November 30, 2017

Seda halvem faktidele!

Palju on juttu tĂ”e lahustumisest uue meedia supis ja faktide olemuslikust jĂ”uetusest propaganda ees. Korraldatakse arutelusid ja hĂ€katone, arvamusliidrid ja poliitikud EL ja kohalikul tasemel otsivad lahendusi vohavale tĂ”enduspĂ”hisuse puudumisele, algatused nagu Propastop ja VĂ€itlusseltsi/Delfi faktikontroll teevad oma esimesi samme, kuskil taustal toimetavad teadlased ja akadeemia, kes ei pea olukorda uudseks, kuid kiruvad teaduse bĂŒrokraatlikke mÔÔdikuid, mis muudavad kunagises tĂ”e kantsis eneses toimuva tegelikkuse suhtes pehmelt öelda ambivalentseks.

TĂ”epĂ”hjahĂ€katoni korraldamisel [1] kogesin, et andmete, faktide ja uuringute olemasolule lisaks on vĂ€ga oluline see, kuidas neid esitatakse, sest andmed oma keerukuses ei rÀÀgi sugugi mitte alati iseenda eest. TĂ”de pragmatistlikult mÀÀratledes vĂ”ib Platonit tagurpidi pöörates ĂŒtelda, et andmed on kahe sammu kaugusel tĂ”est:

  • Esiteks pole olemas puhtaid andmeid, vaid andmed kellegi poolt kogutud ning vĂ€ljendavad lĂ€bilĂ”iget mingist reaalsuse aspektist, sest andmed kogutakse lĂ€htuvalt uurimiskĂŒsimusest, millele otsitakse vastust. Seega on isegi toorandmed ainult tegelikkuse ĂŒle aspekti kajastus ning sellega annavad meile sellest piiratud pildi.
  • Teiseks kogeme me andmeid tavaliselt kokkuvĂ”tetena, olgu need siis statistilised tabelid vĂ”i nendest tuletatud argumendid tegelikkuse kohta – vĂ”i veelgi enam visualiseeringud –, mis on omakorda tĂ”lgendused andmetest, mis ise on juba ainult tegelikkuse lĂ€bilĂ”ige ja mitte tegelikkus ise. NĂ€eme andmeid sageli just sellise tĂ”lgendusliku lĂ”ppproduktina ning eraldatuna nende seosest tegelikkusega.

TÔepÔhja otsingud

Uue meedia ookeanis murrab taustal rahulikult juba 15 aastat laineid veebientsĂŒklopeedia Vikipeedia, mis on suutnud sĂ€ilitada aastate jooksul kursi tĂ”e poole, kuigi ka selle kursi Ă”igsust vaidlustab hulk konkureerivad veebientsĂŒklopeediad nagu Metapedia, Conservapedia ja viimasel aastal Infogalactic. [2] Seejuures on Wikipedia astumas juba jĂ€rgmisi samme Wikidata projektiga, mille eesmĂ€rk on luua maailma tegelikkust peegeldav teadmuskiht, mis ei pĂ”hine enam sellistel arhailistel ja laialivalguvatel nagu sĂ”nad ja laused (ja neid eksitavad keeled), vaid pĂŒĂŒab reaalsuse komponente andmete kujul otse entsĂŒklopeediliseks sisuks tĂ”lkida ja nii luua tegelikkuse vahetu pealiskihi, tĂ”el pĂ”hineva liitreaalsuse. [3] Wikidata on juba oma otsingutulemuste sĂ”nastamisel vĂ”tnud kasutusele Google.

Faktid ja andmed on ilma seostamata ja esitamata aga mĂ”ttetud. Mis on aga nende esitus? See on vorm, mis teeb meie jaoks reaalsuse tugeva tuuma seeditavaks, kaotab Ă€ra hirmu ja lubab meil elada edasi olukorras, kus ainult fakte vaadates ootaks meid ees kasvav ebavĂ”rdsus, kliimakatastroof, lĂ”ppematud sĂ”jad ja vĂ€ljasuremine. Ehk andmete ja faktide terrorile pakub lohutust kunst – kuid mis on kunsti roll tĂ”e suhtes, mis on kunsti seos andmete, faktide ja tĂ”ega? Kas infograafikud, visualiseeringud, andmete pĂ”hjal loodud reaalsuse pealiskiht on kunsti vĂ”i tĂ”e valdkond? Kui ĂŒle pea kasvav ja hoomamatusele lĂ€henev andmete hulk on fakt (sic!), siis kas kunst pakub meile selles olukorras samamoodi katarsist nagu antiitragöödiad kujutasid OlĂŒmpose jumalaid oma pööraseid tegusid tegemas ja lohutasid toonaseid demokraatia sĂŒnnitunnistuse allkirjastajaid inimese vĂ€iksust ning maailma mastaabis mĂ”ttetust kunstiliselt eksponeerides? Mis roll jÀÀb siin taustal statistikale ja populaarsust koguvale andmeteadusele, mis otsib andmete esitamisel abi Ă”ppivatelt masinatelt ja inimese analĂŒĂŒsivĂ”imekust ĂŒletavalt tehisintellektilt? Kas tĂ”esti robotid ongi uue ajastu kunstnikud?

Kunsti roll

Andmetel pÔhinev kunst ise on pidurdamatult kasvav valdkond:

Mis on kunsti roll siin ja mis on kunsti vastutus tĂ”e suhtes? Kui faktid on mĂ”ttetud vĂ”i hirmutavad, siis kas pole kunsti jaoks parim viis ĂŒtelda vĂ€lja tĂ”de nii, et see jÀÀb turvaliselt kunsti valdkonda ja keegi ei kahtlustagi seda tĂ”eks olemises – kuigi nii aitab see tasapisi tĂ”e tekitatud traumat internaliseerida?

Kui faktide ja tĂ”e arhiveerimise tegevus Vikipeedias on ka omamoodi kunst ning sellega tegeleva vabatahtlikest entsĂŒklopedistide kogukonna sisemised reeglid, tavad ja veidrused on enam kui kunstilised, siiski pole lisaks vanakooli kunstinĂ€itustele Vikipeedias [3] haruldased katsed ka teadmusĂŒhiskonna jÀÀlĂ”hkujat ennast kunstiliselt kalibreerida:

Äkki aitab tĂ”ejĂ€rgsest ajastust vĂ€lja mitte rohkem tĂŒhipaljast tĂ”de otse silmnĂ€kku, vaid just rohkem kunsti, et mĂ”ista faktide ja tĂ”dede tegelikku tĂ€hendust – samamoodi nagu meie tsivilisatsiooni ja kultuuri hĂ€llis sĂŒndisid filosoofia, demokraatia ja teadusliku mĂ”tlemise esimesed alged kĂ€sikĂ€es vohava kunstieluga ning sageli tĂ”mbamata piire?

* “Kui minu vaated ei ole kooskĂ”las faktidega, siis … seda halvem faktidele!” (nĂ”ukogude rahvapĂ€rimus)

[1] https://hack24.ut.ee/
[2] https://www.wired.com/story/welcome-to-the-wikipedia-of-the-alt-right/
[3] https://blog.wikimedia.org/2012/03/30/the-wikipedia-data-revolution/ ja https://blog.wikimedia.org/2017/03/08/wizards-muggles-wikidata/
[4] https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Europeana_1914-18

Ülalolev on minu kui kuraatori ĂŒleskutse andmekunsti ĂŒritustesarja algatamiseks, mille esimene seanss toimus 30. novembril 2017 Tartu Kunstimuuseumis.