April 15, 2019

Interneti Sihtasutus otsis taskust kogukonda, aga leidis ainult raha

Kogukonda pole sihtasutus leidnud, aga domeenidega hangeldades on leitud piisavalt raha, et seda nĂŒĂŒd investeerida ka kaasamisse ja netikasutajate demokraatlike Ă”iguste tagamisse. On viimane aeg seda kogukonnalt vĂ”etud vĂ”lga tasuma hakata, muidu saab sellest ĂŒks jĂ€rjekordne kivi Eesti hiilgava infoĂŒhiskonna memoriaalis.

Domeen ei maksa midagi, see maksab umbes sama vĂ€he nagu krĂŒptoraha Bitcoin. Domeeni vÀÀrtus on puhtalt virtuaalne, sest rea hind arvutustabelis on 0 eurosendi lĂ€hedal, kĂŒll aga maksab domeenihalduse kvaliteet. Eesti Interneti sihtasutuse loomisel asendati EENeti domeeniomanike tabel uuega ning vĂ€ideti, et sellega kaasnevad arendus- ja juurutuskulud ning seda tuleb korvata pri.ee tasuta domeenide kaotamisega ja tĂ€iendavalt veel domeenihinna tĂ”usuga.

Toona ei nÔustunud tÀrkav netikogukond selliste pÔhjendustega ning Interneti Sihtasutus jÀi pikaks ajaks pool-ametlikuks domeeninimede halduriks. LÔpuks seadsid algselt Eesti hariduse ja teaduse andmesidevÔrgu EENeti eestkoste all Eesti Interneti reguleerimise eest ametlikult vastutanud Endel ja Jaak Lippmaa nÔudeks, et kui Interneti Sihtasutus ei kaasa oma nÔukokku netikasutajate esindusorganisatsiooni, siis ei ole lootust, et sihtasutus saaks kunagi Eesti ametlikuks domeeniregistriks.

Kaasamine osutub ebamugavaks

Aastal 2009. alustatud domeenireformi lĂ”puks vĂ”ib pidada seda, kui Internet Society Eesti esindaja MTÜ Eesti Interneti Kogukond saatis 2012. aasta detsembris kinnituskirja selle kohta, et Interneti Sihtasutus on teinud lĂ”puks miinimumi kogukonna kaasamiseks ning on suuteline Interneti haldamisega seotud tehniliste ja poliitiliste kĂŒsimustega piisavalt avatult tegelema. See tuli esialgse juhi Marek-Andres Kautsi vĂ€ljavahetamise hinnaga ning kuigi netikasutajate organisatsiooni ei kaasatud sihtasutuse nĂ”ukokku, siis kaasati see kĂ”laliselt sarnasesse Internetikasutajate NĂ”ukotta.

Aastal 2016 kaotas Interneti Sihtasutus selle nĂ”ukoja, olles sammu ettevalmistanud sama aasta Arvamusfestivalil paneeliga, kus tegeldi kogukonna otsimisega. Osalesin seal paneelis ning loetlesin kogukondasid Vikipeediast kuni Hinnavaatluseni, millel on tuhandeid liikmeid ning millel on huvi Interneti tuleviku vastu. Seda on tĂ”estanud ka viimase aastal ĂŒha kuumenenud debatt Euroopa Liidu autoriĂ”iguse direktiivi ĂŒle, kus lĂ”puks vĂ”tsidki avalikkuses kandva rolli need kaks kogukonda, mis leidsid omakord ĂŒhisnimetaja netikogukonnana.

Interneti Sihtasutus otsustas aga seepeale, et kuna kogukonda ei saa tervikuna ĂŒlekuulamiseks laua taha kutsuda ja sellelt saada omadel tingimustel vastuseid kĂ”igile kĂŒsimustele, mis ĂŒhel ametnikul vĂ”ivad pĂ€he tulla, siis jĂ€relikult mingit kogukonda polegi ja pole vajagi — sest ametnik teab ise niikuinii paremini. Ilmselt oli see positsioon, millega seda arutelu lĂ€bi tegema mindigi, sest loetud kuud pĂ€rast seda avaldati sihtasutuse kodulehel manifest “Tegelikult me ju ei vaja Kogukonda” ning kaotati sihtasutuse juurest omal ajal selle vastutuse tingimuseks olnud Intenetikasutajate NĂ”ukoda.

Kogukonna tasakaalukas vastusamm

Selle peale otsustasime Henrik Aaviku ja GĂŒnter Kitsega taastada vahepeal varjusurma vajunud rahvusvahelise netikogukonna Internet Society esinduse Eestis, et niisugustes olukordades oleks Interneti Sihtasutusele panna vastu ametlik organisatsioon ning ei juhtuks seda, et sihtasutus kaasab Interneti teemalistesse debattidesse oma soovi jĂ€rgi sĂ”pru jm Ă”ukonda. LĂ”imegi 2017. aastal MTÜ Internet Society Estonia, mille ainus eesmĂ€rk on netikogukonna esindamine Eestis ja rahvusvahelises suhtluses.

Ilmselt tegi see Interneti Sihtasutuse veidi murelikuks, sest 2017. aastal kaasati meid Internet Governance Forumi kohaliku eelfoorumi staatuses oleva Interneti PĂ€eva korraldamisse. Istusime ĂŒhise laua taga, pakkusime vĂ€lja teemasid ja pĂŒĂŒdsime vahendada MTÜsid ja kogukondasid, millega meil kontakt oli. See polnud kĂŒll ideaalne, aga meie kaasamisesst tuli Interneti PĂ€eva kohe formaadiuuendus — koostöös Tartu HĂ€kkerikoja jt partneritega lisandus arutelupaneelidele krĂŒptopidu.

Seejuures 2018. aastal juba unustati meid kaasata vĂ”i Ă”igemini episoodilised Skype’i-vestlused ei viinud enam ĂŒhese laua taha istumiseni ja lĂ”puks tĂ”deti, et seekord jĂ€i kaasamine hiljaks. SeetĂ”ttu vĂ”tsime Internet Society Estonia poolt 2019. aasta veebruaris preventiivselt ĂŒhendust ning pakkusime, et missuguseid teemasid ja MTÜsid vĂ”iks korraldusse kaasata, et see vĂ”iks olla tĂ”esti IGF kohalik eeldebatt, millele on tegelikult vĂ€ga ranged ja selged eri sektori organisatsioonide kaasamise nĂ”uded.

Aga teeskleme, et kogukonda polegi?

Inteneti Sihtasutus neid ettepanekuid tĂ”siselt ei vĂ”tnud ning lubas omalt poolt vaadata, kas nad saavad mĂ”ned vĂ€ljapakutud teemad kaasata. RĂ”hutasime omalt poolt, et kĂŒsimus pole mĂ”ne ĂŒksiku osaleja vĂ”i teema programmi lisamises, vaid selles, et infoĂŒhiskonnaga seotud portaalid, kogukonnad jmt oleks enda huve esindavate MTÜde kaudu sisulistesse aruteludesse ja seisukohtade kujundamisse kaasatud.

Sihtasutuse kogukonna-otsingud tunduvad seejuures veidrad. Kui osalesin 2016. aastal Internetikasutajate NĂ”ukoja kaotamise sissejuhatavas arutelus, siis tĂ”in vĂ€lja eri kogukondasid, millel on oma MTÜd, nt MTÜ Avatud LĂ€htekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit, MTÜ Tartu HĂ€kkerikoda, MTÜ Wikimedia Eesti, Tuleviku Tehnoloogiate SA, MTÜ Eesti KrĂŒptoraha Liit, MTÜ Open Knowledge Estonia jt. Selles mĂ”ttes on vĂ”imalik Interneti tulevikust huvitatutel koonduda eri MTÜde alla ja nad seda praktikas ka teevad – Inteneti Sihtasutuse ĂŒlesanne oleks mitte pĂŒĂŒda mingit ĂŒhte partnerit otsida, kes neile mugavalt kaasatuse teenuse tagaks, vaid hoida kogukondadega regulaarseid sidemeid ning hoida end kursis nende huvidega, et siis vajadusel nĂ”u kĂŒsida. Sest kogukondades on teadmist Internetis ja maailmas toimuva kohta tunduvalt rohkem kui Interneti Sihtastuse juhtidel.

Sihtasutuse praegune taktika eirata nt MTÜ Internet Society Estoniat vĂ”i MTÜ Wikimedia Eestit vĂ€idetavas kogukonnadebatis kui Interneti regulatsiooni kahte sisulist eestkĂ”nelejat, kes on suutnud ĂŒmber veenda Eesti Vabariigi valitsuse mitte toetama Euroopa Liidu autoriĂ”iguse direktiivi, sest see sisaldab nĂ”uet masintsensuuriks – see tundub lihtsalt rumal. See pole jĂ€tkusuutlik taktika, et kaasatakse valikuliselt oma lemmikuid vĂ”i oma suva jĂ€rgi kord ĂŒhte, kord teist. NĂ€iteks millegi pĂ€rast on Interneti PĂ€eva programmis osaline lĂŒhikese ajalooga portaal Geenius, kuid pole kunagi olnud pika ajalooga portaal Hinnavaatlus. Millest selline valik?

Kaasamine tÀhendab vÔimutÀiusest loobumist

Need valikud langevad Ă€ra, kui kaasamine on jĂ€rjekindel ja sĂŒstemaatiline. Imelik, et kaasava juhtimise algtĂ”desid tuleb riigi loodud sihtasutuse juhtidele rÀÀkida veel 2019. aastal. Kogukonda ei saa panna tasuta Ă€ra tegema omaenda tööd, kogukonna esindusorganisatsioonidelt ei saa kĂŒsida vastuseid oma kĂŒsimustele, vaid tuleb arvestada nende huvidega ja motivatsiooniga aruteludes osaleda. SeetĂ”ttu tuleb vabatahtlikult anda Ă€ra mingi osa oma vĂ”imust ja ressursist ning leppida sellega, et kogukonna osalus loob alguses protsessidesse hulga mÀÀramatust, neid tuleb hakata pikemalt plaanima ja rohkem suhtlema, aga seejĂ€rel kaob see mÀÀramatus Ă€ra otsuste ja ĂŒrituste lĂ”ppfaasis, kus see sageli transleerub ehmatuseks, et kogukond reageeris millelegi negatiivselt.

Kaasamist ei saa ĂŒhepoolselt osta isegi raha eest, sest vĂ”ib juhtuda, et kui MTÜle vm kogukonnale pakutakse Ă”ukonnaks olemise eest raha vm hĂŒvesid, siis MTÜ liikmed on samal ajal ka teise kogukonna liikmed, kelle eiramise probleem neile karjuvalt silma torkab. Kogukonnad on erinevalt valitsuse looduda asutustest vabad ja suhtlusele avatud.

Praegu oleks Interneti Sihtasutuse poolt mĂ”istlik leida viis kogukondade sĂŒstemaatiliseks kaasamiseks. Kas see on Internetikasutajate NĂ”ukoja taastamine vĂ”i MTÜde kaasamine ametlikult Eesti Interneti Sihtasutuse nĂ”ukokku, see on arutelu kĂŒsimus. Sest ĂŒks asi, mis on juhtunud erinevuses 10ndate algusega – elustandard on paranenud ning Eesti Interneti Sithasutusel on piisavalt ressursse, et sellist kaasamist sisuliselt teha.

Kogukonda pole sihtasutus leidnud, aga domeenidega hangeldades on leitud piisavalt raha, et seda nĂŒĂŒd investeerida ka kaasamisse ja netikasutajate demokraatlike Ă”iguste tagamisse. On viimane aeg seda kogukonnalt vĂ”etud vĂ”lga tasuma hakata, muidu saab sellest ĂŒks jĂ€rjekordne kivi Eesti hiilgava infoĂŒhiskonna memoriaalis.

Koostasin artikli seoses sellega, et Eesti Interneti Sihtasutus keeldus tegemast koostööd MTÜ Internet Society Estoniaga Internet Governance Forumi kohaliku huvigruppide foorumi korraldamisel ning jĂ€ttis sellega kaasamata suurema osa Eesti Interneti kogukonnast, kes oli juba mitu aastat tegelenud Interneti pÀÀstmisega masintsensuuri kĂ€est ning eelistas kasutada kohalike huvigruppide konsensuse loomise platvormi juhuslike ja ebaoluliste arutelude pidamiseks.