7. november 2022

Pargikaitsjad tegid Riigikohtus ajalugu

Kultuurikeskuse asukoha kĂŒsimus on kahtlemata ĂŒks viimase aja kĂ”ige olulisemaid, sĂŒmboolsemaid ja linnarahvast tugevamalt polariseerivamaid kĂŒsimusi Tartus ning selle lĂ€bisurumise Ă”iguspĂ€rasuse arutelud kindlasti ei ole koht, kus tiitlitega kohtunikud vĂ”iks igavuse peletamiseks suleteravust proovida.

Veel enne, kui halduskohus on ĂŒldse jĂ”udnud PÀÀstame Tartu Keskpargi kaebust hoonestusmahu ĂŒle arutama asuda, on linn meie kĂ”igi raha eest ja meie kĂ”igi aega raisates andnud halduskohtule eksitavat infot kaebetĂ€htaja kohta, jÀÀnud kaebetĂ€htaegade kĂŒsimuses kaotajaks ringkonnakohtus – ja nĂŒĂŒd lĂ”puks ka Riigikohtus.

Mis valu on linnal ĂŒldse pĂŒĂŒda kahtlase vÀÀrtusega juriidiliste vĂ”tetega vĂ€ltida ĂŒldplaneeringu Ă”iguspĂ€rasuse kohtulikku arutelu? Igatahes otsustas Riigikohus möödunud nĂ€dala lĂ”pus, et pĂ€rast aastast venitamist peab Tartu halduskohus hakkama Keskpargi hoonestamise kĂŒsimust sisuliselt arutama. Ja lisaks veel, et meie kaebus polnud esitatud mitte ainult tĂ€htaegselt, vaid rohkem kui kahenĂ€dalase varuga.

Õhku jĂ€id pĂ”nevad kĂŒsimused

Riigikohtu kadalipp oli selles mĂ”ttes huvitav, et formaalselt oli kĂŒsimuseks pargikaitsjate poolt vahetult enne kaebuse esitamist loodud MTÜ kaebeĂ”igus. Meie eeldus oli, et MTÜ loomine ei tohi kaebeperioodi lĂŒhendada vĂ”rreldes sellega, mis kehtis meile kui MTÜ loojatele planeeringuprotsessis osalenud eraisikutena. Riigikohtu kaasuses argumenteerisime pĂ”hjalikult, kuidas selline olukord oleks vastuolus nii elementaarse Ă”iguskindluse kui ka pĂ”hiseadusliku ĂŒhinemisvabaduse pĂ”himĂ”ttega.

Oma osa argumentatsioonis oli ka linna poolt innovatiivsena esitletud, kuid tegelikkuses ĂŒpris vĂ”hiklikult teostatud “digiraamatul”, mille vormis ĂŒldplaneering koostati ja ka Ă”iguslikus mĂ”ttes kehtestati.

Interaktiivne veebirakendus ei vasta tavapĂ€raselt Ă”igusaktidele vĂ”i digiraamatutele esitatavatele nĂ”uetele, nt pole see allalaaditav ja kohtule esitatav, seda ei saa ei printida, arhiveerida tehnoloogianeutraalselt ega lugeda netiĂŒhenduseta, see ei vĂ”imalda otsingut, sellesse tehtud muudatusi ei saa mĂ”istlikul viisil jĂ€lgida ja isegi linnaametnikud kurtsid selle haldamatuse ĂŒle. Tagatipuks blokeeris hĂŒpermoodne digiraamat veel kuu aega pĂ€rast ĂŒldplaneeringu vastuvĂ”tmist planeeringu sisu vaatamise hoiatuskirjaga, mille kohaselt oli jĂ€tkuvalt pooleli muudatuste sissekandmine.

Sellest oleks tulnud ĂŒks pĂ”nev kohtulahing, kus oleks saanud arutada nii moodsa digikeskkonna kui ĂŒhinemisvabadusega seotud Ă”iguskĂŒsimusi, kui Riigikohus poleks otsustanud, et raiub Gordioni sĂ”lme lĂ€bi ja ĂŒtleb, et kaebetĂ€htaeg hakkab jooksma ikkagi hetkest, mil linn on avaldanud planeeringu kehtestamise teated kĂ”igis seadusega nĂ”utud ametlikes kanalites. Kuna aga linn jĂ€i teadete avaldamisega ise hiljaks, sest avaldas nĂ”utud teate Postimehes alles 9. novembril, siis Riigikohus lĂ”puks lihtsalt nentis, et kaebetĂ€htaeg ei saanud meie puhul mitte kuidagi olla ĂŒletatud.

JĂ€reldused avalikkuse jaoks

Nii saime kĂŒll Riigikohtus Ă”iguse, kuid ajalugu tegime seekord siiski ainult ses kitsas, aga olulises kĂŒsimuses, et nĂŒĂŒd on kĂ”igile teada, et avalikes huvides tegutseva MTÜ jaoks hakkab kaebetĂ€htaeg jooksma hetkest, mil avalikkus on kĂ”ik vastavad teated saanud, sj sĂ”ltumata MTÜ loomise ajast ja selle liikmetele kehtivatest tĂ€htaegadest. Kuigi linnasekretĂ€r JĂŒri Mölder teeskleb meedias, et peab lĂ”ppjĂ€reldust “uueks ja ĂŒllatavaks”, siis tegelikult see lihtsalt selgitab ja kinnistab Riigikohtu senist praktikat.

Uus info on siin ehk Riigikohtu rĂ”hutus, et planeeringute puhul mÀÀrab kaebetĂ€htaja igal juhul just Planeerimisseadus kui madalama taseme Ă”igusakt. Kui MTÜ oleks osalenud ĂŒldplaneeringu protsessis, oleks ĂŒhingule vastavalt seadusele kehtinud protsessis osaleja tĂ€htajad, mida oleksime ilmselt saanud nautida, kui oleksime MTÜ selle asutamislepingus/pĂ”hikirjas selgelt mÀÀratlenud varasema seltsingu Ă”igusjĂ€rglasena – see oleks vast infokĂŒbe, mille vĂ”iks siit kĂ”rva taha panna kodanikeĂŒhendused!

Eksistentsiaalsemad kĂŒsimused veebirakenduste Ă”iguslikust staatusest vĂ”i ĂŒhinemisĂ”iguse pĂ”himĂ”tetest jÀÀvad aga oma aega ootama, sest linn ei suutnud elementaarsetest tĂ€htaegadest kinni pidada ja seetĂ”ttu sai Riigikohus linna sisuliselt pahauskse kaebuse vĂ€ga lihtsalt ja Ă”igusteaduse alustesse kaevumata tagasi lĂŒkata. Siin on tĂ€helepanuvÀÀrne, et linn hoolimata iseenda ignorantsusest tĂ€htaegade ja vormistusnĂ”uete suhtes söandas siiski halduskohtule vĂ€ita, et kaebetĂ€htaja vastu oleme eksinud meie. Kahjuks ei vĂ”tnud halduskohus sel hetkel vaevaks linna vĂ€iteid piisava pĂ”hjalikkusega kontrollida, sest Ă”iguse saime alles ringkonnakohtus, kui olime esialgse otsuse edasi kaevanud.

Miks oli linnal vaja veel edasi Riigikohtusse kaevata, see jÀÀb veidi segaseks – loodeti, et lööme pĂ”nnama vĂ”i pole vĂ”imelised argumente Riigikohtule sobivas vormis esitama?

LÔpuks ometi halduskohtus

Igatahes lĂ€heb kaasus nĂŒĂŒd pĂ€rast aastast ooteaega tagasi halduskohtusse, mis hakkab meie kaebust sisuliselt arutama. Kaebuses oli meil hulk taotlusi, millest mĂ”ned vĂ”idakse tagasi lĂŒkata, kuid eeldatavasti lĂ€heb neist olulisemate ĂŒle siiski vĂ€ga sisuliseks aruteluks. Arvatavasti saab otsustavaks, kas linnavĂ”im on ĂŒldplaneeringut koostades jĂ€rginud haldusĂ”igust sisuliselt vĂ”i otsuseid lĂ€bi surudes teadlikult eiranud arengudokumente, keskkonna- jm fakte vĂ”i uuringuid ning ĂŒletanud kaalutlusĂ”iguse piire. Loodetavasti on siit Ă”ppinud ka Tartu halduskohus, et linna vĂ€iteid ei saa vĂ”tta puhta kullana ja et halduskohtuna peab ta siiski tĂ€itma endale seadusega pandud uurimusliku menetluse kohustust.

Pargikaitsjaid on kĂŒll seni saatnud edu, kuid see on segu MTÜ liikmete isiklikust pĂŒhendumusest, visadusest ja Ă”nnest. Halduskohtu menetlused on oma olemuselt vĂ€ga tehnilised ja edasised vĂ”iduvĂ”imalused on otseses sĂ”ltuvuses pĂ€deva Ă”igusabi lubamise vĂ”imalustest. SeetĂ”ttu otsime koos pargikaitsjatega mĂ”nda paljulubavat advokaati vĂ”i pĂ”himĂ”tetega bĂŒrood, kes sooviks leida meiega sobiva kooostöömudeli, et selle kohtuvaidlusega lahendada Tartu linnaelanikele olulist kĂŒsimust ja endale nime teha.

Ühtlasi kogume annetusi, et saaksime kohtuvaidlust endale lubada ja loodame, et oleme senise tegevusega nĂ€idanud, et meil on Keskpargi sĂ€ilitamise vaidluses tĂ”si taga, oleme linnavĂ”imule vÀÀriline vastane ning suudame oma argumendid ka kohtus maksma panna.

Kohtuvaidlused maksavad tuhandeid ja me ei tea, kas lĂ”pphind meie jaoks on 5000 vĂ”i 10 000 eurot – vĂ”i otsustab linnavĂ”im teha mĂ”istliku otsuse ja asuda volikogus kultuurikeskusele paremat asukohta lĂ€bi rÀÀkima. Volikogu fraktsioonide hulgas on vĂ”tmas hoogu arutelud kultuurikeskuse mahu vĂ€hendamiseks ja selle ehitamiseks varem sobivaks tunnistatud asukohta Magistri tĂ€naval vĂ”i ĂŒha enam populaarsust koguvasse kohta lammutamisele mineva Sadamateatri asemel.

Tunnistan, et halduskohtu esimese otsuse pealiskaudsus oli mu jaoks ehmatav ning tekitas ka pargikaitsjates igasugu kĂŒsimusi. Edasine on siiski nĂ€idanud, et kohtus ei maksa mitte koalitsioonileping, kallutatud ideekorjed vĂ”i vĂ€rvipiltidega propagandavoldikud, vaid seadused ja argumendid – ning nende selge ja kiretu esitus. Kultuurikeskuse asukoha kĂŒsimus on kahtlemata ĂŒks viimase aja kĂ”ige olulisemaid, sĂŒmboolsemaid ja linnarahvast tugevalt polariseerivamaid kĂŒsimusi Tartus ning selle lĂ€bisurumise Ă”iguspĂ€rasuse arutelud kindlasti ei ole koht, kus tiitlitega kohtunikud vĂ”iks igavuse peletamiseks suleteravust proovida.

Pargikaitsejate ametlikumad seisukohtad leiab PÀÀstame Tartu Keskpargi veebilehelt, mille vahendusel saab end kohtuprotsessiga kursis hoida. Annetused mistahes jĂ”ukohases summas on oodatud MTÜ arvele EE547700771007068552. Abi on juba nii 10 kui 100 eurostest annetustest, kuid nĂ€iteks 1000 eurot lubaks meil professionaalselt ette valmistuda terveks pĂ€evaks kohtus!