Erapooletuse 20 varjundit ja õiguskantsleri äraspidine presidendikampaania

Õiguskantsleril võib olla varuks mõni hea seletus, kuidas ta saab kandideerida presidendiks erakondade hääli küsimata, aga avaldanud ta seda seni pole. Mõistlikule inimesele pole arusaadav, kuidas kandideerida ametikohale, taotlemata valituks osutumiseks vajalikke hääli.

Kas see tähendab, et kampaania maksimumeesmärk on saada null häält? Küsisin selle kummalise tagurpidikampaania kohta selgitust õiguskantslerilt eneselt:

Lgp õiguskantsler!

Andsite teada, et olete valmis õiguskantslerina Vabariigi Presidendi ametikohale kandideerima, kuid pole selgitanud, missugusel õiguslikul alusel seda teha võiksite. [1]

Teatavasti ÕKS §12 lg1 p1-2 piiravad õiguskantsleri võimalusi olla muudes riigiametites nagu presidendiamet ning osaleda erakondade tegevuses. Neid piiranguid võib võrrelda KS §49 lg2 p1-2 kohtunike ametikitsendustega, mille kohta Kohtunike eetikanõukogu on asunud seisukohale, et need ei välista kohtunikel mitte üksnes ametipostile asumist, vaid ka kandideerimist, sh erakondadest sõltumatu üksikkandidaadina:

“KOV-i või Riigikogu valimistel kandideerimine on oma olemuselt aktiivne poliitiline tegevus, mis eeldab muuhulgas enda poliitiliste seisukohtade ja hoiakute avaldamist, seda ka erakonda või valimisliitu mittekuuluvalt parteitult kandidaadilt. Selline tegevus toob kaasa huvide konflikti ohu ja võib hakata segama kohtuniku tegevust õigusemõistmisel. Kohtunik peab mitte üksnes olema vaba ebasobivatest sidemetest täidesaatva ja seadusandliku võimuga ning nende võimude mõjust, vaid ta peab näima neist vabana ka mõistlikule kõrvalseisjale /—/.” [2]

Õiguskantsleri piirangud on kohtunike ametikitsendustest tugevamad, sest ei välista ainult KOV volikogu ja Riigikogu liikme rolli, vaid laiemalt riigiameteid, ja mitte ainult erakondade liikmelisust, vaid ka mistahes osalemist nende tegevuses. Õiguskantsler peab säilitama oma PS §139 lähtuva range poliitilise sõltumatuse, kuna teeb järelevalvet Riigikogu seadusloome ning tegevuste üle. Olete varem viidanud [3] Allar Jõksi seisukohale, et õiguskantsler ei tohiks presidendiks kandideerides pretendeerida erakondade häältele, kuid nii kandideerimine ise kui mistahes sammud kandidaadi rollis vältimatult tähendavad erakondade häältele pretendeerimist – häälte saamine on ju kandideerimise mõte!

ÕKS §6 lg1 järgi peab õiguskantsler tegutsema kooskõlas kõrgete kõlbeliste standardite ja üldtunnustatud eetiliste põhimõtetega, mida Kohtunike eetikanõukogu arvamus kahtlemata väljendab.

Õiguskantslerile kui kõrgele õigusametnikule rakenduvad vähemalt sama tugevad kõlbelisuse nõuded kui kohtunikele ja lisaks poliitilises rollis kandideerimise lubamatusele eeldatavasti ka põhimõte, et õiguskantsleri tegevus mitte ei pea üksnes faktiliselt olema kõlbeline ja kooskõlas seadustega, vaid selline ka välja paistma. Praegu jääb avalikkusele arusaamatuks, missugusel õiguslikul alusel õiguskantsler saab presidendiks kandideerida ja kuidas see on ühildatav õiguskantslerilt seadusega nõutud kõrgete eetiliste standarditega.

Kas saaksite, palun, selgitada oma võimaliku kandideerimise õiguslikku alust selliselt, et avalikkusele oleks arusaadav, kuidas on välistatud vastuolu õiguskantsleri seaduslike ja kõlbeliste piirangutega?

Märt Põder
+372 55643754

[1] https://www.err.ee/1610107786/madise-minu-ainus-kriteerium-on-et-sailitan-erapooletu-kuvandi
[2] https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/3.%20V%C3%A4lisveebi%20sisu%20materjalid/Eetikan%C3%B5ukogu/KOHTUNIKE%20EETIKAN%C3%95UKOGU%20ARVAMUS%20nr%203%202025.pdf
[3] https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2026-08/Voimalikust%20rollikonfliktist.pdf

Eks näis, kas range sõltumatuse ja erapooletuse kohustusega õiguskantsler annab oma kandideerimise kohta ka erapooletu ja arusaadava vastuse. Kui ta seda ei suuda, siis kuidas peaks ta saama hakkama plaanitava erapooletuse kübaratrikiga?

Kindlasti ei piisa õiguskantslerilt PS §139 järgi nõutud range poliitilise sõltumatuse tagamiseks, kui kasutada – nagu eile oma kandidatuuriga kapist välja tulles ERRiga rääkides – igas intervjuus 20 eri tähenduses sõna “erapooletu”. Pole ka vahet, kas õiguskantsler “meelitab” kedagi enda poolt hääletama või on lihtsalt üles seatud kandidaadina, kes neid hääli oma eesmärgi saavutamiseks vajab.

Oluline pole isegi see, kas Ülle Madise tunneb end erapooletuna või lausa on seda kuskil sügaval südamesopis, vaid ta peab suutma avalikkusele selgeks teha, kuidas jääb tema avantüüris tagatuks õiguskantsleri sõltumatus õiguslikus tähenduses. Sellise kummalise kandideerimisega seoses tekivad paratamatult ka mõned vägagi praktilised dilemmad:

1. Kas Ülle Madise peaks nüüd igale küsimusele vastates lisama kindluse mõttes, et oma vastusega ei taotle ta erakondade hääli ja on nende suhtes täiesti ükskõikne, st erapooletu?

2. Kas Ülle Madise tohib osaleda VPVS §15¹ lg1 vastava kuni kümneminutise oma kandidatuuri tutvustava ettekandega Riigikogu ees, kui seda võib tõlgendada häälte küsimisena?

3. Kas Ülle Madise võib üldse ilmuda Riigikogu liikmete ette või peaks ehk minema kandideerimise ajaks nädalasele puhkusele ja erapooletuse tagamiseks olema kõigile kättesaamatu?

Kuidas iganes sisustada plaanitavat “kandideerimist ilma hääli taotlemata”, ähvardab see kujundada presidendivalimise farsiks. Kas me seda tõepoolest õiguskantslerilt ootamegi?

See on arhiveeritud sotsmeediapostitus Zuckerbergi võrgustikus 12. augustist 2025. Õiguskantsler vastas mulle 13. augustil, et selle kõigega pole mingit sisulist probleemi ega saagi olla, kuid möönis, et kohtunike ametikitsendused tõepoolest keelavad neil kandideerida KOV volikogude, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja küsimus vajaks põhjalikumat selgitust. Võimalus selle kirjapanemiseks tekkivat tal alles mõne päeva pärast. Päisefotol on tuletatud teos Kaido Haageni fotost CC BY-SA 2015.