklite sisu muutmist või selle üle otsustamist — selle rolliga kaasnevad pigem vastutusrikkad tehnilised või kogukonna haldamisega seotud ülesanded: administraatorid saavad artikleid kustutada, keelata nendesse täienduste tegemist, ennistada artikli mõne varasema redaktsiooni ning blokeerida kasutajaid ja IP-aadresse. See on praktiliselt vajalik otsese vandalismiga võitlemiseks, sest Vikipeedia avatud ökosüsteem annab igasugu sodijatele jm tähelepanu otsijatele ohtralt võimalusi — näiteks Eesti-Iirimaa EM-valikturniiri play-off mängu vilistanud Viktor Kassai lehekülg on üks näide, kus lehekülje muutmist sai kõigile kasutajatele lubada alles pärast aastaid piiranguid, sest alatasa tahtis keegi artiklit täiendada oma motiveeritud arvamusega Kassai töö kvaliteedi kohta.

Seejuures jääb igast administratiivsest tegevusest Vikipeediasse maha avalik jälg ning kuigi administraatorid saavad oma õigusi rakendada individuaalselt, on võimalik iga nende liigutust vaidlustada. Eestikeelses Vikipeedias on hetkel 33 administraatorit ning kui mõne administraatori tegu peab õigustamatuks veel vähemalt üks administratiivtöötajatest, siis peavad administraatorid asuma omavahel läbima samasugust vaevarikast protseduuri, mis rakendub artiklite sisu muutmisel. Artiklite sisu üle otsustamisel puudub administraatoritel aga igasugune täiendav õigus, vaid nad peavad arutama selle üle täpselt samamoodi nagu samal päeval liitunud värske kaastöölinegi.

Kokkuvõte

Vikipeedia ei paku selles mõttes mitte tõde, vaid ainult ühte võimalikku protsessi tõe poole pürgimiseks. See radikaalselt avatud, kuid aeglane, robustne ja küllatki tülikas tõe poole liikumise protsess ning näivalt kiiretest ja lihtsatest lahendustest hoidumine on viinud Vikipeedia kümnekonna aastaga oma sisu mahult ja kvaliteedilt ette kõigist traditsioonilistest entsüklopeediatest ning teinud sellest Facebooki, Google, Youtube ja Baidu järel külastatavuselt viienda saidi Internetis.

Selle esseistliku kirjutise pealkiri on teadlikult eksitav. Tegelikult on see tutvustus mõeldud kõigile huvilistele, kuid selle sündimise eest kannavad süüd Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa uudisportaalist Telegram. Suur aitäh teile!

Vaata ka

• Raul Veede: Kuidas töötab Vikipeedia? (ERR arvamusrubriik)
• Teele Vaalma: Mis on Vikipeedia? Mis on Wikimedia? Mis on viki? (Wikimedia blogi)
• Anni Jürine, Peeter Tinits: Mis on Vikipeedia? (Vikipeedia e-kursus)
• Tarmo Soomere: Lonkavat vaimu ei tohi ühiskonnast ära tõugata! (Ajaleht Sakala)