14. jaanuar 2021

Nuhkimishaav sõnavabaduse südames

Kuidas sobib e-riigi kuvandiga olukord, kus iga netikasutaja on seaduse silmis võrdsustatud kahtlusalusega raskes kuriteos? Nuhkimise laiendamise asemel võiks elektroonilise side seadus telefonikeskjaamade ajastust pärinevast seansiandmete kogumise korrast täielikult loobuda, sest sihitud andmepäringute abil saavutavad julgeolekuasutused sama tulemuse põhiõigusi rikkumata.

Samal ajal kui ministeeriumide turvaaukudega infosüsteemidest laaditakse illegaalselt alla koroonapatsientide delikaatseid andmeid ja gigabaitides piiratud ligipääsuga materjale, [1] teevad ministrid ettepanekuid meie kõigi isikuandmete täiendavaks kogumiseks ning sõnumivahetuse turvalisuse nõrgestamiseks jälitustegevuse tarvis. Lausjälgimise võluvitsast unistamise asemel aitaks e-riigil ajastuga sammu pidada hoopis isikuandmete ülemäärasest kogumisest loobumine ja täielik läbipaistvus andmete osas, mille kogumise hädavajalikkus ning kooskõla privaatsuse põhiõigusega on ühemõtteliselt tõendatud.

Eelmise aasta lõpus jõudis vastuolulisi radu pidi [2] riigikokku elektroonilise side seaduse uuendamise eelnõu. Kuigi Euroopa Kohus kuulutas juba 2014. aastal netikasutajate seansiandmete üldise kogumise ja säilitamise õigusvastaseks, ei plaanita seda eelnõuga seadusest eemaldada [3], vaid soovitakse isikuandmete kogumist hoopis laiendada ning kaotada seadusest senisegi puuduliku järelevalve.

Kohtu korduvalt kinnitatud seisukoht on, et selliste andmete kogumise kohustus riivab eraelu puutumatuse põhiõigust ning sellest tuleks liikmesriikide seadustes loobuda [4]. Kuigi konservatiivne rahvaerakond on väljendanud riigikogus muret ülemäärase nuhkimise pärast [5] ja loonud riigikogus tänapäevase sõnavabaduse kaitseks toetusrühmagi [6], on erakonna ministrite soovitud muudatused elektroonilise side seadusse ohuks mõlemale põhiõigusele.

Kas uues koalitsioonis suudavad reformierakond ja keskerakond tühistada digikodanike õigustele ohuks olevad nuhkimissätted, mis omal ajal üheskoos Andrus Ansipi valitsuses olles ilma igasuguste küsimusteta seadustati?

Telefonijaamade ajastu igand

Seansiandmete kogumine oli vajalik telefonikeskjaamade ajastul klientidele kõneaja- ja tüübi alusel arvete esitamiseks. Seda laiendati 2006. aastal ka Interneti-ühendustele [7], kuid üleminek mahu- ja kiirusepõhistele pakettidele oli tegelikult juba kaotanud vajaduse selliste andmete kogumiseks. Selleks kohustav Euroopa Liidu direktiiv aga tühistati ning kuulutati vastuolus olevaks põhiõigustega [8], sest erinevalt telefonikõnede registrist paljastavad netiühenduste andmed olulisel määral sideseansside sisu: võrguteenuste nagu veebisaidid, e-post jt kasutamise detailsetest logidest saab teha põhjalikke järeldusi digikodanike eraelu kohta [9].

Kuigi jõuministeeriumid sooviksid senist andmekogumise praktikat jätkata ning laiendadagi [10], pole andmekaitse üldmääruse järgses Internetis isikuandmete põhjendamata kogumine enam mõeldav. Euroopa Kohtu hinnangul on netiühenduste andmete kogumine põhjendatud vaid raskete kuritegude uurimisel ja konkreetsete kahtlustuste korral.

Seetõttu tähendab elektroonilise side seaduse poolt teenusepakkujatele pandud kohustus seansiandmeid valimatult koguda ning ühe aasta jooksul säilitada, et ainuüksi Internetti sisselogimise fakt võrdsustab iga netikasutaja seaduse silmis kahtlusalusega raskes kuriteos, nt korruptsioonis, rahapesus või mõrvas. Kui natuke järele mõtelda, siis vaevalt saab see olla kohane eetos riigis, mille ambitsiooniks on toetada IT-ettevõtlust ja püsida digivaldkonna innovatsiooni laineharjal.

Jälitustegevus läbipaistvaks

Kui kohtud ja prokuratuur on seadusega kohustatud igal aastal avaldama jälitustegevuse statistikat kategooriate kaupa [11], siis sideseansside metaandmete kogumise kohta taolist nõuet pole. Seejuures saavad eri asutused kogutud seansiandmete kohta teha päringuid ka kohtu loata. Õiguskantsler on 2019. aasta sügise analüüsis osutanud, et kogutud seansiandmetest ja nende kohta tehtud päringutest puudub ülevaade nii riigil kui Interneti teenusepakkujatel, ning teinud ettepaneku, et ministeeriumid tagaks tõhusa kontrolli ka elektroonilise side seaduse alusel kogutud seansiandmete üle [12].

Elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast nähtub, et eelnõu algatanud majandusministeeriumile pole jäänud sugugi märkamata, et Euroopa Kohus on sideandmete säilitamise direktiivi tühistanud. Ministeeriumi järeldus pole aga, et peaksime loobuma õigusvastasest andmete kogumisest, vaid eelnõuga eemaldatakse hoopis seadusest seninegi puudulik aruandlus andmete kogumise kohta [13].

Digitehnoloogia ei loo võimalusi mitte ainult eraeluliste isikuandmete täiendavaks kasutamiseks jälitustegevuseks, vaid ka selle kõige kohta detailse statistika koostamiseks kasvõi reaalajas. Kuna meie igapäevaste toimetuste käigus tekkivate eraeluliste andmete hulk on plahvatuslikult kasvanud, siis tuleks enne isikuandmete kogumise ja varjatud jälitustegevuse mistahes laiendamist luua järelevalve vahendid, mis vastavad sellega kaasneva põhiõiguste riive kaalukusele.

Nuhkimise vastuoluline tõmme

Veel 2018. aasta lõpul algatas konservatiivne rahavaerakond riigikogus arupärimise, milles väideti jälitustegevuse statistikale toetudes, et “Eestis toimub väga massiivne kodanike järel toimetatav nuhkimine”. Toonane siseminister Mart Helme sõnastas küsimuse fookuse: “Kas Eestis ollakse paranoilised seoses terroriohuga või sooviga võimalikku muud kuritegevust ennetada või nuhitakse kodanike järel ka muudel põhjustel, sh poliitilistel põhjustel?” [14]

Siiski ainult veidi rohkem kui pool aastat pärast maaeluministri Mart Järviku nuhkimishirmust kantud lutikaskandaali [15] tegi siseministeerium süvariigi purustamist lubanud erakonna juhtimisel ettepaneku tekitada suhtlusäppidesse meie sõnumeid lugeda võimaldavad tagauksed [16] ja sügisel asuti Euroopa Liidu tasemel toetama nende aluseks olevate krüptoalgoritmide murtavaks tegemise algatust [17].

Detsembris infotehnoloogiaministri ja siseministri koostöös valitsusse toodud ning eeldatavasti nüüd aasta alguses riigikokku arutusele jõudev elektroonilise side seaduse täiendamise eelnõu sisaldab jätkuvalt nuhkimisinstrumente, mille kontrollimatu vohamise pärast varem valjuhäälselt muret väljendati.

Sõnavabadus ilma mõttevabaduseta?

Nuhkimise laiendamise ja kontrolli kaotamise asemel võiks eelnõu hoopis Euroopa Kohtu soovitustest lähtuvalt nüüd lõpuks seansiandmete üldisest kogumisest täielikult loobuda, sest operatiivsete sihitud andmepäringute abil saavutavad julgeolekuasutused sisuliselt sama tulemuse põhiõigusi rikkumata.

Või on konservatiivne rahvaerakond tõesti saanud loetud kuudega süvariigi niisugusel määral enda kontrolli alla, et nüüd ollakse ise nuhkija rollis ja soovitakse haaret laiendadagi? Kui nii, siis seab see kahtluse alla ka erakonna jäägitud toetausavaldused sõnavabadusele, mida kostab esimees Martin Helme suust üha paaris mõtte- või südametunnistuse vabadusega [18].

Mis kasu on vabadusest sõna avalikult kasutada, kui puudub mõtlemise isikliku sfääri puutumatus ja selle sõnumite saladus ning pideva passiivse jälgimise all olles asume tsenseerima ja alla suruma ka oma privaatsemaid mõtteid — hakkame vältima teatud teemasid e-mailides, sõnumivahetuse rakendustes või hoidume avamast netisaite, mille külastamise pelk fakt võiks meile teatud olukorras halba varju heita?

[1] https://www.err.ee/1192309/riigi-vastu-toimusid-kuberrunded-katte-saadi-9158-koroonapatsiendi-andmed
[2] https://forte.delfi.ee/news/digi/valitsus-toukab-eesti-mitme-pika-sammu-vorra-kontrollimisuhiskonna-poole-likvideeritakse-isikustamata-konekaardid-ja-suhtlusprogrammid-lahevad-voimu-k?id=91396045 ja https://blog.zone.ee/2020/08/25/riik-nouab-tegelikult-turvaauku-ka-e-posti/
[3] https://epl.delfi.ee/arvamus/karmen-turk-andmete-sailitamimskohustus-ja-anonuumsete-konekaartide-keelamine-eeldab-et-meie-enda-seadused-on-oigusparased?id=91718213
[4] https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2020-10/cp200123en.pdf
[5] https://uueduudised.ee/uudis/eesti/eesti-on-nuhkimise-ulatuse-poolest-ehtne-politseiriik-valvas-silm-jalgib-ilmselt-ka-ekre-t/
[6] https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-sonavabaduse-toetusruhma-esimeheks-valiti-ruuben-kaalep?id=86124049
[7] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32006L0024
[8] https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2014-04/cp140054en.pdf
[9] https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/metaandmed.pdf
[10] https://leht.postimees.ee/7099704/veiko-kommusaar-politsei-vajab-oigeid-tooriistu
[11] https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/jalitustegevus.html
[12] https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Elektroonilise%20side%20seaduse%20%C2%A7%201111%20l%C3%B5igetes%202%20ja%203%20nimetatud%20andmete%20t%C3%B6%C3%B6tlemine.pdf
[13] https://www.riigikogu.ee/download/0bd96393-3a2b-45da-a3b1-74d35a525110 punkt 148, lk 44
[14] https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201811121500#PKP-23989
[15] https://www.err.ee/1011512/postimees-jarviku-vaidetav-lutikas-osutus-wifi-signaali-voimendiks
[16] https://www.err.ee/1115645/siseministeerium-soovib-krupteeritud-sonumirakendustesse-tagaust
[17] https://majandus24.postimees.ee/7106361/euroopa-liit-taotleb-kiirkorras-sissepaasu-sotsiaalmeedia-tagauksest ja http://p6drad-teel.net/~p6der/Vastuskiri-EL-krypto-2020.pdf ja https://publisher.pp-eu.eu/static/ViewerJS/#/tmp/assets/doc/Estonian.pdf
[18] https://www.err.ee/1149655/martin-helme-koalitsioon-vaatas-kuristiku-servalt-ule-ja-koik-astusid-sammu-tagasi ja https://www.facebook.com/martin.helme.9/posts/10160026232702079

Algne artikkel: “Nuhkimishaav sõnavabaduse südames” (Postimees)