30. november 2017

Seda halvem faktidele!

Palju on juttu tõe lahustumisest uue meedia supis ja faktide olemuslikust jõuetusest propaganda ees. Korraldatakse arutelusid ja häkatone, arvamusliidrid ja poliitikud EL ja kohalikul tasemel otsivad lahendusi vohavale tõenduspõhisuse puudumisele, algatused nagu Propastop ja Väitlusseltsi/Delfi faktikontroll teevad oma esimesi samme, kuskil taustal toimetavad teadlased ja akadeemia, kes ei pea olukorda uudseks, kuid kiruvad teaduse bürokraatlikke mõõdikuid, mis muudavad kunagises tõe kantsis eneses toimuva tegelikkuse suhtes pehmelt öelda ambivalentseks.

Tõepõhjahäkatoni korraldamisel [1] kogesin, et andmete, faktide ja uuringute olemasolule lisaks on väga oluline see, kuidas neid esitatakse, sest andmed oma keerukuses ei räägi sugugi mitte alati iseenda eest. Tõde pragmatistlikult määratledes võib Platonit tagurpidi pöörates ütelda, et andmed on kahe sammu kaugusel tõest:

Esiteks pole olemas puhtaid andmeid, vaid andmed kellegi poolt kogutud ning väljendavad läbilõiget mingist reaalsuse aspektist, sest andmed kogutakse lähtuvalt uurimisküsimusest, millele otsitakse vastust. Seega on isegi toorandmed ainult tegelikkuse üle aspekti kajastus ning sellega annavad meile sellest piiratud pildi.
Teiseks kogeme me andmeid tavaliselt kokkuvõtetena, olgu need siis statistilised tabelid või nendest tuletatud argumendid tegelikkuse kohta – või veelgi enam visualiseeringud –, mis on omakorda tõlgendused andmetest, mis ise on juba ainult tegelikkuse läbilõige ja mitte tegelikkus ise. Näeme andmeid sageli just sellise tõlgendusliku lõppproduktina ning eraldatuna nende seosest tegelikkusega.

Tõepõhja otsingud

Uue meedia ookeanis murrab taustal rahulikult juba 15 aastat laineid veebientsüklopeedia Vikipeedia, mis on suutnud säilitada aastate jooksul kursi tõe poole, kuigi ka selle kursi õigsust vaidlustab hulk konkureerivad veebientsüklopeediad nagu Metapedia, Conservapedia ja viimasel aastal Infogalactic. [2] Seejuures on Wikipedia astumas juba järgmisi samme Wikidata projektiga, mille eesmärk on luua maailma tegelikkust peegeldav teadmuskiht, mis ei põhine enam sellistel arhailistel ja laialivalguvatel nagu sõnad ja laused (ja neid eksitavad keeled), vaid püüab reaalsuse komponente andmete kujul otse entsüklopeediliseks sisuks tõlkida ja nii luua tegelikkuse vahetu pealiskihi, tõel põhineva liitreaalsuse. [3] Wikidata on juba oma otsingutulemuste sõnastamisel võtnud kasutusele Google.

Faktid ja andmed on ilma seostamata ja esitamata aga mõttetud. Mis on aga nende esitus? See on vorm, mis teeb meie jaoks reaalsuse tugeva tuuma seeditavaks, kaotab ära hirmu ja lubab meil elada edasi olukorras, kus ainult fakte vaadates ootaks meid ees kasvav ebavõrdsus, kliimakatastroof, lõppematud sõjad ja väljasuremine. Ehk andmete ja faktide terrorile pakub lohutust kunst – kuid mis on kunsti roll tõe suhtes, mis on kunsti seos andmete, faktide ja tõega? Kas infograafikud, visualiseeringud, andmete põhjal loodud reaalsuse pealiskiht on kunsti või tõe valdkond? Kui üle pea kasvav ja hoomamatusele lähenev andmete hulk on fakt (sic!), siis kas kunst pakub meile selles olukorras samamoodi katarsist nagu antiitragöödiad kujutasid Olümpose jumalaid oma pööraseid tegusid tegemas ja lohutasid toonaseid demokraatia sünnitunnistuse allkirjastajaid inimese väiksust ning maailma mastaabis mõttetust kunstiliselt eksponeerides? Mis roll jääb siin taustal statistikale ja populaarsust koguvale andmeteadusele, mis otsib andmete esitamisel abi õppivatelt masinatelt ja inimese analüüsivõimekust ületavalt tehisintellektilt? Kas tõesti robotid ongi uue ajastu kunstnikud?

Kunsti roll

Andmetel põhinev kunst ise on pidurdamatult kasvav valdkond:

Mis on kunsti roll siin ja mis on kunsti vastutus tõe suhtes? Kui faktid on mõttetud või hirmutavad, siis kas pole kunsti jaoks parim viis ütelda välja tõde nii, et see jääb turvaliselt kunsti valdkonda ja keegi ei kahtlustagi seda tõeks olemises – kuigi nii aitab see tasapisi tõe tekitatud traumat internaliseerida?

Kui faktide ja tõe arhiveerimise tegevus Vikipeedias on ka omamoodi kunst ning sellega tegeleva vabatahtlikest entsüklopedistide kogukonna sisemised reeglid, tavad ja veidrused on enam kui kunstilised, siiski pole lisaks vanakooli kunstinäitustele Vikipeedias [3] haruldased katsed ka teadmusühiskonna jäälõhkujat ennast kunstiliselt kalibreerida:

Äkki aitab tõejärgsest ajastust välja mitte rohkem tühipaljast tõde otse silmnäkku, vaid just rohkem kunsti, et mõista faktide ja tõdede tegelikku tähendust – samamoodi nagu meie tsivilisatsiooni ja kultuuri hällis sündisid filosoofia, demokraatia ja teadusliku mõtlemise esimesed alged käsikäes vohava kunstieluga ning sageli tõmbamata piire?

* “Kui minu vaated ei ole kooskõlas faktidega, siis … seda halvem faktidele!” (nõukogude rahvapärimus)

[1] https://hack24.ut.ee/
[2] https://www.wired.com/story/welcome-to-the-wikipedia-of-the-alt-right/
[3] https://blog.wikimedia.org/2012/03/30/the-wikipedia-data-revolution/ ja https://blog.wikimedia.org/2017/03/08/wizards-muggles-wikidata/
[4] https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Europeana_1914-18

Ülalolev on minu kui kuraatori üleskutse andmekunsti üritustesarja algatamiseks, mille esimene seanss toimus 30. novembril 2017 Tartu Kunstimuuseumis.