September 20, 2018

Kuidas seletada vikit vandenÔuteoreetikule?

Vikipeedias rakenduv kĂŒllalt robustne ja aeglane demokraatlik protsess. Kui mĂ”ne artikli kohta on tĂ”epoolest vastakad arvamused, siis jÀÀb artikkel ootama, kuni kogukond jĂ”uab artikli sisu osas suhtelisele konsensusele, ĂŒks pool tĂŒdib lĂ”plikult vaidlemast vĂ”i korraldatakse probleemi lahendamiseks hÀÀletus. See viimane on artikli sisu ĂŒle otsustamisel siiski vĂ€ga harv nĂ€htus, sest eelistatakse kokkuleppeid ega ole tehtud standardiks tĂ”e ĂŒle hÀÀletamise libedat teed.

Viki all vĂ”ib silmas pidada vĂ€hemalt kolme kĂŒllalt sĂ”ltumatut asja, milles endas on hulk erisusi:

Viki kui vaba vĂ”rguentsĂŒklopeedia

Viki all vĂ”ib silmas pidada Vikipeediat, mis on vabatahtlike koostatav vĂ”rguentsĂŒklopeedia. See on tĂ”epoolest kĂ”igile avatud ja vaba entsĂŒklopeedia, seda esiteks selles mĂ”ttes, et kogu koostatav tekst — nii artiklid kui ka kogu muu materjal 2014 on vabalt kĂ€ttesaadav ning seda vĂ”ib litsentsimĂ€rgist Ă€ra tuues vabalt kasutada ja taasavaldada mistahes otstarbel ja mistahes meediumis.

Ent juba siin tuleks eristada Vikipeediat kui eestikeelset entsĂŒklopeediat ja ĂŒlejÀÀnud 50‒300 eri keeleversiooni, mis kĂ”ik ajavad asju kĂŒllaltki iseseisvalt ja mille ĂŒmber on koondunud oma vabatahtlike kogukonnad, millel on oma kultuurilised jmt iseĂ€rasused, mis mÀÀravad seda, mismoodi kĂ€ib artiklite koostamine ja toimetamine.

Siiski lĂ€htuvad kĂ”ik keeleversioonid ĂŒldjoontes pĂ”himĂ”tetest, mis on sĂ”nastatud ingliskeelse Vikipeedia (ehk siis Wikipedia) kogukonna kui kĂ”ige suurema ja mĂ”jukama poolt ning arvestades, et inglise keel kipub olema tĂ€napĂ€eva ĂŒleilmastunud maailma lingua franca, milles suudavad end teatud piirini vĂ€ljendada ka muukeelsete vikikogukondade liikmed ning sellega inglise Vikipeedia pĂ”himĂ”tteid kujundada.

Viki kui end tĂ”estanud ĂŒhisloometarkvara

See toob meid selle juurde, et kĂ”igi eri Vikipeedia keeleversioonide aluseks on kogukonna ĂŒmber koondunud IT-pĂ€devate inimeste poolt ĂŒhiselt arendatud vaba ja avatud lĂ€htekoodiga tarkvara, mis kannab nime MediaWiki. Kuna tegu on vabaks litsentsitud tarkvaraga, siis vĂ”ib seda alla laadida ja paigaldada kestahes ja mistahes otstarbel ning seetĂ”ttu ei piirdu vikiplatvormide hulk mitte Vikipeedia ja sĂ”sarprojektidega nagu linkandmete revolutsiooni laineharjal ratsutav Vikiandmed, alliktekste koondav Vikitekstid, kĂ”igi maailma keelte sĂ”naraamatu rollile pretendeeriv VikisĂ”nastik, vikiprojektide ĂŒhine meediapank Wikimedia Commons jne.

MediaWiki on tarkvara, mis realiseerib serveri tasemel Vikipeediast alguse saanud ning 15 aasta jooksul vĂ€lja arendatud ĂŒhisloome protsessi ning see on laialdaselt kasutusel nii vabatahtlike koostatavate entsĂŒkopeediliste projektide juures kui organisatsioonides, mis on nĂ€inud vajadust oma tegevuses digitaalset ĂŒhisloome hĂ€id praktikaid viljeleda ning on otsustanud ise pĂ”lve peal protsessi vĂ€lja mĂ”tlemise asemel kasutada Vikipeedia kogemust.

Kuna nii Vikipeedia sisu kui ka tarkvara on vabaks litsentsitud, siis on kogu MediaWiki tarkvaral pĂ”hinev ökosĂŒsteem vaba ning robustselt demokraatlik, mis tĂ€hendab seda, et kui keegi pole rahul Vikipeediaga vĂ”i mĂ”ne selle keeleversiooniga vĂ”i ka MediaWiki ĂŒhisloome protsessiga, siis on ta teretulnud vĂ”tma kas Vikipeedia sisu vĂ”i selle aluseks oleva MediaWiki platvormi vĂ”i mĂ”lemad ning viima lĂ€bi n-ö vĂ”imupöörde ja tegema ise paremini ning meelitama kasutajad, kaastöölised ja toimetajad enda projekti juurde.

Nii on seda pĂŒĂŒdnud teha nt pseudoteadusele vastanduv ning Vikipeedia vĂ€idetava konservatiivsusega mitte rahul olev RationalWiki, Vikipeedia vĂ€idetava vasakpoolsusega mitte rahul olevad Conservapedia ja Infogalactic, Vikipeedia tĂ”simeelsust pilav Uncyclopedia jpt. Ka on on olemas MediaWiki tarkvaral pĂ”hinevad Ă€rilised ĂŒhisloome protsessi teenusepakkujad, nt Uncyclopedia pĂ”hinebki Vikipeedia ĂŒhe asutaja Jimmy Walesi Ă€rilise teenusepakkuja nimega Wikia platvormil. MediaWiki tarkvara kasutab ka vilepuhumisplatvorm WikiLeaks, kuigi ĂŒhisloome osa on selles alarakendatud.

Viki kui ĂŒleilmne kodanikuliikumine

Viimaks on Vikipeedia ja selle eri keeleversioonide ning MediaWiki ĂŒhisloomeprotsessi ning tarkvara arendamise taga veel Wikimedia kui ĂŒleilmne kodanikuliikumine, mille rahvusvaheliseks eestkĂ”nelejaks on USAs asuv Wikimedia Sihtasutus ning mille pĂ”himĂ”tteid vĂ€ljendavad mitmed Wikimedia kohalikud organisatsioonid nagu Wikimedia Eesti vĂ”i informaalsed Wikimedia kasutajate rĂŒhmad nagu Wikimedia Cuteness Association vmt jne.

Wikimedia liikumise tuumaks on entsĂŒklopedismi vaimus ettekujutus maailmast, kus kĂ”ik selle inimesed saavad vĂ”rdselt osa maailma kĂ”igi teadmiste koguhulgast. Liikumist ennast on oma mitmekesisuses keeruline kirjeldada, sest selles on eri huvidega kogukondi ja organisatsioone, mis ei pelga olla ka liikumise teiste harudega vastuolus, aga ma arvan, et Wikimedia liikumise kĂ”ige kindlamalt ĂŒhendavaks lĂŒliks on demokraatlik arusaam kultuuri ja teadmiste vĂ”rdsest kĂ€ttesaadavusest kĂ”igile ĂŒhiskonnagruppidele ning juriidilised ja tehnilised vahendid, mida nende eesmĂ€rkide teostamiseks kasutatakse.

Kuna tegu on infoĂŒhiskonna liikmisega, siis on keskseks informatsiooni omanduse kĂŒsimus ning entsĂŒklopeediasisu ja Vikipeedia aluseks oleva ĂŒhisloome-tarkvara lĂ€htekoodi avatuks litsentsimine vastavalt siis Creative Commons ja GNU Ă”iguslike instrumentidega vĂ€ljendab selle liikumise intellektuaalset kandepinda meie ĂŒhiskonnakorraldust mÀÀravas Ă”igusraamistikus. Ajalooliselt pĂ€rineb see 1980ndate “copyleft”-liikumisest ning see on jĂ€rk-jĂ€rguliselt laienenud tarkvara vallast kultuuri, teadmiste jm inimtegevuse valdkondadesse produtseerides uusi liikumisi, mille ette vĂ”ib asetada liite “vaba” vĂ”i “avatud” — nii on olemas hulk alamhoovusi vabast tarkvarast ja vabakultuurist kuni avatud ligipÀÀsu ja avatud valitsemiseni ning nende eest seisvad organisatsioonid, millest Eestis on lisaks Wikimedia Eestile esindatud nt Avatud LĂ€htekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit, Open Knowledge Estonia, aga ka netikasutajate organisatsioon Internet Society Estonia ning tĂ€rkava infoĂŒhiskonna vaimset pĂ€randit poliitiliseks liikumiseks teisendada pĂŒĂŒdev Piraadipartei.

Kuidas see Vikipeedias rakendub?

Vabaks litsentsitud sisu

Kogu vaba vĂ”rguentsĂŒklopeedia sisu — nii artiklid kui ka kogu muu materjal — on vabalt kĂ€ttesaadav ning seda vĂ”ib litsentsimĂ€rgist Ă€ra tuues vabalt kasutada ja taasavaldada mistahes otstarbel ja mistahes meediumis. Vikipeedia sisule omistatav Creative Commons vabakasutuslitsents lubab teha ka teksti mistahes muudatusi, neid vabalt avaldada ning tagatipuks vastupidiselt kĂ”igile ootustele ei keela ka Vikipeedia sisu kasutamist Ă€rilisel otstarbel.

Juba teksti avaldamisviis on seega ÀÀrmuslikult vaba, aga sama jĂ€rjekindlalt rakendatakse avatuse pĂ”himĂ”tteid ka artiklite koostamisel — esiteks on artiklitesse tehtud muudatuste ja nende ĂŒle peetud arutelude ajalugu kĂ”igile Vikipeedia lugejatele tĂ€ies ulatuses jĂ€lgitav, mis tĂ€hendab, et alati on vĂ”imalik uurida, et kes ja miks on midagi kirjutanud vĂ”i muutnud. See tagab artikite koostamise protsessi lĂ€bipaistvuse, nt analĂŒĂŒsida eri kaastööliste motiive vĂ”i teadmiste taset vmt — aga viimaks ja kĂ”ige olulisemana on Vikipeedia ka selles mĂ”ttes avatud, et kestahes vĂ”ib mistahes artiklisse teha ilma eelnevalt luba kĂŒsimata muudatuse ja selle 99,9 protsendil juhtudest ka ilma igasuguse eelkontrolli vĂ”i tsensuurita Vikipeedias avaldada.

Kuni avaldamise hetkeni on kĂ”ik ĂŒhemĂ”tteliselt vaba, kuid pĂ€rast avaldamist kaotab vabatahtlik kaastööline oma teksti ĂŒle kontrolli ning vastutus selle eest laieneb kĂ”igile Vikipeedia kaastöölistele, kellest aktiivsemad moodustavad hĂ€gusalt piiritletud ning oma vaadetelt, esindatud ĂŒhiskonnagruppidelt, hariduselt jm omadustelt vĂ€ga mitmekesise vikipedistide kogukonna. Siit edasi lĂ€heb asi keeruliseks, sest protsessi hakkab avatust tagavate Ă”iguslike ning tehniliste parameetrite pinnal mÀÀrama kogukonnadĂŒnaamika.

Avatud ĂŒhisloome mudel

Vikipeedias oma esimese artiklialge vĂ”i muudatuse avaldanud kaastöölise jaoks on kĂŒllalt keeruka tehnilise platvormi raames tegutseva kogukonna dĂŒnaamikast arusaamine enamasti kaelamurdev ĂŒlesanne. Eelised on neil, kellel on kogemusi avatud ĂŒhisloome platvormidega, kuid tasub silmas pidada kahte olulist nĂŒanssi.

Esiteks on kĂ”ik vaba vĂ”rguentsĂŒklopeedia kaastöölised vĂ”rdsed — ei mĂ€ngi sisulist rolli, kas sa tegid just oma esimese muudatuse vĂ”i oled sa elu jooksul tuhandeid artikleid koostanud vikipedist. KĂ”igil kaastöölistel on tĂ€pselt samasugune Ă”igus argumenteerida, et just nende koostatud variant artiklist vĂ”i nende tehtud muudatus on korrektne. KĂŒll aga on siin eelis nendel kaastöölistel, kes on vaidlusi artiklites esitatud vĂ€idete kohta korduvalt arutelulehtedel lĂ€bi teinud, on kodus entsĂŒklopeedilise kirjutamise iseĂ€rasustega ning tunnevad end selles protsessis kindlalt.

Artiklitesse tehtud muudatusi ja uute artiklite lisandumist jĂ€lgib mÀÀramatu hulk suurema ja vĂ€iksema kogemusega vikipediste enamasti Vikipeedia “viimaste muudatuste” lehel ja pole ennustatav, missugune neist heidab pilgu uue kaastöölise loodud sisule ning otsustab, kas see vajab toimetamist, mĂ”nda sisulist muudatust vĂ”i lausa pĂ”himĂ”ttelist ĂŒmberkirjutamist. Vikipeedias oma esimesi katsetusi tegev kaasautor kipub aga seda esmast kokkupuudet tema teksti toimetava kaasautoriga vĂ”tma kui Vikipeedia ametlikku seisukohta — kuid tema artikli toimetajaks vĂ”ib osutuda nii dekaadipikkuse kogemusega vikipedist kui ka mĂ”ni eelmisel pĂ€eval Vikipeediasse oma esimese tĂ€ienduse teinud “kogenum” kolleeg.

Kuigi kogemuse puudumise tĂ”ttu vĂ”ib see olla nii emotsionaalselt kui tehniliselt keeruline, oleks igal uuel kaastöölisel kohane rakendada oma vĂ”rdset Ă”igust artikli sisu ĂŒle otsustamisel ning esitada oma argumendid enda pakutud sisu kasuks artikli arutelulehel ning nĂ”uda selgitusi, miks sinu pakutud sisu tuli toimetada, muuta vĂ”i kustutada. Kuigi kĂ”igil kaastöölistel on Ă”igus teha ise muudatusi, sh teiste tehtud muudatusi tagasi muuta ning uuesti avaldada, siiski on nokk-kinni-saba-lahti tĂŒĂŒpi edasi-tagasi muutmine ebaotstarbekas patiseis, mis ei aita kaasa artikli edenemisele. Vikipeedias puuduvad ĂŒhemĂ”ttelised reeglid, mitu korda vĂ”ib vastastikku muudatusi muuta, aga enamasti sekkuvad selles olukorras ka teised kaasautorid ning kui artikkel on vĂ€hegi olulise tĂ€htsusega, siis pĂŒĂŒtakse arutelulehel argumenteerides jĂ”uda seisukohale, missugune peaks olema artikli entsĂŒklopeedilistele nĂ”uetele vastav sisu.

Demokraatia tĂŒĂŒtu ilu

Tasub silmas pidada, et erinevalt sotsiaalmeediast, tavapĂ€rasest onlain-ajakirjandusest, kommentaariumidest ja arvukatest teistest rohkem vĂ”i vĂ€hem avatud pĂ”himĂ”tetel toimivatest digitaalsetest foorumitest on Vikipeedia n-ö aeglane meedia — kui artikli sisus ei jĂ”uta arutelulehel kokkuleppele, siis saab artikkel kajastada ainult vastanduvate seisukohtade minimaalset ĂŒhisosa ning jÀÀda Ă”ige napiks. Niimoodi vĂ”ivad mĂ”ned artiklid jÀÀdagi eriarvamuste tĂ”ttu aastateks sisuga tĂ€itmata, kuni vaidlused arutelulehel lĂ”puks positiivsele tulemusele jĂ”uavad ning suudetakse jĂ”uda kaastööliste seas vastastikusele arusaamisele, mis on artikli korrektne sisu. Samuti vĂ”ib artikkel aastaid poolikuna seista, kuna lihtsalt ei leidu kedagi, kel oleks pealehakkamist see lĂ”puni kirjutada.

Selles mĂ”ttes rakendub Vikipeedias robustne ja aeglane demokraatlik protsess. Kui mĂ”ne artikli kohta on tĂ”epoolest vastakad arvamused ning tegemist pole mĂ”ne oma isiklikke ideid jutlustava ĂŒksikĂŒritaja ja tema kahe toetava sĂ”braga, kes mĂ”lemad tegid endale Vikipeedia kasutajad ainult konkreetse debati kallutamiseks, siis jÀÀb artikkel ootama, kuni kogukond jĂ”uab artikli sisu osas suhtelisele konsensusele, ĂŒks pool tĂŒdib lĂ”plikult vaidlemast vĂ”i korraldatakse probleemi lahendamiseks hÀÀletus — kuigi see viimane on artikli sisu ĂŒle otsustamisel vĂ€ga harv nĂ€htus, sest eelistatakse kokkuleppeid ega ole tehtud standardiks tĂ”e ĂŒle hÀÀletamise libedat teed.

Enamiku artiklite puhul selliseid vaidlusi ei teki, aga kui kĂŒsimuse all on, missugune teooria vĂ”i seisukoht on adekvaatne ja vÀÀrib Vikipeedias esiletĂ”stmist, siis jĂ”utakse umbes niisuguse protseduuri juurde, nagu ĂŒlal on kirjeldatud. Siin on mitmesuguseid kĂ”rvalteid, nt vĂ”ib olla Vikipeedia artiklites kirjeldatud konkureerivaid seisukohti sama asja kohta, ka on artiklite juures sageli kriitika sektsioon, kus tuuakse vĂ€lja vastuvĂ€iteid ja konkureerivaid seisukohti — need alluvad aga tĂ€pselt samasugusele protseduurile nagu ĂŒlejÀÀnud artikli sisu ning eelistatud lahendus on konsensus vĂ”i kokkulepe.

LĂ”ppkokkuvĂ”ttes mÀÀrab Vikipeedia sisu see, missugune on Vikipeedia kogukond ja kes vĂ”tavad vaevaks seal sihipĂ€raselt entsĂŒklopeedia sisu tĂ€iendamise nimel tööd teha — kogukonnas kujunevad vĂ€lja oma arvamusliidrid, kelle kogemus entsĂŒklopeedilise materjali toimetamisel, koostamisel, allikate leidmisel ja analĂŒĂŒsil ning argumentide selgel esitamisel hakkab kaasas kĂ€ima nende kasutajanimega.

BĂŒrokraatlik juhtimismudel

Ning kogukond valib tĂ”epoolest enda seast ka administraatorid, kellel on entsĂŒklopeedias oluline roll, kuid sellesse rolli jĂ”uavad valimiste tulemusel enamasti teatud iseenesliku meritokraatia pĂ”himĂ”tte alusel need kaastöölised, kes pole mitte kĂ”va ĂŒtlemisega ideoloogilised suunajad vĂ”i poliitikud, vaid pigem vĂ”i vĂ€hemalt ĂŒhtlasi need, kes on nĂ€idanud oma ulatusliku kaastööga, et nende jaoks on entsĂŒklopeedia koostamine sĂŒdameasi, ning nĂ€idanud oma panusega vikikogukonna aruteludesse, et mĂ”istavad entsĂŒklopeedia koostamise pĂ”himĂ”tteid ja suudavad neid ka praktikas rakendada.

Seejuures on administraatorid ĂŒlejÀÀnud kaastöölistega vĂ”rdsel positsioonil selles, mis puudutab artiklite sisu muutmist vĂ”i selle ĂŒle otsustamist — selle rolliga kaasnevad pigem vastutusrikkad tehnilised vĂ”i kogukonna haldamisega seotud ĂŒlesanded: administraatorid saavad artikleid kustutada, keelata nendesse tĂ€ienduste tegemist, ennistada artikli mĂ”ne varasema redaktsiooni ning blokeerida kasutajaid ja IP-aadresse. See on praktiliselt vajalik otsese vandalismiga vĂ”itlemiseks, sest Vikipeedia avatud ökosĂŒsteem annab igasugu sodijatele jm tĂ€helepanu otsijatele ohtralt vĂ”imalusi — nĂ€iteks Eesti-Iirimaa EM-valikturniiri “play-off” mĂ€ngu vilistanud Viktor Kassai lehekĂŒlg on ĂŒks nĂ€ide, kus lehekĂŒlje muutmist sai kĂ”igile kasutajatele lubada alles pĂ€rast aastaid piiranguid, sest alatasa tahtis keegi artiklit tĂ€iendada oma motiveeritud arvamusega Kassai töö kvaliteedi kohta.

Seejuures jÀÀb igast administratiivsest tegevusest Vikipeediasse maha avalik jĂ€lg ning kuigi administraatorid saavad oma Ă”igusi rakendada individuaalselt, on vĂ”imalik iga nende liigutust vaidlustada. Eestikeelses Vikipeedias on hetkel 33 administraatorit ning kui mĂ”ne administraatori tegu peab Ă”igustamatuks veel vĂ€hemalt ĂŒks administratiivtöötajatest, siis peavad administraatorid asuma omavahel lĂ€bima samasugust vaevarikast protseduuri, mis rakendub artiklite sisu muutmisel. Artiklite sisu ĂŒle otsustamisel puudub administraatoritel aga igasugune tĂ€iendav Ă”igus, vaid nad peavad arutama selle ĂŒle tĂ€pselt samamoodi nagu samal pĂ€eval liitunud vĂ€rske kaastöölinegi.

KokkuvÔte

Vikipeedia ei paku selles mĂ”ttes mitte tĂ”de, vaid ainult ĂŒhte vĂ”imalikku protsessi tĂ”e poole pĂŒrgimiseks. See radikaalselt avatud, kuid aeglane, robustne ja kĂŒllatki tĂŒlikas tĂ”e poole liikumise protsess ning nĂ€ivalt kiiretest ja lihtsatest lahendustest hoidumine on viinud Vikipeedia kĂŒmnekonna aastaga oma sisu mahult ja kvaliteedilt ette kĂ”igist traditsioonilistest entsĂŒklopeediatest ning teinud sellest Facebooki, Google, Youtube ja Baidu jĂ€rel kĂŒlastatavuselt viienda saidi Internetis.

Selle esseistliku kirjutise pealkiri on teadlikult eksitav. Tegelikult on see tutvustus mĂ”eldud kĂ”igile huvilistele, kuid selle sĂŒndimise eest kannavad sĂŒĂŒd Mariann Joonas ja Hando TĂ”numaa uudisportaalist Telegram. Suur aitĂ€h teile!

Vaata ka