Valimiskomisjon kutsub 2027. aasta Riigikogu valimisi häkkima

Ilmselt on juba enamikuni lugejatest jõudnud uudis, et VVK laiendas häältega 4:3 netihääletuse eksperimendi saabuvatel Riigikogu valimistel ka mobiiliseadmetele. Kui võrrelda toimunut juuni 2025 koosolekuga, kus taskuseadmetel hääletamist ei lubatud, siis peamine erinevus oli, et prokuratuuri esindav Dilaila Nahkur-Tammiksaar oli saanud mobiilihäälestuse raporti mitte enam tund või paar enne koosolekut, vaid lausa eelmisel päeval.

Kui varem ei selgunud sest salajasest raportist, kas taskuhääletust üldse on võimalik auditeerida, siis seekord jäi Nahkur-Tammiksaarele mulje, et auditeerimisahel on vähemasti läbi proovitud ja auditeerimine ka tegelikkuses võimalik – kuigi näiteks mitte iOSi krüptoteekide osas, mille kohta esitas ta koosolekul küsimuse. Raport oleks võinud tema arvates küll saabuda veelgi varem, aga edasiminek möödunud korraga võrreldes oli siiski märkimisväärne.

Kahetsusväärne oli tema arvates, et Apple ja Google kui kaks giganti Eesti-suguse väikeriigiga lepinguid ei sõlmi ja meile lubadusi ei anna. Samas arvas ta, et kui teha nendega tihedamat ja tõhusamat koostööd – ja kaasata ka Mark Zuckerberg –, siis ehk ei soovi tehnoloogiagigandid ikkagi mainekahju, mis kaasneks väikeriigi valimiste tuksi keeramisega. Seetõttu arvas Nahkur-Tammiksaar, et probleem mobiilihääletuse usaldamisega on ehk “pigem mu enda kõrvade vahel” ning muutis varasemaga võrreldes oma seisukohta.

Sellest piisas, et pöörata möödunud aasta 4:3 õrn umbusk taskuhääletuse vastu samasuguse häälteenamusega õrnaks seiklusjanuks – ülejäänud VVK liikmed oma seisukohta ei muutnud ning olid seniseid positsioone pigem tugevdanud. Kohalviibinud valimisvaatlejad paistsid nõustuvat nende VVK liikmetega, kelle meelest mobiilihääletus teeb süsteemi keerulisemaks, mis tähendab juba olemasolevate riskide paisumist veelgi suuremaks.

Pingutused pildi hägustamiseks

Tegelik demokraatia turvaauk on organiseerunud valimisvaatlejate hinnangul siiski eksperimentaalne netihääletus ise, mille peatamiseks tehti VVK-le enne koosolekut ka ametlik ettepanek. Kuigi sarnase pöördumise oli seoses Austraalia teadlaste avastatud turvanõrkustega esitanud ka Martin Helme, siis Riigikogu liikme pöördumist VVK esimees koosolekule tutvustas, MTÜ avaldust aga mitte. Avalduse ärakaotamine tekitas sõnelust koosoleku viimase, jooksvate küsimuste päevakorrapunkti raames.

Oletatavasti toimus suur osa tegelikust arutelust taas seadust ja Riigikohtu suuniseid eirates väljaspool VVK koosolekut, mis on RKVS §12 lg1 järgi selle ainus töövorm. Järeldada saab seda sellest, et vastu võeti uus töökord, kuid koosolekul arutati ilma mistahes sissejuhatuseta ainult selle ühte punkti. Kuna varem pole töökorra mustandit koosolekutel tutvustatud ega sisuliselt arutatud, siis pidi arutelu olema leidnud aset muudes kanalites või enne koosoleku algust kohapeal. Töökorra muudatuste arutamisse keelduti vaatamata korduvatele taotlustele kaasamast valimisvaatlejaid ega edastatud uue töökorra kavandit ka enne koosolekut, kuigi seda eraldi palusime.

Uus töökord ei muuda VVK seaduse järgi avalikke koosolekuid demokraatlikule avalikkusele kättesaadavaks, sest selle kohaselt puudub VVK-l edaspidi kohustus tagada vaatlemine koosoleku toimumise asukohas, protokollis võib arutelu käigu asemel piirduda lihtsalt otsuste äranimetamisega ja ID-kaardi kasutajaid endiselt veebikoosolekule ei lubata, vaid jätkuvalt nõutakse neilt isikutuvastuseks taidlemist ja häälitsemist kaamera ees.

Töökorras jääb ka ebaselgeks, mis vahenditega on lubatud koosolekut dokumenteerida ning kuidas tehakse kättesaadavaks materjalid ja ametlik salvestis, mida on Riigikohus kohustanud VVK-d kaebajatega jagama. Jätkuvalt peab VVK oma koosolekutel toimuvat nii häbiväärseks, et töökorras ei nähta ühelgi juhul ette videoülekande ega järelvaatamise võimalust – kuigi muude Riigikogu haldusalas toimuvate avalike koosolekute puhul peetakse neid läbipaistvuse tagamise meetmeid elementaarseks!

Salajased raportid lubavad

Elektroonilise hääletuse eri viiside lubamist või mitte lubamist arutati koosolekul salastatud uuringute ja raportite põhjal, mis tähendab, et nende raportite sisu ja kvaliteeti võis VVK liikmete märkuste põhjal üksnes oletada. Koosoleku ajaks avaldati ainult E‑ITS vaheauditi napp resultatiivosa, mis tõi välja Eesti infoturbestandardi järgimisel 18 madala riskitasemega osaliselt või täielikult rakendamata meedet. Milles need seisnevad või kuidas seostuvad need teadustöödes või avalikes raportites väljatoodud probleemidega, seda ei selgitatud ja sellele ei paistnud mõtlevat ka nominaalselt RVT üle järelevalvet tegeva VVK liikmed.

Läbipaistvus- ja kaasamisvaakumit mõnevõrra leevendas asendaja-nõunik õiguskantsleri ülesannetes Olari Koppel, kes vaatamata VVK esimehe Ingrid Kullerkannu salgamistaktikale mainis MTÜ poolt koosolekule esitatud avaldust e‑hääletuse peatamiseks ja paistis osutavat ka Riigikogu korruptsioonikomisjoni poolt koosoleku eel esitatud pöördumisele. Selles uuris Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kas või kuidas kavatsetakse Riigikogu valimisteks välistada Tarvo Treieri poolt teadusartiklites kirjeldatud ja korruptsioonikomisjonis demonstreeritud siseründed ning hääle salajasuse riived.

Kuigi RVT esindajad väitsid Olari Kopli märkuste peale tavapäraselt, et kõigile küsimustele on vastatud ja kõigi probleemidega on tegeldud, siis sama üteldi ju ka 2024. aastal ja 2025. aastal, mil ründevõimalused jäid elimineerimata, audiitor neid välistada ei osanud ja siseründajal oli võimalik valimistulemusi avastamatult muuta. Kuna opsüsteemide kehtestamisel valija- ja kontrollrakenduse loomiseks ei teinud VVK midagi, et iseseisvalt veenduda RVT järjekordsete üldsõnaliste väidete või lubaduste paikapidavuses, siis jättis VVK oma RKVS §9 lg1 sätestatud järelevalvekohustuse sisuliselt täitmata – kui selle täitmiseks VVK liikmetel ülepea pädevust ongi.

Seejuures oli raske aru saada, kas vaibakõned mobiiliseadmete kasutamise vastu olid tõsised või näideldud, sest Apple ja Google vahendavad elektroonilise hääletuse lahutamatuks osaks olevat häälekontrolli rakendust juba 2013. aastast. Häälekontroll ja sellega ka sõltuvus tehnoloogiagigantidest on juba üle 12 aasta olnud osa netihääletuse implitsiitsest turvamudelist. Milleks teha nii suurt numbrit sellest, et välismaised tehnoloogiagigandid hakkavad vahendama ka valijarakendust – ja miks see pole probleem seni kasutusel olnud häälekontrolli rakenduse puhul?

Vaibakõned taskuhääletuse küsimuses

Pikema kõne taskuhääletuse vastu oli ette valmistanud riigikontrolli esindaja Airi Mikli, kes peamiste riskiallikatena tõigi välja tehnoloogiaettevõtete kontrolli all olevad äpipoed, kus on valijarakenduse autentsust keeruline tagada, jooksva reageerimise turvaintsidentidele ja kontrollrakenduse eesmärgipäraseks kasutamiseks vajaliku kahe mobiiliseadme olemasolu. Lisaks osutas ta, et seadusega VVK-le antud võimalus mobiilihääletus poole pealt peatada, st antud hääled tühistada ei sobi teadaolevate riskide maandamise meetodiks.

Halduskohut esindav Sirje Kaljumäe põhjendas oma vastuseisu mobiilihääletuse lubamisele avaliku huviga. Tema hinnangul on tehtud valimistel osalemine juba piisavalt kättesaadavaks ja uue hääletusviisi kasutuselevõtmine ei ole avalikust huvist lähtuvalt põhjendatav, eriti kui sellega kaasnevad täiendavad riskid. Kõige suurema tunderõhuga võttis mobiiliseadmete kasutamise vastu sõna Olari Koppel, kes pidas praeguses valimiste eelses ja laiemalt ühiskondlikus õhustikus põhjendamatuks täiendavate riskide võtmist, mida uue hääletusviisi lisamine kahtlemata on:

“Nagu me kõik teame, on õhustik ja olukord Eesti ümber selline – ja ma ei pea võib-olla silmas debatte ja konflikte Eesti sees ja seoses Eesti e-valimistega, aga seda laiemat keskkonda –, kus meie ja paljude inimeste psüühed tunnevad ennast pidevalt mingis rünnaku all olemise seisundis. Siin on ka kõik toetajad öelnud, et igal asjal on omad riskid, aga iga uus valimisviis toob kaasa uued riskid ja uutel asjadel võivad olla tundmatud riskid. Ma ei toeta lähenemist, et olukorras, kus on niigi palju ebakindlust, ärevust ja hirme, et me oma sooviga peaksime avama ukse täiendavatele riskidele.”

Taskuhääletuse suhtes positiivsete sõnavõttudega esinesid riigikantseleid asendusliikmena esindav Gert Uiboaed ja audiitorkogu esindav Teet Raidma, kes käis välja idee eemaldada valijarakenduse opsüsteemide hulgast hoopis Ubuntu, sest Linuxi kasutajaskond olevat väike ja ilmselt tulevikus ka järjest vähenevat. See oli ka ainuke sisuline ettepanek, mis puudutas elektroonilist hääletust laiemalt, aga polnud aru saada, kas see oli mõteldud tõsiselt või hoopis mingitlaadi trollimine, sest Linuxi kasutamine töölaual on alates 2020. aastast stabiilselt tõusnud ja vähemalt kolmekordistunud, olles praeguseks ületanud viie protsendi piiri.

Ebaselgus otsustamispõhimõtte osas

Eraldi vaidlusküsimusena tõusis koosoleku lõpuks fookusse ka küsimus, et mis alusel peaksid VVK liikmed eri elektroonilisi hääletusviise üldse lubama või keelama. Kui Olari Koppel paistis lähtuvat sotsioloogilistest kaalutlustest, rõhutades otsustamisel ka omaenda sisetunnet, siis Sirje Kaljumäe püüdis oma hinnangut põhjendada avaliku huviga. Airi Mikli seevastu püüdis läheneda olukorrale õiguspõhimõtetest lähtuvalt, mille järgi valimistulemuse tühistamine ei saa olla tavapärane riskimaandamise meetod. Vähemasti Airi Mikli puhul võis oletada, et ette valmistatud ja kirja pandud seisukoht võis olla läbi arutatud ka riigikontrolli kollektiivis.

Mobiilihääletuse lubamise pooldajad eranditult põhjendasid oma seisukohta sellega, et kuna seadusandja on selle hääletusviisi võimaldanud, siis ei tohiks nemad justkui vältimatule progressile kätt ette panna. Gert Uiboaed ja Teet Raidma püüdsid veenda teisi ka tehniliste argumentidega, mida korrati sageli kriitikavabalt – nt väideti ekslikult, et sedeli korrektsuse nullteadmustõestus välistab kliendiründed. Ometi on probleemiks ka see, kui korrektne kandidaadi X poolt antud hääl valija teadmata asendatakse kasutajaseadmes kandidaadi Y poolt antud korrektse häälega.

Riigikantselei esindajana väljendas Gert Uiboaed ilmselt tugevalt valitsuselähedast sentimenti, aga RIA töötaja Teet Raidma ilmselt oma tööandja hoiakuid. Samas kuna otsustati tema tööandja loodud mobiilihääletuse saatust, siis oleks pidanud Teet Raidma end ilmselt huvide konflikti tõttu otsustamisest taandama – nagu tegi Olari Koppel kui arutati tema ülemusega seotud küsimusi.

Kuigi prokuratuuri esindanud Dilaila Nahkur-Tammiksaar esines tehnoloogiakauge ja nutiseadmete-eelse põlvkonna inimesena, oli tema ainus, kellel oli mobiilihääletuse raporti kohta küsimusi. Tundus, et ta varasem seisukoht tulenes sellest, et RVT ei suutnud mõistlikuks ajaks isegi vajalikke raporteid VVK liikmeteni toimetada ega neid ka koosolekul sisuliselt selgitada. Meelt paistis ta olevat muutnud, et mitte progressi pidurdada – ja anda RVT-le võimalus.

Kullerkann kutsub valimisi häkkima

Sarnaselt Airi Miklile oli oma lõppsõna ette valmistanud VVK esimees Ingrid Kullerkann ja suurem osa tema tekstist toodi ära koosolekujärgses pressiteates, millega anti avalikkusele teada taskuhääletuse võimaldamisest 2027. aasta Riigikogu valimisel.

Nõustuda võib Kullerkannu hinnanguga, et taskuseadmetega hääletamisega ei kaasne olemuslikult uusi tehnoloogilisi riske, mida tavapäraste arvutitega ei eksisteeri. Kaasnevad aga uued sotsiaalsed riskid seoses taskuseadmete kaasaskantavusega, mida Kullerkann maalis positiivses valguses võimalusena hääletada ka neil, kel tavapärast arvutit polegi, või hääletada lumetormi või kasvõi droonihoiatuse olukorras.

Pressiteatesse ei jõudnud siiski VVK esimehe lõppsõna viimane osa, kus ta arutas selle üle, kas netihääletuse tehnilise ründamise eest peaks karistama:

“Olen viimasel ajal vestelnud valimiste korraldamisega seotud IT-inimestega teemal, kas meie karistusõigust peaks e-valimiste kontekstis kaasajastama, sest need normid seal on ilmselgelt pabervalimiste- ja jaoskonnakesksed. Ja vastuseks on, et nad ei tea, kuidas on juura vaatest, aga IT-vaatest nad probleemi ei näe. Las pannakse süsteemi proovile, sest sellisel juhul saame kindlad olla, et süsteem on tugev – ja selline lähenemine lisab minule kui otsustajale julgust.”

Isegi kui võtta seda VVK ja RVT ühise lubadusena, et vaatlejaid enam sõltumatu valija- või kontrollrakenduse loomise ja selle käigus avastatud puudujääkide raporteerimise eest kuritegudes ei süüdistata, ei saa turbulentse küberturbeolukorra kontekstis pidada seisukohta ennast kuidagi adekvaatseks – on see väljakutse Põhja-Korea seosega Lazarus Groupile, mis FBI hinnangul endale äsja ühendriikide krüptobörsilt miljardeid kantis, või teistele riikliku taseme ründajatele?

Saatesõna VVK 29.10 koosoleku järel Riigikohtule esitatud kaebustele.

Vaatlejad nõuavad opsüsteemide avalduse menetlemist ja koosolekute avalikkust

Viimasel ajal tuleb sisuliselt iga nädal uudis, kuidas mõni aastakümneid täiesti turvaliseks peetud süsteem on lahti häkitud. Samal ajal otsustab VVK raporteid ja uuringuid eirates laiendada meie ainulaadse netihääletuse eksperimendi taskuseadmetele. Avantüür võetakse ette napi 4:3 häälteenamusega, sest pea pooled VVK liikmed on jõuliselt uute ja tundmatute riskide võtmise vastu.

Taotlused e‑hääletuse peatamiseks

Asi sellega ei piirdu, sest VVK tikutulega leitud esimees Ingrid Kullerkann valab õli tulle ning kutsub bravuurikalt maailma häkkereid ja vaenulikke riike meie süsteemi proovile panema. Pole tõsi, et VVK-d poleks enne otsustamise koosolekut hoiatatud. Lisaks valimisvaatlejatele MTÜst Ausad Valimised edastasid oma hoiatused Riigikogu liige Martin Helme ja korruptsioonikomisjoni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart. VVK esimees tutvustas koosolekule lühidalt vaid Martin Helme pöördumist, kuid vaikis maha valimisvaatlejate ning korruptsioonikomisjoni omad.

Ajutiselt õiguskantsleri kohuseid täitev VVK liige Olari Koppel siiski mainis koosolekul vaatlejate taotlust e‑hääletuse peatamiseks, mis tähendab, et see VVK-ni ilmselt tikkagi jõudis. Kuna piiratud kaebeõiguse tõttu pole Eesti Vabariigis mitte kellelgi õigust vaidlustada VVK otsuse sisu, siis esitasime eile vaatlejate nimel Riigikohtule rangelt menetlusliku kaebuse:

• https://p6drad-teel.net/~p6der/k6/valimiskaebus_2026_11_riigikohus.pdf

Kaebuses heidame VVK-le ette, et MTÜ Ausad Valimised järelevalvetaotlust koosolekul ei protokollitud ega kinnitatud muul viisil selle menetluslikku staatust, kuigi see kahtlemata koosolekuni jõudis. Palume Riigikohtul hinnata, kas asjakohase ja tõenditega põhjendatud järelevalvetaotluse menetlemata jätmisel on demokraatlike valimiste põhimõtted ülepea tagatud.

Avalike koosolekute salastamine

VVK vägiteod aga taskuhääletuse avantüüriga ei piirdunud, sest võeti vastu ka uus töökord, mis muudab VVK seaduse järgi avalike koosolekute ligipääsu senisest veelgi keerukamaks. Riigikogu allasutustes standardiks olevaid järelvaadatavaid videoülekandeid töökord ette ei näe ja kohustab koosoleku ametliku salvestise kustutama pärast protokolli koostamist. Protokoll ei pea enam kajastama koosoleku arutelu käiku, mis tähendab, et kohal viibimata ei saa enam aimu, mida koosolekul arutati. Selle kohta esitasime eraldi kaebuse:

• https://p6drad-teel.net/~p6der/k6/valimiskaebus_2026_12_riigikohus.pdf

Riigikohus otsustas kohtuasja 5-25-7 lahendis, et kui koosolekul arutatuga pole võimalik tutvuda salvestise vahendusel, peab seda asendama protokoll. Kui protokoll enam arutelu käiku ei pea kajastama, läheb töökord Riigikohtu otsusega vastuollu. VVK katsed valimisi puudutavaid arutelusid salastada sellega siiski ei piirdu, sest jätkuvalt ei pääse koosolekule ID-kaardiga autentides ja enam ei pea tagama ka vaatlemist koosoleku asukohas, ka ei taga töökord koosoleku materjalidega tutvumist.

Vaatamata korduvatele taotlustele ei kaasatud töökorra täiendamise arutelusse valimisvaatlejaid ega esitatud vaatlejate palvel neile isegi töökorra kavandit. VVK napakuse tipp oli kaasamistaotluse arutelu 25.05 koosolekul, kus tähtsate riigiasutuste esindajad irvitades esitasid retoorilisi küsimusi, et misasi on üldse kaasamine, ja deklareerisid, et töökord on VVK sisedokument, mis vaatlejaid ja laiemat demokraatlikku avalikkust üldse ei puudutagi.

Puuduliku ja VVK väitel justkui õiguslikult võimatu kaasamise valguses esitasime Riigikohtule taotluse, et lisaks töökorra vastuoluliste punktide tühistamisele hindaks nad ka seda, kas vaatlejate institutsioonile on tagatud seadusega nõutud tõhus õiguskaitse, kui neil pole esindatust VVK püsikoosseisus – näiteks Veneetsia komisjoni soovituste järgi peaks VVK kooseisu kuuluma ka vähemasti Riigikogu erakondade esindajad!

See on arhiveeritud VVK 29.10 koosoleku reportaaž Valija Häälest 1. novembril 2026, kus see oli algselt avaldatud pealkirja all “Valimiskomisjon kutsub valimisi häkkima” koos täiendava kommentariga minu enda seinalt Zuckerbergi reservaadis, kus kajastasin koosoleku järel 2. novembril 2026 Riigikohtule esitatud kaebusi pealkirja all “Täiesti pöörane valimiskomisjon”. Päisepildil on kujutatud VVK liikmed ulpimas digitaalses tühjuses vahetult enne 29.10 koosoleku algust, sotsiaalmeedias levitatud algse töötluse leiad siit.