Vikipeedia armastab autoriõigust

Nii on Vikipeedia ja teiste Wikimedia projektide jaoks aastate jooksul välja töötatud süsteem, mis välistab autoriõigusega kaitstud sisu ebaseadusliku lisamise peaaegu täielikult. Selle juures on kõige olulisem roll Vikipeedia vabatahtlikel toimetajatel.

Vikipeedia aktiivsete kaastööliste jaoks on eluliselt olulised autoriõiguse pisimadki üksikasjad. Tähelepanematus nende nõuete suhtes või ka läbimõtlemata muudatus seadusandja poolt võib teoreetiliselt kaotada Internetist mõne Vikipeedia kolmesajast harust või halvemal juhul koguni terve Vikipeedia mõnes riigis või riikide piirkonnas.

Arvestades Euroopat raputavaid poliitilisi keeristorme ja Vikipeedia põhimõtteid kritiseerivaid sõnavõtte eri väljaannete veergudel pole sugugi mõeldamatu, et sobivates poliitilistes oludes lastakse ideoloogilise arveteõiendamise universaalse vahendina käiku autoriõigus. Näiteid selle kasutamisest tsensuuriks on küllaldaselt.

Jaanalinnutaktikat lubada ei saa

Eesti raamatukoguvõrgu konsortsiumi 6,5 miljoni kirjega e-Varamu eksib autoriõiguse vastu hinnanguliselt ⅔ osas oma litsentsimärgetest ja meediaväljaanded eelistavad pigem eirata kohustust osundada nt fotode vm illustreeriva materjali litsentsitngimusi, mh juhul, kui see on võetud Vikipeediast. Teadmusühiskonna globaalse mõjutajana Vikipeedia endale sellist “jaanalinnutaktikat” lubada ei saa.

Kompromissitu taotlus esitada tõde tuginedes korrektselt viidatud allikatest pärinevate faktidele on sageli jäänud ette tagurlikumatele valitsustele nii Euroopas kui mujalgi: praegu on entsüklopeedia tervikuna blokeeritud näiteks Türgis ja Hiinas, kuid entsüklopeediat on eri ettekäänetel püütud tsenseerida ka Itaalias, Prantsusmaal ja Suurbritannias, rääkimata Venemaast.

Globaalne võrguentsüklopeedia poleks võimalik ilma kaasautoriteta kõigist neist maailma riikidest, mille keeltes Vikipeedia olemas on. Inimesed — eriti see haritum osa neist, kes on valmis ning suuteline panustama entsüklopeedia loomisse — pole nõus oma intellektuaalset pingutust panustama neile kahjulikel tingimustel.

Vikipeedia edu üheks saladuseks ongi selliste avatud litsentsimudelite kasutamine, mis tagavad autoritele tunnustuse töö eest ning samal ajal soodustavad koostööd nende vahel. Need litsentsimismudelid ning nende jõustamine tuginevad autoriõiguse seadustel.

Vikipeedia ei täida seega autoriõiguse nõudeid mitte kui tüütut kohustust, vaid panustab autoriõiguse nõuete täitmisse selleks, et vaba võrguentsüklopeedia saaks üldse eksisteerida ning selle sisu oleks piiranguteta kättesaadav kõigis maailma keeltes ja jurisdiktsioonides.

Unistus harmoonilisest autoriõigusest

See ei tähenda, et autoriõigus niisugusel kujul, nagu seda eri riikide seadused väljendavad, oleks vaba probleemidest. Kuna tegu on trükipressi levikuga paralleelselt loodud õigusraamistikuga, mis kuulub oma sätete eesmärkide ning iseloomu poolest tööstusrevolutsiooni söe- ja terasehõngulisse õhustikku, osutub see info- ja teadmusühiskonna kuludeta kopeeritavuse, globaalse kohalolu ja intellekti omadustega arvutusmasinate ajastus paljuski anakronistlikuks.

Vikipeedia väljaandmise eest seisva Wikimedia haruorganisatsioonid esitasid autoriõiguse käimasoleva uuendamise sisendiks Euroopa Komisjonile neli ettepanekut. [1]

Esimene ja kaalukaim neist oli ettepanek liikuda Euroopa ühtse autoriõiguse seadustiku loomise poole. See oli ka ettepanek, mille esitas 2015. aastal oma ametlikus nn Reda raportis Euroopa Komisjonile ühtlasi Euroopa Parlament. Ootust ühendada 28 euroliidu riigi autoriõiguse regulatsioonid ühtseks süsteemiks väljendasid tugevalt ka ettevõtjad, kelle jaoks on seni digisisuga kauplemine Euroopa Liidus olnud Ameerika Ühendriikide turuga võrreldes pigem tüütu kõrvalkohustus kui mõistlik äri.

Teine ettepanek oli kehtestada üle Euroopa Liidu ühtne õigus pildistada avalikus ruumis paiknevaid objekte ning levitada neid pilte ilma piiranguteta. See on õigus, mida nauditakse suures osas Euroopa Liidu riikidest panoraamivabaduse nime all ning mis on Eestis kahjuks lubatud ainult rangelt mitte-ärilises kontekstis. Nõuet küsida arhitektilt või renoveerimisprojekti autorilt luba hoone välisilme jäädvustamiseks reaalselt keegi ei järgi, aga kuna Vikipeedia ei saa endale autoriõiguse rikkumisi lubada, siis illustreerib jätkuvalt Estonia teatri artiklit mitte selgelt äratuntav foto teatrist, vaid teatri kujutis postmargilt ning rahatähelt — sest neile autoriõigus ei rakendu. [2]

Kolmas ettepanek oli, et riigiasutuste loodud teosed oleks kõigile vabalt kasutamiseks ning taaskasutamiseks samasuguste vabakasutuslitsentside all nagu rakendatakse riigi poolt loodud avalikele andmekogudele. Tegu on taas piiranguga, mida enamasti varmalt eiratakse, kuid mida Vikipeedia autoriõiguse veendunud järgijana endale lubada ei saa. Nii illustreerib Vikipeedia artiklit Eesti presidendist mitte Eesti presidendi ametlik esindusfoto, vaid hoopis Läti parlamendi pressibüroo avaldatud portree — sest see on avaldatud vabakasutust lubava Creative Commons litsentsi all. [3]

Ülemäära julgelt võib kõlada Wikimedia neljas ja viimane ettepanek vähendada teoste autoriõiguse kaitse kestus 70 aastalt pärast autori surma 50 aastale — see on piir, mille määratlevad praegu Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud rahvusvahelised lepingud. Kuigi sellise vähendamise vastu tahaks autoriõiguse portfellide suuromanikest rahvusvahelised levitajad ilmselt ajada tagajalgadele kogu oma Brüsseli lobijõu, siis eri autoriõigusega tegelevate majandusteadlaste kalkulatsioonide järgi oleks infoühiskonnas optimaalne kaitseperiood kõigest 2‒20 aastat.

Tegelikult polegi kaitse kestuse muutmine midagi väga revolutsioonilist: väärib meenutamist, et fonogrammide ja esituste autoriõiguse kestus tõsteti 50 aastalt 70 peale pärast autori surma alles hiljuti, täpsemalt 2011. aastal — kusjuures komisjoni algne ettepanek oli tõsta see 95 aastani!

Me pole Paul McCartneyle võlgu

Kuna autoriõiguse ajakohastamise debatis väidavad aga mõistagi kõik osapooled, et just ja ainult nemad kõnelevad autorite parimate huvide eest, siis on kõrvaltvaatajal pahatihti keskaegse skolastika kõrgustesse tõusvates aruteludes esitatud ettepanekuid keeruline hinnata.

Orienteeruda võiks neis debattides aidata see, kui meenutada autoriõiguse olemust ja eesmärki. Autori õigus oma loomingule ei kuulu n-ö loomulike õiguste hulka nagu õigus elule, vabadusele ja õnnetaotlusele, sest loometeosed oma loomulikus olekus kipuvadki pakkuma rõõmu paljudele ning levima piiranguteta — selline loomulik levimine on sageli autorite üks peamisi motivaatoreid.

Autorile antud seaduslik õigus oma loomingu saatust määrata on ajalooliselt pigem ühiskondlik kokkulepe, mille eesmärgiks on aidata kaasa kultuuri ja teaduse arengule sellega, et autoritele luuakse võrreldes asjade loodusliku seisuga täiendavaid motivaatoreid loometegevuseks. Võimalus saada loometegevusest ja teoste levitamisest majanduslikku kasu on neist üks olulisimaid. Autoriõiguse olemasolu õigustuseks ja edukuse kriteeriumiks pole seejuures mitte autoritele teiste ühiskonna liikmetega võrreldes võimalikult ulatuslike hüvede tagamine, vaid see, kas ja kuivõrd need tagatud hüved aitavad kaasa — mõistagi kultuuri ja teaduse arengule.

Niisiis ei võitle suurte autoriõiguse portfellide omanikud nõudes võimalusi teenida kokkuostetud õiguste vahendamise eest veel 70 aastat pärast autori surma millegi loomuõiguse alusel igavesest ajast igavesti neile kuuluva eest, vaid nad paluvad ühiskonnal olla nii lahke ning eraldada see annetuseks teadusele ja kultuurile. Seejuures ei ole loomeisikute dünastiate toetamine läbi põlvkondade sugugi iseenesestmõistetavalt teaduse ja kultuuri edendamise mõttes prioriteet, millele me näiteks riigieelarvest oleks valmis summasid eraldama ning eelistama toetada mõne kohaliku tõusva artisti asemel nt Paul McCartney poega [4].

Selle asemel, et autoriõigustega kaubitsemises liikuvate rahadega ringi käia, nagu see polekski meie raha — äkki võtaks vastutuse ning tagaks hoopis nälgivatele Eesti kunstnikele selle eest haigekassa? Või suurima panusega vabatahtlikele entsüklopedistidele vikipedistipalga?

On karikakar selleks ju loodud

Kui Jean-Claude Juncker lubas oma Euroopa Komisjoni kandideerimise prioriteetides kõige esimese ning eeldatavasti olulisima lubadusena [5] luua Euroopas digitaalne ühisturg nii inimeste kui ettevõtete jaoks ning kaotada seejuures suured erinevused autoriõiguses Euroopa riikide vahel, mis takistavad ning tarbijaid kui ettevõtjaid, siis see tekitas suured ootused autoriõiguse kaasajastamiseks.

See ei tulnud muidugi tühjalt kohalt. Euroopa Komisjon tunnistas 2013. aastal oma avaliku konsultatsiooni analüüsis [6] ACTA läbikukkumisega ilmestatud selget vajadust teha põhimõttelisi muudatusi autoriõiguses, seejuures tunnistades vajadust leida uus tasakaal õiguste omajate ning neist tänapäeval üha raskemini eraldatavate kasutajate vahel. Nii nägi komisjon oma analüüsis vajadust seadustada meemid, remiksid jm autoriõigusega kaitstud sisu transformatiivsed kasutusviisid.

Kuna Junckeri komisjon ja selle all digitaalse ühisturu asepresidendina ametisse saanud Andrus Ansip lükkasid autoriõiguse direktiivi avalikustamist korduvalt edasi, siis ennetas Euroopa Parlament seda omapoolse autoriõiguse soovitusega juba enne, kui komisjon oma soovitused lõpuks 2016. aasta sügisel välja käis.

Täna hääletusele tulev pakett autoriõiguse uuendamiseks puudutab parlamendi soovinimekirjas toodud ettepanekutest hinnanguliselt ⅓ ja vastus nõudmistele autoriõiguse harmoniseerimiseks on jäänud reformist pea täielikult välja. Selle algselt plaanitud autoriõiguse ühtlustamise ja lihtsustamise läbikukkumise sümptomiks on Ansipile tema ametiaja alguses nii häiriva geoblokkimise probleemiga tegelemine väljaspool autoriõigust. [7]

Digitaalse ühisturu asepresident leidis 28 liikmesriigi autoriõiguse netiäri tõkestavatele erinevustele lahenduse tarbijakaitse ja siseturu regulatsiooni meetmena, mis legaliseerib ühes riigis ostetud digisisu teise euroliiduriiki kaasavõtmise — ning sedagi ainult ajutiselt reisil viibides. See lahendab ehk küll mõne üksiku reisiselli vajaduse, aga kurjad keeled räägivad, et see oligi võimalik niisugusel kujul läbi suruda ainult seetõttu, sest see oli probleemiks kodumaalt eemal Brüsselis viibivatele eurokraatidele ja nende pereliikmetele.

Ülejäänute, sh Wikimedia poolt oodatud autoriõiguse tegelik harmoniseerimine Euroopa Liidu riikide vahel ei saa olla võimatu. Mida pole suutnud oma võimutäiuses 28 Euroopa Liidu riigi jaoks teha Euroopa Komisjon, seda on tegelikult suutnud ühendriikide õigusprofessor Lawrence Lessigi algatatud ülemaailmselt kehtivad Creative Commons litsentsid, mida kasutavad oma avaandmete publitseerimisel ka Euroopa Liidu institutsioonid.

Me oleks tahtnud selles direktiivis näha tõepoolest autoriõiguse kaasajastamist.

On tervitatav, et direktiivitekstis on määratletud erand teksti- ja andmekaeve jaoks, parandatud on avalikus omandis olevate teoste digiteerimise õiguskindlust ning säte ärilisest ringlusest väljas olevate teoste kohta, mis võimaldab suuremal hulgal kultuuripärandit digitaalselt kättesaadavaks teha. On ka tervitatav, et direktiiv tunnistab üldsõnaliselt mitteäriliste projektide olulisust ning soovib vähendada autoriõiguse kahjulikku mõju nendele.

Siiski jääme Vikipeedias kaugesse tulevikku vaadates rebima karikakralt õielehti ilma Estonia teatri fotota ja Presidendi esindusfotota. Helesinisesse tulevikku jääb ka lootus sellele, et õiguste omajate ja kasutajate omavaheline tasakaal hakkab nihkuma tänapäevase balansi poole ning meie valitud esindajad ei tegele möödunud sajandi staaride levitusõiguste nimel tänapäeva Interneti ökosüsteemide muutmisega digitaalseks kõrbeks.

Artikkel oli koostatud vastulausena Aivar Pau artiklile 2017. aasta septembrist Eesti eesistumist asuti trollima ja spinnima, kuid Postimees keeldus seda avaldamast. Avaldasin teksti isikliku kokkuvõttena autoriõiguse kampaaniast Wikimedia Eesti blogis. Päises oleva foto autor on Marta Tamm ning see on avaldatud Wikimedia Commonsis samadel alustel jagamist nõudva omistuslitsentsi alusel.

[1] https://meta.wikimedia.org/wiki/EU_policy/Position_Paper_on_EU_Copyright
[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_teatrihoone
[3] https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Kaljulaid
[4] https://elu24.postimees.ee/797446/paul-mccartney-poeg-paneb-kokku-uut-the-beatles-ansamblit
[5] http://juncker.epp.eu/my-priorities
[6] http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2013/copyright-rules/docs/contributions/consultation-report_en.pdf
[7] https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-sajandi-armastuse-blokeering-ei-ole-mitte-karm-ullatus-vaid-see-mille-vastu-digivolinikuna-voitlen?id=70311099