17. detsember 2021

Vabadus number neli

Ükski kood ega inimene pole tĂ€iuslik ja tagasivaatavalt vĂ”ib ĂŒtelda, et Stallman pole erand. Õnneks on vaba tarkvara liikumise sisu see, et lĂ€htekood on kĂ”igile avatud ja saab teha parandusi. Kas oleme valmis lubama Stallmanil parandada oma bugid ja sĂ€ilitada sellega liikumise ajaloolise auesimehe koha?

Kuna Stallman astus rohkem kui aasta eest tagasi ja nĂŒĂŒd on astunud tagasi astumisest uuesti tagasi, on see edasi-tagasi astumine on tekitanud ĂŒpris mĂ”istetava hukkamĂ”istulaviini. Kuna allakirjutanute seas on mh mullegi isiklikult tuttavaid aktiviste, programmeerijad jm asjaosalisi eri infovabaduse liikumiste juurest, siis ĂŒllitan omalt poolt selgitava kaitsekĂ”ne.

Minu arvates vaba tarkvara liikumisega kaasneb teatud vastutus vabaduse eest ĂŒldiselt ja minu jaoks on Stallman olnud sĂŒmboli staatuses vabaduse mĂ”iste tĂ”siselt vĂ”tmisel ja just oma kompromissituses seda tehes. Tal on olnud Ă”igus lugematus hulgas asjades, eriti mis puudutab vabade ökosĂŒsteemide edu pikas perspektiivis ja suletud sĂŒsteemide ennasthĂ€vitavust ka olukorras, kus neid kureerivad tugevad Ă€rihuvid vĂ”i terved riigid.

Stallmani talumatu tÔsidus

Oma vĂ”itlustes on Stallman olnud kohati tragikoomiline, veider huumor on olnud selle vabaduseiha paratamatu osa, mh poleks ilma selleta see ilmselt olnud vĂ”imalik. Selles mĂ”ttes tunnustan Stallmani, tema moraalset karakterit ja iseĂ€ranis vĂ”itlusmoraali vastupidiste vĂ€idete mitte kuulda vĂ”tmisel ning endale kindlaks jÀÀmisel mistahes vahenditega. See nĂ”uab minu meelest teatud hullumeelset enesekindlust ja ĂŒlejÀÀnud paha maailma ignoreerimist, elamist oma ideaalide maailmas.

Liigne sulgumine oma ideaalsetesse pÔhimÔtetesse ja isiklikesse toimetulekumehhanismidesse vÔib teha tÀhelepanematuks teiste inimeste tegelike vajaduste suhtes. Vaba tarkvara liikumine pole ainult litsentsid ja lÀhtekood, vaid on ka inimesed, kes koodi kirjutavad, testivad, dokumenteerivad, kasutavad, pakendavad, arutavad konverentsidel, hÀkatonidel jne.

Inimesed tahavad vaba tarkvara kompromissitu vabaduse liikumises olla ka isiklikult vabad, mitte ainult koodi passiivset kasutajad selle allalaadimise ja jooksutamise mĂ”ttes, vaid kogukonda panustamise mĂ”ttes (olgu siis koodi, vearaportite vm “committimise” mĂ”ttes, aga ka laiemalt kogukonna vĂ”i kogukondade lihtliikme ja moraalse toetajana). Kui on mĂ”ned kasutajarĂŒhmad, nt alaealised, naised, aga ka nt seksuaalvĂ€hemused, kes on sellest tegevusest vĂ€listatud vĂ”i peavad panustamisel taluma alandust vm ebaĂ”iglast survet, siis see suleb vaba tarkvara liikumist nende rĂŒhmade eest – ja teeb selle seetĂ”ttu vĂ€hem vabaks.

Selles mĂ”ttes on tegemist vaba tarkvara litsentside juures puuduva vabaduse nr 4 tĂ€hendusega, st vĂ”imalus panustada nii, et sinu juhuslikud eripĂ€rad ei too kaasa erikohtlemist kogukonna poolt vĂ”i ebamugavusi, mis kordudes vĂ”i oma halvemates vormides viivad selleni, et tunned, kuidas vaba tarkvara liikumisse panustades sa mitte ei anna kogukonnale, et saada sealt tagasi, vaid et kogukond kasutab sind Ă€ra – mis on see lĂŒpsmise tunne, mida me tunneme tĂŒĂŒpiliselt suletud lĂ€htekoodiga tarkvara ökosĂŒseemis.

See on ometi see algne probleem, mida vaba tarkvara liikumine pidi lahendama – ja loodetavasti jĂ€tkuvalt lahendab!

Bugfix legacy Àtile

Olen veendunud, et Stallmani motiivid on olnud algusest peale head, aga tema enda kogemus pĂ€rineb ajast, kus isikuvabadusest mĂ”teldi veel veidi teisiti ja robustse vabaduse koodi muuta kĂ€ttevĂ”itlemine oli juba vĂ€ga suur asi. Vaba tarkvara liikumine on saavutanud nii palju ja jĂ”udnud nii kaugele, et koos teiste vabade taristu ja/vĂ”i ökosĂŒsteemide liikumistega pole kĂŒsimus ainult robustses kĂ€ttevĂ”itlemises, vaid kĂ€ttevĂ”idetu hoidmises.

See tĂ€hendab, aga veidi teistsugust suhtumist kogukonda kui Stallmani vastuvaidlemist mitte salliv sĂ”japealiku toon, kohati naljatav ja kohati tĂ”sine, ja vaikiv eeldus, et temaga suhtlemiseks tuleb maailmaga suhestuda tema viisil – vĂ”i sind pole olemas. Selline suhtumine vĂ”i suhtlemine liikumise juhtfiguurina, kellele justkui on kĂ”ik lubatud, ja mitte mĂ€rgata, et vastuvaidlemist mitte sallivalt mĂ”nda endale harjunud positsiooni kaitstes vĂ”i seda lihtsalt viljeldes vĂ”id endale mĂ€rkamatult sĂ”ita mingist rĂŒhmast kogukonnas ĂŒle nii, et neil pole vĂ”imalik enam liikumisse panustada.

See vĂ”ib ka tĂ€hendada, et Stallmani pelk kohalolek kogukonnas vĂ”ib olla ahistav nende jaoks, kellest ta on kunagi oma seisukohtade vĂ”i tegudega hoolimatult ĂŒle sĂ”itnud. Need asjad ajaga lihtsalt kuhjuvad ja lĂ”puks on kuhi piisavalt suur.

Ükski kood ega inimene pole tĂ€iuslik ja tagasivaatavalt vĂ”ib ĂŒtelda, et Stallman pole erand. Õnneks on vaba tarkvara liikumise sisu see, et lĂ€htekood on kĂ”igile avatud ja saab teha parandusi. Kas oleme valmis lubama Stallmanil parandada oma bugid ja sĂ€ilitada sellega liikumise ajaloolise auesimehe koha?

VĂ€ljatulemine liikumise kokkujooksmisest

Ma arvan, et oli viga lasta Stallman igasuguse sissejuhatuseta LibrePlanet 2021 lavale ja loota, et kĂŒllap on inimesed lihtsalt rahunenud. Selle tulemus oli tĂ€pselt vastupidine ja pĂ”hjusega. Raske ĂŒtelda, kas ta lootis ise asjad niimoodi korraldada vĂ”i see oli tiimiotsus, aga sĂ”ltumata selle rongiĂ”nnetuse pĂ”hjustest kĂ€ib Stallmani patukahetsus ilmselt ĂŒhtviisi tema enda kui tiimi kohta:

MĂ”ned on kirjeldanud mind “toonipimedana” ja see on Ă”iglane. Minu suutmatusega mĂ”ista sotsiaalseid vihjeid kipub see juhtuma. /—/ Olen Ă”ppinud midagi selle kohta, kuidas olla kena inimestega, kes on kannatanud. Tulevikus aitab see mul olla kena inimestega muudeski olukordades ja see on, mida loodan teha.

Minu meelest on see Ă”ige asi, mida ĂŒtelda, ja minu arvates vĂ”iks vaba tarkvara kogukond ĂŒlejÀÀnud poliitilise tĂŒhistamise praktikatest hĂ€lbivalt lubada heauskseid bugfixe. Stallman paistab olevat oma jĂ€reldused teinud ja et jĂ€reldused on teinud ka FSF, see paistab vastuvĂ”etud eetikakoodeksist, mis rakendub edaspidi sihtasutuse juhatuse liikmetele ja vĂ€ljendab valmisolekut muuta FSF juhtimisstiil kriitikute nĂ”uetele vastavaks:

Juhatuse liikmed ei vĂ”ta ette ega lase sĂŒndida diskrimineerival vĂ”i ahistaval kĂ€itumisel töötajate, liikmete, ametnike, juhtide, varustajate, lepingupartnerite jt suhtes organisatsiooni mistahes tegevuste raames. Juhatus tĂ”lgendab neid kriteeriume mĂ”istlikkuse piires.

See tundub aus. Ma saan aru, et “mĂ”istlikkuse piires” vĂ”ib kĂ”lada valvekritiikutele nagu kohustuste vĂ”tmisest loobumine, aga tegelikult nĂ€itab see, et neid kavatsetakse just nimelt praktiliselt rakendada. On selge, et sellised praktilised moraalikĂŒsimused vajavad alati konkreetse olukorra sisulist hindamist – see on mĂ€rk valmisolekust seda teha.

Ka vÔtab koodeks vÀga jÔuliselt arvesse etteheited Stallmani sÔjapealiku-stiilile töötajatega suhtlemisel, mis hÔlmanut meetodeid alates lihtsalt taktitust kriitikast kuni katseteni survestada töötajaid lahkuma.


Minu meelest vÀÀrib Stallman igavest tunnustust oma rolli eest vaba tarkvara liikumises, tema karakteris ja motiivides pole endiselt pĂ”hjust kahelda, ajalugu pole pĂ”hjust ĂŒmber hinnata. Tegu on tĂ”epoolest eelmise pĂ”lvkonna versiooniga, mis enam hĂ€sti ei ĂŒhildu, mida vĂ”ib varsti ehk jooksutada retroĂ”htul emulaatoris ja hariduslikul eesmĂ€rgil debugida, aga mida me ei taha tĂŒĂŒpiliselt panna jooksma elutĂ€htsa taristu serverisse vĂ”i kriitilisele kohale ĂŒhingu juhatusse.

Saan aru, et Stallman on jĂ€tnud oma valgustatud imperaatori feature‘iga hĂŒvasti. See ei tulnud ilma skandaalita, aga ma arvan, et see samm ise oli tĂ€iesti tĂ”sine – pole pĂ”hjust arvata, et ta vĂ”taks seda vĂ€hem naeruvÀÀrse tĂ”sidusega kui muid kĂŒsimusi, mille tĂ”siseltvĂ”tmise eest me talle tĂ€nulikud oleme. Kui ta pole enam sĂ”japealiku rollis, siis mis roll talle jÀÀb – Ă€kki suudab uus ja pehmem Stallman maskotina teistele legacy Ă€ttidele veel eeskujukski olla?

See jutt oli algselt postitus Pingviini foorumisse. Foto “Richard Stallman in Moscow” (2019) autor on DonSimon ning see on avaldatud CC BY omistuslitsentsi alusel.