Miks valimisteenistus salgas siseründeid ja süüdistas hoopis vaatlejaid?

Paari nädala eest toimus Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni avalik koosolek, kus TTÜ doktorant Tarvo Treier tutvustas järjekordseid siseründeid, mille abil valimisteenistus sai vaatlejatele ja audiitorile märkamatult e‑hääletuse tulemusi võltsida.

Rünnetest oli RVT teadlik veebruarist 2025, aga puudusi ei kõrvaldatud ja võltsimise võimalus säilitati endale KOV valimiste ajaks. Lõpuks oldi sunnitud siserünnetest avalikkust teavitama detsembris, sest ilmunud oli ründeid kirjeldav teadusartikkel. Aga isegi see teavitus suudeti lükata 9. detsembrisse – mis oli täpselt päev pärast asitõendite, st e‑hääletuse kõvaketaste ja võtmekaartide korrakohast hävitamist RVT enda poolt… Ma isiklikult ei suuda kujutada ette, kuidas oleks RVT saanud seda korraldada veelgi kahtlusi äratavamalt – sisuliselt tehti kõik, et neile langeks põhjendatud kahtlus valimistulemuse võltsimises!

Koalitsioon püüab arutelu blokeerida

Siserünnete asjaolude arutamine oli Riigikogu korruptsiooni­vastase erikomisjoni 26.01.2026 töökavas, aga koalitsiooni­saadikud otsustasid hääletada töökava kinnitamise vastu ja koosolekult lahkuda. Põhjendavat paistsid nad oma teguviisi jutuga, et valimistulemuste võltsimisel pole pistmist korruptsiooniga.

Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart tegi osalejatele ja kutsutud külalistele ettepaneku jääda vaatamata ametliku istungi katkestamisele kuulama Tarvo Treieri ettekannet. Kohale jäid RVT esindajad, opositsioonipoliitikud peale istungilt puudunud sotsiaaldemokraatide ja mina valimisvaatlejate MTÜ esindajana.

Treier tutvustas dokumenteeritud ründeid oma tavapärasel pretensioonitul viisil, mille järel tekkis küsimus, kas ja millal RVT teavitas siserünnetest ülejäänud valimistega seotud osapooli nagu audiitorit, vaatlejaid või valimiskomisjoni – aga ka teemat arutanud Riigikogu komisjone. Seks ajaks oli avalik ülekanne kestnud pea 40 minutit ja koalitsiooni­saadikud ilmselt jõudnud äratundmisele, et nende koosolekult väljamarssimine oli arutelu vääramise asemel jätnud RVT esindajad täielikult opositsiooni meelevalda.

Ülekanne katkestati täpselt hetkel, mil RVT juht Arne Koitmäe hakkas vastama küsimusele, et miks avaldati info rünnete kohta alles 9. detsembril – ja esialgu väitis ta, et kuna info oli avalik, said kõik soovijad, sh audiitor ja vaatlejad sellega iseseisvalt tutvuda. Koalitsioon ei saavutanud ülekande katkestamisega siiski rohkemat kui videotõendi puudumise selle Koitmäe esialgse valeks osutunud väite kohta, sest pärast mõneminutist pausi salvestas ülejäänud koosoleku telefoniga juba Kovalenko-Kõlvarti abivalmis kolleeg.

Juuresolev video algab veidi pärast ametliku salvestuse katkestamist minupoolsete selgitusega, et audiitor avalikel toimingutel ei teinud midagi Treieri kirjeldatud siserünnete tuvastamiseks või välistamiseks, vaid pigem oli oma ülesannete täitmisega hädas. Ühtlasi kirjeldasin, kuidas vaatlejad sarnaselt Treieri eksperimendiga tegid valijate salvestatud e‑häälte abil läbi korduslugemise, mille tulemusena tuvastasid, et audiitor on oma aruandes vaikinud maha kahe lugemata jäänud hääle ja valimiskasti tervikluse kontrolli läbikukkumise tegelikud asjaolud.

Alusetud süüdistused vaatlejate aadressil

Kas endale langenud ilmse võltsimiskahtluse talumatuse tõttu või lihtsalt kättemaksuihast pimestatuna juhatas Arne Koitmäe vastuse esimehe järjekordsele täpsustavale küsimusele sisse sellega, et süüdistas enda käsutuses olnud rünnetes hoopis valimisvaatlejaid:

“Kõigepealt ma tahan öelda, et see, mida MTÜ Ausad Valimised läbi viis valimiste käigus – ehk siis need ründed e‑hääletamise süsteemi vastu – need kõik tuvastati. Need on ka audiitori raportis kirjas, igaüks võib sealt ise lugeda, mis need põhjused olid.” (4:00)

Väidetavate rünnete ega MTÜ kohta pole audiitori tööd kokkuvõtvas 22.12 raportis siiski ridagi ja RVT juhi Arne Koitmäe alusetute süüdistuste peale esitatud valimiskaebuse arutelul VVK 4.02 koosolekul ei suutnud ta oma väiteid samuti põhistada. VVK oma otsuses jättis küll MTÜ kaebuse läbi vaatamata, sest nende arvates olid Koitmäe väited Riigikogus mitte-ametlik “kohvinurgajutt”, kuid selline otsitud vabandus meid ei veennud ning kaebasime otsuse edasi Riigikohtusse.

Pole mõeldav, et valimisi korraldab asutus, mis Riigikogu komisjonis süüdistab valimisvaatlejaid kollektiivselt õigusvastastastes tegudes, aga ei vastuta isegi selle eest, kui selgub, et süüdistused olid alusetud ja üteldud vihahoos vmt psüühilises pingeolukorras. Saab näha, kas Riigikohus jätkab VVK eitamistaktikat või leiab endas piisavalt riigimehelikkust, et kaitsta valimisvaalejate seadusega ette nähtud institutsiooni valimiste korraldaja alusetute süüdistuste eest.

Audiitorit tõenäoliselt ei teavitatud

Oma esialgset väidet audiitori teavitamise kohta oli Arne Koitmäe aga sunnitud erikomisjoni koosolekul korrigeerima, kui esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart osutas, et teadusartikkel sai avalikuks alles detsembri alguseks. Uue versiooni käis välja Koitmäe kolleeg Indrek Leesi, kelle väitel teavitati audiitorit meili teel koos RIA ja teiste asjassepuutuvate osapooltega juba varem. Kuna teavituse orienteeruvat aega jm asjaolusid Leesi ja Koitmäe kohapeal meenutada ei suutnud, oli RVT seks korraks pääsenud.

Uuendatud versioon audiitori teavitamisest jäi siiski kehtima vaid loetud päevadeks, kui 28.01 peaminister Kristen Michal tuli Riigikogu infotunnis tagasi algse versiooni juurde, et info oli avalik, kuid audiitorit olla teavitatud hankemenetluse käigus. Kuigi Valija Hääl lükkas oma 2.02 faktikontrollis enamiku peaministri väidetest valede või eksitavatena tagasi, pole see toonud asjaoludesse selgust ka tagantjärele. Küll aga selgus Andres Aule esitatud teabenõude vastusest, et RVT olla teavitanud audiitorit hoopis 11.09 infotunni raames – ei mingeid meile, ainult suuline pärimus!

Eile kinnitas RVT vastuses mu teabenõudele, et neil pole säilinud Treieri meilid, millega too veebruaris ja juunis 2025 teavitas valimisteenistust oma leidudest, ega ka temaatiline kirjavahetus RIA või VVKga, mida polevat aset leidnudki, sj olla 11.09 infotund toimunud salvestamata ja dokumenteerimata veebikohtumisena.

Varjamine on valimisteenistuse kaubamärk

See kordab korruptsiooni­komisjoni istungeid suvehakul 2025, kus olid Koitmäel kadunud nii tõendid kui mälu, aga ka septembris 2025 RVT väljahõigatud auditiprogrammi, mille VVK oli sunnitud kaebuste tagajärjel tunnistama õigusvastaseks ja mille algatamise aega jm asjaolusid ei suutnud Koitmäe meenutada.

Vaatamata Riigikohtu silmaklappidele, on nad korduvalt ütelnud, et valimiste demokraatlikkuse tagamiseks on olulise tähtsusega, et valimisvaatlejad saaks valimiste korralduse kohta igakülgset teavet – ei ole lubatud seadusliku aluseta salastada dokumente ega visata koosolekutelt välja valimisvaatlejaid.

See on koht, kus ei peaks olema mures mitte ainult Riigikohus, vaid iga demokraatlike valimiste jätkumist oluliseks pidav kodanik. Mul pole võimalik hinnata, mis on siserünnete ja valimistulemuse võltsimise võimaluste varjamisega seoses RVTs tegelikult toimunud, kuid ainuüksi kirjeldus olulise kirjavahetuse ja sellega seotud dokumentide kadumisest peaks olema murettekitav mistahes asutuse puhul.

Demokraatia ei hävi üleöö, kuid valimiste korraldus on selle üks ilmsemaid indikaatoreid. Kui soovime, et 2027. aasta Riigikogu valimised tuleks demokraatlikud, on vaja tegutseda kohe – aga mida keegi meist selle nimel teha saab, seda peab küll igaüks ise otsustama!

Tegu on arhiveeritud sotsmeediapostitusega, millega võtsin kokku 26.01.2026 korruptsioonikomisjonis toimunut ja sellele järgnevat. Kuna koalitsioonisaadikud püüdsid RVT siserünnete teema arutelu takistada, siis on komisjoni ülekanne saadaval kolmes eri jupis, st 1) Riigikogu juhatuse/kantselei tsenseeritud ametlik video, mis kajastab üksnes arutelu töökava üle kuni istungi katkestamiseni, 2) ametliku video salvestus koos Treieri ettekandega kuni Koitmäe küsitlemise alguseni, mil Riigikogu juhatus/kantselei jõuga salvestuse kinni pani ja 3) erikomisjoni esimehe Kovalenko-Kõlvarti kolleegi telefoni abil tehtud salvestus ülejäänud arutelust kuni töökoosoleku lõpuni. Kuna algselt avaldati videod Facebookis, siis on viidatud nii algsetele versioonidele kui mugavamaks vaatamiseks Aadu Birnbaumi avaldatud Youtube’i versioonidele, st istungi/koosoleku põhivideole ja telefoniga salvestatud osale.