Valimisvaatlejate kanalite tsenseerimine on oht demokraatiale

Valimisvaatlejatele on pakkunud mõningat huvi presidendivalimiste hääletussedelite märgistamine. Pole tõendeid, et kära tekitanud V‑sedeli valesti lugemine oleks mõjutanud valimistulemust, aga Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) sattus avaliku kriitika alla, kuna luges sedeli ilma selge õigusliku aluseta Ülle Madisele antud hääleks.

Siiski pole esitatud ametlikku protesti ega vist ka valimiskaebust, kuigi VVK arutab täna kl 9:15 oma seaduse järgi avalikul, aga faktiliselt piiratud ligipääsuga veebikoosolekul nelja pöördumist, mis tõenäoliselt on seotud nende sedelite lugemisega. Kuna sotsiaalmeedias põhjustas V-sedel arutelusid sellest, kuidas VVK oleks pidanud tegelikult käituma, siis on sedeli vastu tundnud huvi ka mitmed ajakirjandusväljaanded. Nende hulgas on Delfi, mille faktikontrolli rubriigis avaldasid arvamust ajakirjanikud Marta Vunš ja Ireene Kilusk.

V-märgistuse küsimust pole teadaolevalt kohtus arutatud, mistõttu puudub ses küsimuses kohtuotsus ja saabki rääkida ainult rohkem või vähem põhjendatud arvamustest. Seejuures hindas valimisvaatlejate tegemisi kajastava sotsmeediaväljaande Valija Hääl eestvedaja Andres Aule Delfi ajakirjanike arvamust põhjendamatuks.

Arvamuspõhine tsensuurimasin

Demokraatia tuhat lille võiks õitseda, kui asi sellega piirduks, aga juhtumisi on Delfi faktikontrollijatel koostööleping siinse Mark Zuckerbergile kuuluva Facebooki sotsmeediavõrgustikuga. Koostöökokkulepe võimaldab tsenseerida seisukohti, mis on faktikontrolöride arvates valed. Ajakirjanike arvamuse alusel on seda tsensuurivahendit nüüd ka kasutatud ja tagantjärele on pihta saanud ka Andres Aule analüüsid, millega ei paista ajakirjanikud nõustuvat.

Selle tulemusel kuvatakse siinses võrgustikus mõnede analüüside kõrval hoiatuskirju “Puuduva kontekstiga” või “Osaliselt vale”, sj viidatakse hinnangu alusena Delfi ajakirjanike endi arvamusele ja selgitatakse, et “kolmandatest osapooltest faktikontrollijate sõnul sisaldab see postitus osaliselt vale teavet”. Hoiatuskirja puuduva konteksti kohta kuvatakse ka Valija Hääles 2.09 avaldatud postituse juures pealkirjaga “Lühike õiguslik analüüs V-sedeli kohta”.

Kuigi Valija Hääl pole valimisvaatlejate ametlik häälekandja, vaid pigem arutelurühm, on see siiski praktikas koht, kus valimiste korraldusega seotud küsimusi kriitilise vaatluse alla võetakse, sj arutatakse potentsiaalseid korraldaja poolseid rikkumisi ja valimiskaebusi. Valimisvaatleja roll on seadusega ja minu parima arusaamise järgi ka põhiseadusega ette nähtud ning Riigikohtu hinnangul on valimiste ja vaatlemise teemalised menetlused demokraatia jaoks “erilise kaaluga”.

Aasta jooksul süvenenud muster

Sellises kontekstis on problemaatiline, kui ajakirjanike arvamusele toetudes sekkutakse ulatuslike tehniliste tsensuuri vahenditega valimisvaatlejate kui demokraatia jaoks olemusliku institutsiooni tegevusse ja aruteludesse. Sekkumine selle praeguses vormis on suhteliselt õrn, kuid mäletatavasti sulges videolevitusplatvorm Youtube veebruaris kanali, kus olid avaldatud kaks Riigi Valimisteenistusele (RVT) 2025. aasta KOV valimistel meelehärmi valmistanud videot.

Selle tõttu sattus tsensuuri alla nii MTÜ Ausad Valimised KOV valimiste eelraport, aga kuna suleti kanal kogu seal leidunud sisuga, siis sai tsensuuriga pihta ka RVT koostööpartneri Tarvo Treieri teadusartikkel, kus ta vaatlejate videoraporteid viitas, minu E-Vote-ID teaduskonverentsi ettekanne, aga ka väljaanded kõnealusest Delfist endast kuni Objektiivini, mis olid eri ajahetkedel vaatlejate tegemisi ja videote kujul raporteid kajastanud.

Delfi faktikontrolöride ajakirjanduslik eksperiment vaatleja rollis on iseenesest mitmes mõttes puudulik, sest mõistetavalt ei suuda ajakirjanikud artikli koostamise käigus viia end kurssi valimiste korraldamise ja vaatlemise keeruliste detailidega. Selle asemel viidatakse autoriteedina VVK enda seisukohti, kelle tegevus ongi antud juhul kriitika all. See pole Delfi faktikontrolli rubriigil õigupoolest esimene kord, kus viidatakse kontrolli allikana kontrollitavat ennast – varem on kriitikavabalt tiražeeritud nt RVT juhi Arne Koitmäe, aga ka RVT koostööpartneri Tarvo Treieri väärasid või kaheldava staatusega faktiväiteid.

Aga ilmselt ongi palju nõutud, et ajakirjanikud suudaks end faktikontrolli efemeerses žanris närida läbi keerulistest õiguslikest ja tehnilistest küsimustest, mida kajastatakse põhjalikes vaatlusraportites, arutatakse kaebemenetluses ja teaduskonverentsidel.

Pädev arutelu on võimalik

On ka positiivseid näiteid. Valimiste korralduse keerulisi küsimusi on suutnud eri valimistel põhjalikumates artiklites ja allahindlust tegemata avada näiteks Ronald Liive väljaandest Digigeenius ja Priit Pärnapuu Õhtulehest. Enamasti on nad seda tehes püüdnud kajastada demokraatliku avalikkuse jaoks vaidlusküsimusi endid ega ole läinud seda teed, et püüdnud neid ise lahendada.

Riigikohus on rõhutanud, et “vaatlejad mängivad olulist rolli selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud”. Seejuures on vaatlejate õigustatult kriitilise pilgu all just VVK, RVT jt sarnased institutsioonid, kellel ei tohiks olla võimalust ise ega koostöös koostööpartneritega valimisvaatlejate legitiimset tegevust tõkestada.

Ajakirjanikel on kahtlemata õigus oma arvamusele ja väljaannete toimetustel oma agendale, aga kui sellega kaasneb eesmärgilt, sisult ja ulatuselt hoomamatu ning ebaselgetel alustel tehniline tsensuur valimisvaatlejate avalikele foorumitele või muudele valimiste korraldaja suhtes kriitilistele väljaannetele, siis ohustatakse sellega demokraatlikku järelevalvet teostavat põhiseaduslikku institutsiooni.

Möödunud paari aasta jooksul avaldunud valimisvaatlejate tsenseerimise, aga ka muud vaatlejate tegevuse piiramise ilmingud nt VVK koosolekute jälgimisel või dokumenteerimisel on lähenevate Riigikogu valimiste valguses enam kui murettekitavad – kui me ei soovi anda käest vabasid ja demokraatlikke valimisi, peaks seadusandja sellised totalitarismi võrsed viivitamatult tähelepanu alla võtma ning viima läbi asjakohased kaitsepookimised.

See on arhiveeritud sotsmeediapostitus Zuckerbergi võrgustikust, mille persereerumine on jõudnud tasemele, kus kriitikavabad ajakirjanikud koostöös kõrgete riigiametnike ja Euroopa Liidu vastavate algatustega teostavad tsensuuri labidameetodil ja ilma nähtava vastutusvõimelisuseta. Päises on valimisvaatlejate mitte-ametliku arutelugrupi Valija Hääl administraatori Andres Aule postitusele rakendatud tsensuur, mis on esiteks põhjendamatu, aga lisaks eksib tsensuuri kategooriaga, sest viidatud artiklis heidetakse konteksti puudumist ette hoopis aruteludele presidendi määramisest.