15. november 2026

Valimiskaebuste 100-eurose kautsjoni nõue oleks põhjendamatu

Kuigi Riigikohtu esimees Villu Kõve on väitnud, et 2025. aastal ujutati kohus üle "obstruktsiooniliste ja kiuslike" valimiskaebustega, oli tegeliku statistika järgi kaebuste rahuldamise protsent läbi aastate kõrgeim.

Riigikohtu esimees Villu Kõve on põhiseaduse asjatundjate töörühma ja kohtu üldkogu toel teinud ettepaneku kehtestada valimiskaebustele 100-eurone kautsjon. Eelnõu seletuskirjas põhjendab Kõve kautsjonit “ilmselgelt perspektiivitute” kaebuste tõrjumise vajadusega. Sellised kaebused aga lükatakse tagasi läbi vaatamata ega tohiks kohut kuigivõrd koormata.

Samas põhjendab Riigikohtu esimees tõrjumise vajadust just kohtu suure koormusega. Nii selgitas ta Riigikogu ees 2025. aasta ülevaaadet andes, et kaebuste lahendamine võtab palju aega: “Näiteks eelmise aasta septembris Riigikohus ei saanudki mitte midagi muud lahendada kui ainult valimiskaebusi. Rohkem lahendeid ei olnud, neile aega ei jäänud, pidime kogu aeg istuma ja lahendama.”

Ilmselgelt põhjendamatute kaebuste sisuliselt läbi vaatamata tagasi lükkamiseks ilmselt siiski pole vaja “kogu aeg istuda ja lahendada”. Vastab üldse tõele Riigikohtu esimehe diagnoos, et kohus on “üle ujutatud kaebustest, mille seos valimistega on kauge” ja “tuleb leida hoovad obstruktsiooniliste ja kiuslike kaebuste esitamise piiramiseks”?

Statistika kinnitab kaebuste sisukust

Kõve seisukohta ei kinnita valimiskaebuste statistika, mille järgi rahuldati 2025. aastal 10 lahendis rekordilised 13 valimiskaebust, sj varasema kümne aasta jooksul on olnud kaebajate skoor vaatamata kokku 102 lahendile aasta kohta keskmiselt null. Erandiks on kaasused 5-19-31 ja 5-23-13, millest esimeses VVK arvutas tähtaega valesti ja teises hindas valesti kaebeõigust, sisuliselt rahuldati valimiskaebus viimati 2015. aastal kaasuses 3-4-1-29-15.

Aasta Lahendeid Rahuldatud Protsent
2014 7 0 0
2015 10 1 10
2016 1 0 0
2017 5 0 0
2018 1 0 0
2019 30 1 3
2020 18 0 0
2021 15 1 7
2022 0 0 0
2023 15 1 7
2024 15 0 0
2025 53 10 19
2026 22 2 2

Kui võtta valimiskaebuste rahuldamise protsent, siis 2014-2024 on see olnud 3%, sj varaseim suurima valimiskaebuste hulgaga aasta oli 2019, mil lahendeid oli kokku 30, rahuldati neist üks. Kuigi 2025. aasta oma kokku 53 lahendiga teeb kahtlemata rekordi, siis rekordiline on ka ~20% rahuldamise määr (lahendite arvu järgi 19%, kaebuste arvu järgi 22%). Kas see tõesti õigustab Riigikohtu esimehe juttu, et kohus olevat üle ujutatud asjassepuutumatutest, obstruktsioonilistest ja kiuslikest kaebustest?

Vastupidi, 2025. aastal rahuldatud kaebused olid vägagi sisulised, mh puudutades elektroonilise hääletuse lähtekoodi avaldamise tähtaega, hääle salajasust tagavate kiipkaardide rändamaminekut, suuliste avalduste tõrjumist vaatlemisel jmt ning leidsid kajastamist ajakirjanduses. Seejuures oli valimisvaatlejate VVK koosolekult väljaviskamise kaebus nii põhimõtteline, et jõudis kaasuses 5-25-7 Riigikohtu üldkogu ette. Üldkogu oli sunnitud kaebuse rahuldama ja tunnistama VVK vägivallaakti õigusvastaseks.

VVK toimingute, sj peamiselt koosolekute salastamise peale 2025. aastal esitatud kaebused tõid kaasa töökorra uuendamise nüüd oktoobri lõpus 29.10 koosolekul, millega VVK siiski hakkama ei saanud – vaid peab järjekordse rahuldatud kaebuse tõttu kohtuasjas 5-26-46 hakkama töökorda uuesti läbi vaatama… Kus on siin täpselt see kiuslike ja obstruktsiooniliste kaebuste mass, millest jutustas Villu Kõve seadusandjale oma aastaülevaates?

Vaatlejate erakordne edu

Pigem võib ütelda, et valimisvaatlejad on 2025. aastal olnud silmapaistvalt edukad ning andnud olulise panuse valimiste demokraatlikkuse tagamisse. Aastasse 2025 jäi ka OSCE/ODIHR-i rahvusvahelise ekspertrühma õigusraport, millesse andsid kohalikud vaatlejad samuti ulatusliku sisendi. Välisekspertide hinnangul 2024. aastal tehtud muudatused valimisseadustesse “ei kujutanud endast sisuliselt põhjalikku ja laiapõhjaliselt kaasavat jõupingutust e‑hääletuse õigusraamistiku tugevdamiseks” ja justiitsministeerium on algselt 2026. aasta kevadesse plaanitud täiendusi alates jaanipäevast edasi lükanud.

Kuigi Kõve väitis põhiseaduskomisjonis, et eelnõu “eesmärk ei ole muuta Riigikohtu tööd mugavamaks, vaid tagada kohtule võimalus tulla toime üha suureneva valimiskaebuste hulgaga”, tundub siiski, et probleemiks pole sugugi ainult või peamiselt kvantiteet. Pigem osutab nii Riigikohtu lahendite statistika kui rahvusvaheline tagasiside, sh OSCE/ODIHRi konkreetsed etteheited Riigikohtu praktikale ja kitsale kaebeõiguse käsitlusele, et kaebamiseks on sisulisi põhjusi enam kui küll.

Seetõttu tasuks ehk tähelepanu pöörata Villu Kõve poolt komisjonis esitatud väitele, et “valimiskaebustes võivad tõusetuda keerulised tehnilised ja põhiseaduslikud küsimused, mille lahendamine nõuab rohkem aega kui kehtivas seaduses ette nähtud”. Aga kas nende lahendamiseks on kohus ise teinud piisavalt?

Veel 2023. aastal pragas Villu Kõve valimiste korraldajate ja järelevalvajatega, et kaebusi ei lahendata sisuliselt:

Oleks õige vastata valimiskomisjoni ja valimisteenistuse poolt nendele etteheidetele, mida kaebajad on esitanud. Need on olnud ka väga konkreetsed tehnilised väited, mis jäeti enamuses läbi vaatamata, kuna kaebused ei olnud tähtaegsed. Vältimaks, et neid küsimusi võidakse esitada ka hiljem, tuleks neile vastata. Valimiskomisjonil ja -teenistusel tuleb neile esitatud väited argumenteeritult ümber lükata, mitte jätta neile vastamata.

Kaebustele tuleks sisuliselt vastata

Ilmselt kehtib see samamoodi ka Riigikohtu enda kohta, kuhu pöördutakse samalaadsete küsimustega üha uuesti, kuna probleemid ei saa sisulisi lahendusi.

Kokku 53 valimiskaebusi puudutanud kohtuasjas rahuldati 2025. aastal 10 lahendis rekordilised 13 kaebust, mis on kokku ~20%. See teeb silmad ette Riigikohtu kassatsioonimenetlusele, kus võetakse igal aastal üldse menetlusse vaid keskmiselt 10% kaebustest, sj rahuldatakse neist vaid osa. Kuigi valimiskaebuste eduprotsent oli vähemalt 2x kõrgem, oleks kaebajate hinnangul pidanud kohus sisuliselt arutama veelgi suuremat hulka kaebusi, mis jäeti tavapäraselt kõrvale tähtaja ületamise või kaebeõiguse puudumise tõttu või muudel põhjustel.

Sageli polnudki aru saada, mis põhjusel mõni kaebus läbi vaatamata või rahuldamata jäeti, sest Riigikohus pole suutnud kujundada aastatega koherentset arusaama valimisõiguse, iseäranis vaatlemise põhimõtetest ja valimiskaebuste menetlemise korrast. Kuigi netihääletuse eksperiment on olnud töös 20 aastat, pole meie kohtud suutnud kogu selle aja jooksul jõuda “elektroonilise hääletuse regulatsiooni põhiseaduspärasuse tervikhindamiseni” – nagu on kurtnud Villu Kõve isiklikult.

Äkki peaks äärmiselt tõhusatele ja oma vabast ajast ühiskonnale kasulikku tööd tegevatele valimisvaatlejatele täiendavate koormiste kehtestamise asemel astuma samme selle suunas, et anda eksperimentaalsele netihääletusele lõpuks sisuline ja terviklik õiguslik hinnang?

See on arhiveeritud 15. novembri 2026 sotsmeediapostitus Valija Häälest, mis kandis Zuckerbergi reservaadis sama pealkirja. Päisepildil on Villu Kõve jaanuaris 2025, CC BY-SA Avjoska.