Interneti Sihtasutus otsis taskust kogukonda, aga leidis ainult raha

Domeen ei maksa midagi, see maksab umbes sama vähe nagu krüptoraha Bitcoin. Domeeni väärtus on puhtalt virtuaalne, sest rea hind arvutustabelis on 0 eurosendi lähedal, küll aga maksab domeenihalduse kvaliteet. Eesti Interneti sihtasutuse loomisel asendati EENeti domeeniomanike tabel uuega ning väideti, et sellega kaasnevad arendus- ja juurutuskulud, mida tuleb korvata pri.ee tasuta domeenide kaotamisega ja täiendavalt veel domeenihinna tõusuga.

Toona ei nõustunud tärkav netikogukond selliste põhjendustega ning Interneti Sihtasutus jäi pikaks ajaks pool-ametlikuks domeeninimede halduriks. Lõpuks seadsid algselt Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu EENeti eestkoste all Eesti Interneti reguleerimise eest ametlikult vastutanud Endel ja Jaak Lippmaa nõudeks, et kui Interneti Sihtasutus ei kaasa oma nõukokku netikasutajate esindusorganisatsiooni, siis ei ole lootust, et sihtasutus saaks kunagi Eesti ametlikuks domeeniregistriks.

Kaasamine osutub ebamugavaks

Aastal 2009. alustatud domeenireformi lõpuks võib pidada seda, kui Internet Society Eesti esindaja MTÜ Eesti Interneti Kogukond saatis 2012. aasta detsembris kinnituskirja selle kohta, et Interneti Sihtasutus on teinud lõpuks miinimumi kogukonna kaasamiseks ning on suuteline Interneti haldamisega seotud tehniliste ja poliitiliste küsimustega piisavalt avatult tegelema. See tuli esialgse juhi Marek-Andres Kautsi väljavahetamise hinnaga ning kuigi netikasutajate organisatsiooni ei kaasatud sihtasutuse nõukokku, siis kaasati see kõlaliselt sarnasesse Internetikasutajate Nõukotta.

Aastal 2016 kaotas Interneti Sihtasutus selle nõukoja, olles sammu ettevalmistanud sama aasta Arvamusfestivalil paneeliga, kus tegeldi kogukonna otsimisega. Osalesin seal paneelis ning loetlesin kogukondasid Vikipeediast kuni Hinnavaatluseni, millel on tuhandeid liikmeid ning millel on huvi Interneti tuleviku vastu. Seda on tõestanud ka viimase aastal üha kuumenenud debatt Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi üle, kus lõpuks võtsidki avalikkuses kandva rolli need kaks kogukonda, mis leidsid omakorda ühisnimetaja netikogukonnana.

Interneti Sihtasutus otsustas aga seepeale, et kuna kogukonda ei saa tervikuna ülekuulamiseks laua taha kutsuda ja sellelt saada omadel tingimustel vastuseid kõigile küsimustele, mis ühel ametnikul võivad pähe tulla, siis järelikult mingit kogukonda polegi ja pole vajagi — sest ametnik teab ise niikuinii paremini. Ilmselt oli see positsioon, millega seda arutelu läbi tegema mindigi, sest loetud kuud pärast seda avaldati sihtasutuse kodulehel manifest “Tegelikult me ju ei vaja Kogukonda” ning kaotati sihtasutuse juurest omal ajal selle vastutuse tingimuseks olnud Intenetikasutajate Nõukoda.

Kogukonna tasakaalukas vastusamm

Selle peale otsustasime Henrik Aaviku ja Günter Kitsega taastada vahepeal varjusurma vajunud rahvusvahelise netikogukonna Internet Society esinduse Eestis, et niisugustes olukordades oleks Interneti Sihtasutusele panna vastu ametlik organisatsioon ning ei juhtuks seda, et sihtasutus kaasab Interneti teemalistesse debattidesse oma soovi järgi sõpru jm õukonda. Lõimegi 2017. aastal MTÜ Internet Society Estonia, mille ainus eesmärk on netikogukonna esindamine Eestis ja rahvusvahelises suhtluses.

Ilmselt tegi see Interneti Sihtasutuse veidi murelikuks, sest 2017. aastal kaasati meid Internet Governance Forumi kohaliku eelfoorumi staatuses oleva Interneti Päeva korraldamisse. Istusime ühise laua taga, pakkusime välja teemasid ja püüdsime vahendada MTÜsid ja kogukondasid, millega meil kontakt oli. See polnud küll ideaalne, aga meie kaasamisesst tuli Interneti Päeva kohe formaadiuuendus — koostöös Tartu Häkkerikoja jt partneritega lisandus arutelupaneelidele krüptopidu.

Seejuures 2018. aastal juba unustati meid kaasata või õigemini episoodilised Skype’i-vestlused ei viinud enam ühese laua taha istumiseni ja lõpuks tõdeti, et seekord jäi kaasamine hiljaks. Seetõttu võtsime Internet Society Estonia poolt 2019. aasta veebruaris preventiivselt ühendust ning pakkusime, et missuguseid teemasid ja MTÜsid võiks korraldusse kaasata, et see võiks olla tõesti IGF kohalik eeldebatt, millele on tegelikult väga ranged ja selged eri sektori organisatsioonide kaasamise nõuded.

Aga teeskleme, et kogukonda polegi?

Inteneti Sihtasutus neid ettepanekuid tõsiselt ei võtnud ning lubas omalt poolt vaadata, kas nad saavad mõned väljapakutud teemad kaasata. Rõhutasime omalt poolt, et küsimus pole mõne üksiku osaleja või teema programmi lisamises, vaid selles, et infoühiskonnaga seotud portaalid, kogukonnad jmt oleks enda huve esindavate MTÜde kaudu sisulistesse aruteludesse ja seisukohtade kujundamisse kaasatud, sest nii jõuavad naad kohalikust IGFi foorumist igal aastal toimuvale rahvusvahelisele foorumile.

Sihtasutuse kogukonna-otsingud tunduvad seejuures veidrad. Kui osalesin 2016. aastal Internetikasutajate Nõukoja kaotamise sissejuhatavas arutelus, siis tõin välja eri kogukondasid, millel on oma MTÜd, nt MTÜ Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit, MTÜ Tartu Häkkerikoda, MTÜ Wikimedia Eesti, Tuleviku Tehnoloogiate SA, MTÜ Eesti Krüptoraha Liit, MTÜ Open Knowledge Estonia jt. Selles mõttes on võimalik Interneti tulevikust huvitatutel koonduda eri MTÜde alla ja nad seda praktikas ka teevad – Inteneti Sihtasutuse ülesanne oleks mitte püüda mingit ühte partnerit otsida, kes neile mugavalt kaasatuse teenuse tagaks, vaid hoida kogukondadega regulaarseid sidemeid ning hoida end kursis nende huvidega, et siis vajadusel nõu küsida. Sest kogukondades on teadmist Internetis ja maailmas toimuva kohta tunduvalt rohkem kui Interneti Sihtastuse juhtidel.

Sihtasutuse praegune taktika eirata nt MTÜ Internet Society Estoniat või MTÜ Wikimedia Eestit väidetavas kogukonnadebatis kui Interneti regulatsiooni kahte sisulist eestkõnelejat, kes on suutnud ümber veenda Eesti Vabariigi valitsuse mitte toetama Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi, sest see sisaldab nõuet masintsensuuriks – see tundub lihtsalt rumal. See pole jätkusuutlik taktika, et kaasatakse valikuliselt oma lemmikuid või oma suva järgi kord ühte, kord teist. Näiteks millegi pärast on Interneti Päeva programmis osaline lühikese ajalooga portaal Geenius, kuid pole kunagi olnud pika ajalooga portaal Hinnavaatlus. Millest selline valik?

Kaasamine tähendab võimutäiusest loobumist

Need dilemmad langevad ära, kui kaasamine on järjekindel ja süstemaatiline. Imelik, et kaasava juhtimise algtõdesid tuleb riigi loodud sihtasutuse juhtidele rääkida veel 2019. aastal. Kogukonda ei saa panna tasuta ära tegema omaenda tööd, kogukonna esindusorganisatsioonidelt ei saa küsida vastuseid oma küsimustele, vaid tuleb arvestada nende huvidega ja motivatsiooniga aruteludes osaleda. Seetõttu tuleb vabatahtlikult anda ära mingi osa oma võimust ja ressursist ning leppida sellega, et kogukonna osalus loob alguses protsessidesse hulga määramatust, neid tuleb hakata pikemalt plaanima ja rohkem suhtlema, aga seejärel kaob see määramatus ära otsuste ja ürituste lõppfaasis, kus see praegu sageli transleerub ehmatuseks, et kaasamata jäetud kogukond reageeris nüüd äkki millelegi negatiivselt.

Tuleb tõdeda, et kogukonda pole sihtasutus oma hoolimata oma kangelaslikest pimesilmi otsingutest leidnud, aga domeenidega hangeldades on leitud piisavalt raha, et seda nüüd investeerida ka kaasamisse ja netikasutajate demokraatlike õiguste tagamisse. On viimane aeg seda kogukonnalt võetud võlga tasuma hakata, muidu saab sellest üks järjekordne kivi Eesti hiilgava infoühiskonna memoriaalis.

Kaasamist ei saa ühepoolselt osta isegi raha eest, sest võib juhtuda, et kui MTÜle vm kogukonnale pakutakse õukonnaks olemise eest raha vm hüvesid, siis MTÜ liikmed on samal ajal ka teise kogukonna liikmed, kelle eiramise probleem neile karjuvalt silma torkab. Kogukonnad on erinevalt valitsuse loodud asutustest vabad ja suhtlusele avatud.

Praegu oleks Interneti Sihtasutuse poolt mõistlik leida viis kogukondade süstemaatiliseks kaasamiseks. Kas see on Internetikasutajate Nõukoja taastamine või MTÜde kaasamine ametlikult Eesti Interneti Sihtasutuse nõukokku, see on arutelu küsimus. Sest üks asi, mis on juhtunud erinevuses 10ndate algusega – elustandard on paranenud ning Eesti Interneti Sithasutusel on piisavalt ressursse, et sellist kaasamist sisuliselt teha.

Koostasin artikli seoses sellega, et Eesti Interneti Sihtasutus keeldus tegemast koostööd MTÜ Internet Society Estoniaga Internet Governance Forumi kohaliku huvigruppide foorumi korraldamisel ning jättis sellega kaasamata suurema osa Eesti Interneti kogukonnast, kes oli juba mitu aastat tegelenud Interneti päästmisega masintsensuuri käest ning eelistas kasutada kohalike huvigruppide konsensuse loomise platvormi juhuslike ja ebaoluliste arutelude pidamiseks.