Miks valimisteenistus kardab tunnistada vigu?

Lihtsalt vigaste ajatemplitega või liiga vara edastatud häältest keerulisem juhtum on identsete krüptogrammide esinemine valimiskastis, mis sundis audiitorit ja valimisteenistust (RVT) päris pikalt pead murdma ja valimiskasti terviklust audiitori lõpuks kinnitada ei saanudki.

Tundub, et Õhtulehes 22.10 kl 12:03 avaldatud artikli peale on RVT otsustanud reageerida omapoolse teatega, milles väidetakse, et häälte korduslugemisel “ei tuvastatud ühtegi viga”. See on ilmne valeväide, sest vigu oli rohkem kui üks. Lisaks sellele väidetakse, et “levib eksitav video /…/, mis väidab, et e-valimiskasti kontroll ebaõnnestus”. Kahtlustan, et võidakse silmas pidada seda videot:

Kuna tegu on väljalõikega Riigikogu kantselei ametlikust videost, mille pealkirjaks on tsitaadid sellest, mida ütlevad videos RVT enda töötaja Indrek Leesi, audiitor Mart Oruaas jt, siis on raske aru saada, mis on selles eksitavat. Isegi kui selliste vigade väljatulek auditeerimisel on RVT väitel “tavapärane”, ei tähenda see, et need poleks vead. Vigade põhjuste selgitamist RVT töötajate ja audiitori ühistöös ei peaks aga pidama mitte eksitavaks, vaid hoopis harivaks!

Või ringleb kuskil sotsmeedias tõepoolest mõni teine video, mis on eksitav? Kuna RVT ei täpsusta, mis videoga on tegu, siis saavad RVT umbmäärase teavitusega kahtlusevarju kõik sellised videod, sh Riigikogu kantselei enda video 20.10 korduslugemisest.

Ettevaatust, valetamisteenistus!

Aga lisaks eelnevale eksitab RVT samas teates ise arvudega, sest tegelikult anti e-hääli mitte 279 388 vaid 279 389. Pärast 10 puudulike ajatemplitega või liiga vara antud hääle eemaldamist jäi neid valimiskasti alles 279 379, mille järel eemaldati korduvhääled. Neid polnud aga mitte 7182 vaid 7173, sest muidu ei tuleks RVT enda väidetud e‑hääletajate koguhulgaks 272 206.

Pärast 1388 jaoskonnas pabersedeliga ülehääletanu eemaldamist on lõplik häälte hulk 270 815 – mis aga ei tohiks sisaldada kolme rikutud elektronsedelit, sest need ei lähe tulemuses häältena arvesse!

Ja selles eksitamises veendumiseks ei pea teadma midagi identsetest krüptogrammidest, millega seotud probleeme selgitasin Õhtulehe ajakirjanikule – RVT väidete ekslikkuses veendumiseks piisab lihtsalt algkooli tasemel arvutusoskusest.

Tegelikult algas RVT poolne arvudega eksitamine juba 18.10, mil polnud veel toimunud ei valimispäeva 19.10 õhtu pidulikku häältelugemist ega 20.10 korduslugemist, aga mingi ime tõttu oli RVT-le juba teada elektroonilises kanalis hääletanute lõpparv 272 206 – hoolimata sellest, et avalikke lugemisprotseduure polnud veel toimunud.

Salajane häältelugemine

Kas see tähendab, et RVT korraldas eelnevalt salajase häältelugemise?

Seda seadus ette ei näe ja kui RVT-s ei ole just tööl selgeltnägijat, siis ei ole muuga võimalik seletada, kuidas oli juba 18.10 teada arv 272 206, mis on konkreetse teate kontekstis küll samuti vale, sest koguarv pidi olema 279 389, aga langeb kahtlaselt kokku lõpliku e‑hääletajate arvuga, mis pidi selguma alles järgmisel päeval:

“E- ja eelhääletamise lõpuks hääletas elektrooniliselt 272 206 ja jaoskonnas 162 415 valijat. /…/ Lõplik e-häälte arv selgub homme õhtul, kui on eemaldatud korduvhääled ja jaoskonnas üle hääletanute e-hääled.”

Sellega seoses ei jää mul üle muud, kui ühineda nendega, kes nõuavad vigade paranduseks e‑häälte ülelugemist.

Ühtlasi soovitan kõigil hankida oma teave valimiste kohta ikkagi toimetusega väljaannetest, mis kontrollivad avaldatavaid väiteid, sest tundub, et RVT ja VVK ühisel kodulehel avaldatud teadaanded ei läbi faktikontrolli ka kõige põhilisemas!

Seoses salajase häältelugemisega esitas Kalle Kulbok valimiskaebuse, mis on arutusel VVK 23.10 avalikul veebikoosolekul kl 15, mille jälgimiseks tuleb hiljamalt kl 14 saata sooviavaldus info@valimised.ee.