March 26, 2019

Vikipeedia armastab autoriÔigust

Vikipeedia on ĂŒks maailma suurimaid veebisisu liigendajaid ning maailma kĂ”ige lingitum veebisait. Teadmiste universaalse kĂ€ttesaadavuse eest seisev vaba vĂ”rguentsĂŒklopeedia ei saa endale eksimusi autoriĂ”iguse vastu lubada, sest need vĂ”iksid olla ajendiks ligipÀÀsu piiramisel entsĂŒklopeediale.

Nii on Vikipeedia ja teiste Wikimedia projektide jaoks aastate jooksul vĂ€lja töötatud sĂŒsteem, mis vĂ€listab autoriĂ”igusega kaitstud sisu ebaseadusliku lisamise peaaegu tĂ€ielikult. Selle juures on kĂ”ige olulisem roll Vikipeedia vabatahtlikel toimetajatel.

Vikipeedia aktiivsete kaastööliste jaoks on eluliselt olulised autoriĂ”iguse pisimadki ĂŒksikasjad. TĂ€helepanematus nende nĂ”uete suhtes vĂ”i ka lĂ€bimĂ”tlemata muudatus seadusandja poolt vĂ”ib teoreetiliselt kaotada Internetist mĂ”ne Vikipeedia kolmesajast harust vĂ”i halvemal juhul koguni terve Vikipeedia mĂ”nes riigis vĂ”i riikide piirkonnas.

Arvestades Euroopat raputavaid poliitilisi keeristorme ja Vikipeedia pĂ”himĂ”tteid kritiseerivaid sĂ”navĂ”tte eri vĂ€ljaannete veergudel pole sugugi mĂ”eldamatu, et sobivates poliitilistes oludes lastakse ideoloogilise arveteĂ”iendamise universaalse vahendina kĂ€iku autoriĂ”igus. NĂ€iteid selle kasutamisest tsensuuriks on kĂŒllaldaselt.

Jaanalinnutaktikat lubada ei saa

Eesti raamatukoguvĂ”rgu konsortsiumi 6,5 miljoni kirjega e-Varamu eksib autoriĂ”iguse vastu hinnanguliselt ⅔ osas oma litsentsimĂ€rgetest ja meediavĂ€ljaanded eelistavad pigem eirata kohustust osundada nt fotode vm illustreeriva materjali litsentsitngimusi, mh juhul, kui see on vĂ”etud Vikipeediast. TeadmusĂŒhiskonna globaalse mĂ”jutajana Vikipeedia endale sellist “jaanalinnutaktikat” lubada ei saa.

Kompromissitu taotlus esitada tĂ”de tuginedes korrektselt viidatud allikatest pĂ€rinevate faktidele on sageli jÀÀnud ette tagurlikumatele valitsustele nii Euroopas kui mujalgi: praegu on entsĂŒklopeedia tervikuna blokeeritud nĂ€iteks TĂŒrgis ja Hiinas, kuid entsĂŒklopeediat on eri ettekÀÀnetel pĂŒĂŒtud tsenseerida ka Itaalias, Prantsusmaal ja Suurbritannias, rÀÀkimata Venemaast.

Globaalne vĂ”rguentsĂŒklopeedia poleks vĂ”imalik ilma kaasautoriteta kĂ”igist neist maailma riikidest, mille keeltes Vikipeedia olemas on. Inimesed — eriti see haritum osa neist, kes on valmis ning suuteline panustama entsĂŒklopeedia loomisse — pole nĂ”us oma intellektuaalset pingutust panustama neile kahjulikel tingimustel.

Vikipeedia edu ĂŒheks saladuseks ongi selliste avatud litsentsimudelite kasutamine, mis tagavad autoritele tunnustuse töö eest ning samal ajal soodustavad koostööd nende vahel. Need litsentsimismudelid ning nende jĂ”ustamine tuginevad autoriĂ”iguse seadustel.

Vikipeedia ei tĂ€ida seega autoriĂ”iguse nĂ”udeid mitte kui tĂŒĂŒtut kohustust, vaid panustab autoriĂ”iguse nĂ”uete tĂ€itmisse selleks, et vaba vĂ”rguentsĂŒklopeedia saaks ĂŒldse eksisteerida ning selle sisu oleks piiranguteta kĂ€ttesaadav kĂ”igis maailma keeltes ja jurisdiktsioonides.

Unistus harmoonilisest autoriÔigusest

See ei tĂ€henda, et autoriĂ”igus niisugusel kujul, nagu seda eri riikide seadused vĂ€ljendavad, oleks vaba probleemidest. Kuna tegu on trĂŒkipressi levikuga paralleelselt loodud Ă”igusraamistikuga, mis kuulub oma sĂ€tete eesmĂ€rkide ning iseloomu poolest tööstusrevolutsiooni söe- ja terasehĂ”ngulisse Ă”hustikku, osutub see info- ja teadmusĂŒhiskonna kuludeta kopeeritavuse, globaalse kohalolu ja intellekti omadustega arvutusmasinate ajastus paljuski anakronistlikuks.

Vikipeedia vÀljaandmise eest seisva Wikimedia haruorganisatsioonid esitasid autoriÔiguse kÀimasoleva uuendamise sisendiks Euroopa Komisjonile neli ettepanekut. [1]

Esimene ja kaalukaim neist oli ettepanek liikuda Euroopa ĂŒhtse autoriĂ”iguse seadustiku loomise poole. See oli ka ettepanek, mille esitas 2015. aastal oma ametlikus nn Reda raportis Euroopa Komisjonile ĂŒhtlasi Euroopa Parlament. Ootust ĂŒhendada 28 euroliidu riigi autoriĂ”iguse regulatsioonid ĂŒhtseks sĂŒsteemiks vĂ€ljendasid tugevalt ka ettevĂ”tjad, kelle jaoks on seni digisisuga kauplemine Euroopa Liidus olnud Ameerika Ühendriikide turuga vĂ”rreldes pigem tĂŒĂŒtu kĂ”rvalkohustus kui mĂ”istlik Ă€ri.

Teine ettepanek oli kehtestada ĂŒle Euroopa Liidu ĂŒhtne Ă”igus pildistada avalikus ruumis paiknevaid objekte ning levitada neid pilte ilma piiranguteta. See on Ă”igus, mida nauditakse suures osas Euroopa Liidu riikidest panoraamivabaduse nime all ning mis on Eestis kahjuks lubatud ainult rangelt mitte-Ă€rilises kontekstis. NĂ”uet kĂŒsida arhitektilt vĂ”i renoveerimisprojekti autorilt luba hoone vĂ€lisilme jÀÀdvustamiseks reaalselt keegi ei jĂ€rgi, aga kuna Vikipeedia ei saa endale autoriĂ”iguse rikkumisi lubada, siis illustreerib jĂ€tkuvalt Estonia teatri artiklit mitte selgelt Ă€ratuntav foto teatrist, vaid teatri kujutis postmargilt ning rahatĂ€helt — sest neile autoriĂ”igus ei rakendu. [2]

Kolmas ettepanek oli, et riigiasutuste loodud teosed oleks kĂ”igile vabalt kasutamiseks ning taaskasutamiseks samasuguste vabakasutuslitsentside all nagu rakendatakse riigi poolt loodud avalikele andmekogudele. Tegu on taas piiranguga, mida enamasti varmalt eiratakse, kuid mida Vikipeedia autoriĂ”iguse veendunud jĂ€rgijana endale lubada ei saa. Nii illustreerib Vikipeedia artiklit Eesti presidendist mitte Eesti presidendi ametlik esindusfoto, vaid hoopis LĂ€ti parlamendi pressibĂŒroo avaldatud portree — sest see on avaldatud vabakasutust lubava Creative Commons litsentsi all. [3]

ÜlemÀÀra julgelt vĂ”ib kĂ”lada Wikimedia neljas ja viimane ettepanek vĂ€hendada teoste autoriĂ”iguse kaitse kestus 70 aastalt pĂ€rast autori surma 50 aastale — see on piir, mille mÀÀratlevad praegu Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud rahvusvahelised lepingud. Kuigi sellise vĂ€hendamise vastu tahaks autoriĂ”iguse portfellide suuromanikest rahvusvahelised levitajad ilmselt ajada tagajalgadele kogu oma BrĂŒsseli lobijĂ”u, siis eri autoriĂ”igusega tegelevate majandusteadlaste kalkulatsioonide jĂ€rgi oleks infoĂŒhiskonnas optimaalne kaitseperiood kĂ”igest 2‒20 aastat.

Tegelikult polegi kaitse kestuse muutmine midagi vĂ€ga revolutsioonilist: vÀÀrib meenutamist, et fonogrammide ja esituste autoriĂ”iguse kestus tĂ”steti 50 aastalt 70 peale pĂ€rast autori surma alles hiljuti, tĂ€psemalt 2011. aastal — kusjuures komisjoni algne ettepanek oli tĂ”sta see 95 aastani!

Me pole Paul McCartneyle vÔlgu

Kuna autoriÔiguse ajakohastamise debatis vÀidavad aga mÔistagi kÔik osapooled, et just ja ainult nemad kÔnelevad autorite parimate huvide eest, siis on kÔrvaltvaatajal pahatihti keskaegse skolastika kÔrgustesse tÔusvates aruteludes esitatud ettepanekuid keeruline hinnata.

Orienteeruda vĂ”iks neis debattides aidata see, kui meenutada autoriĂ”iguse olemust ja eesmĂ€rki. Autori Ă”igus oma loomingule ei kuulu n-ö loomulike Ă”iguste hulka nagu Ă”igus elule, vabadusele ja Ă”nnetaotlusele, sest loometeosed oma loomulikus olekus kipuvadki pakkuma rÔÔmu paljudele ning levima piiranguteta — selline loomulik levimine on sageli autorite ĂŒks peamisi motivaatoreid.

Autorile antud seaduslik Ă”igus oma loomingu saatust mÀÀrata on ajalooliselt pigem ĂŒhiskondlik kokkulepe, mille eesmĂ€rgiks on aidata kaasa kultuuri ja teaduse arengule sellega, et autoritele luuakse vĂ”rreldes asjade loodusliku seisuga tĂ€iendavaid motivaatoreid loometegevuseks. VĂ”imalus saada loometegevusest ja teoste levitamisest majanduslikku kasu on neist ĂŒks olulisimaid. AutoriĂ”iguse olemasolu Ă”igustuseks ja edukuse kriteeriumiks pole seejuures mitte autoritele teiste ĂŒhiskonna liikmetega vĂ”rreldes vĂ”imalikult ulatuslike hĂŒvede tagamine, vaid see, kas ja kuivĂ”rd need tagatud hĂŒved aitavad kaasa — mĂ”istagi kultuuri ja teaduse arengule.

Niisiis ei vĂ”itle suurte autoriĂ”iguse portfellide omanikud nĂ”udes vĂ”imalusi teenida kokkuostetud Ă”iguste vahendamise eest veel 70 aastat pĂ€rast autori surma millegi loomuĂ”iguse alusel igavesest ajast igavesti neile kuuluva eest, vaid nad paluvad ĂŒhiskonnal olla nii lahke ning eraldada see annetuseks teadusele ja kultuurile. Seejuures ei ole loomeisikute dĂŒnastiate toetamine lĂ€bi pĂ”lvkondade sugugi iseenesestmĂ”istetavalt teaduse ja kultuuri edendamise mĂ”ttes prioriteet, millele me nĂ€iteks riigieelarvest oleks valmis summasid eraldama ning eelistama toetada mĂ”ne kohaliku tĂ”usva artisti asemel nt Paul McCartney poega [4].

Selle asemel, et autoriĂ”igustega kaubitsemises liikuvate rahadega ringi kĂ€ia, nagu see polekski meie raha — Ă€kki vĂ”taks vastutuse ning tagaks hoopis nĂ€lgivatele Eesti kunstnikele selle eest haigekassa? VĂ”i suurima panusega vabatahtlikele entsĂŒklopedistidele vikipedistipalga?

On karikakar selleks ju loodud

Kui Jean-Claude Juncker lubas oma Euroopa Komisjoni kandideerimise prioriteetides kĂ”ige esimese ning eeldatavasti olulisima lubadusena [5] luua Euroopas digitaalne ĂŒhisturg nii inimeste kui ettevĂ”tete jaoks ning kaotada seejuures suured erinevused autoriĂ”iguses Euroopa riikide vahel, mis takistavad ning tarbijaid kui ettevĂ”tjaid, siis see tekitas suured ootused autoriĂ”iguse kaasajastamiseks.

See ei tulnud muidugi tĂŒhjalt kohalt. Euroopa Komisjon tunnistas 2013. aastal oma avaliku konsultatsiooni analĂŒĂŒsis [6] ACTA lĂ€bikukkumisega ilmestatud selget vajadust teha pĂ”himĂ”ttelisi muudatusi autoriĂ”iguses, seejuures tunnistades vajadust leida uus tasakaal Ă”iguste omajate ning neist tĂ€napĂ€eval ĂŒha raskemini eraldatavate kasutajate vahel. Nii nĂ€gi komisjon oma analĂŒĂŒsis vajadust seadustada meemid, remiksid jm autoriĂ”igusega kaitstud sisu transformatiivsed kasutusviisid.

Kuna Junckeri komisjon ja selle all digitaalse ĂŒhisturu asepresidendina ametisse saanud Andrus Ansip lĂŒkkasid autoriĂ”iguse direktiivi avalikustamist korduvalt edasi, siis ennetas Euroopa Parlament seda omapoolse autoriĂ”iguse soovitusega juba enne, kui komisjon oma soovitused lĂ”puks 2016. aasta sĂŒgisel vĂ€lja kĂ€is.

TĂ€na hÀÀletusele tulev pakett autoriĂ”iguse uuendamiseks puudutab parlamendi soovinimekirjas toodud ettepanekutest hinnanguliselt ⅓ ja vastus nĂ”udmistele autoriĂ”iguse harmoniseerimiseks on jÀÀnud reformist pea tĂ€ielikult vĂ€lja. Selle algselt plaanitud autoriĂ”iguse ĂŒhtlustamise ja lihtsustamise lĂ€bikukkumise sĂŒmptomiks on Ansipile tema ametiaja alguses nii hĂ€iriva geoblokkimise probleemiga tegelemine vĂ€ljaspool autoriĂ”igust. [7]

Digitaalse ĂŒhisturu asepresident leidis 28 liikmesriigi autoriĂ”iguse netiĂ€ri tĂ”kestavatele erinevustele lahenduse tarbijakaitse ja siseturu regulatsiooni meetmena, mis legaliseerib ĂŒhes riigis ostetud digisisu teise euroliiduriiki kaasavĂ”tmise — ning sedagi ainult ajutiselt reisil viibides. See lahendab ehk kĂŒll mĂ”ne ĂŒksiku reisiselli vajaduse, aga kurjad keeled rÀÀgivad, et see oligi vĂ”imalik niisugusel kujul lĂ€bi suruda ainult seetĂ”ttu, sest see oli probleemiks kodumaalt eemal BrĂŒsselis viibivatele eurokraatidele ja nende pereliikmetele.

ÜlejÀÀnute, sh Wikimedia poolt oodatud autoriĂ”iguse tegelik harmoniseerimine Euroopa Liidu riikide vahel ei saa olla vĂ”imatu. Mida pole suutnud oma vĂ”imutĂ€iuses 28 Euroopa Liidu riigi jaoks teha Euroopa Komisjon, seda on tegelikult suutnud ĂŒhendriikide Ă”igusprofessor Lawrence Lessigi algatatud ĂŒlemaailmselt kehtivad Creative Commons litsentsid, mida kasutavad oma avaandmete publitseerimisel ka Euroopa Liidu institutsioonid.

Me oleks tahtnud selles direktiivis nÀha tÔepoolest autoriÔiguse kaasajastamist.

On tervitatav, et direktiivitekstis on mÀÀratletud erand teksti- ja andmekaeve jaoks, parandatud on avalikus omandis olevate teoste digiteerimise Ă”iguskindlust ning sĂ€te Ă€rilisest ringlusest vĂ€ljas olevate teoste kohta, mis vĂ”imaldab suuremal hulgal kultuuripĂ€randit digitaalselt kĂ€ttesaadavaks teha. On ka tervitatav, et direktiiv tunnistab ĂŒldsĂ”naliselt mitteĂ€riliste projektide olulisust ning soovib vĂ€hendada autoriĂ”iguse kahjulikku mĂ”ju nendele.

Siiski jÀÀme Vikipeedias kaugesse tulevikku vaadates rebima karikakralt Ă”ielehti ilma Estonia teatri fotota ja Presidendi esindusfotota. Helesinisesse tulevikku jÀÀb ka lootus sellele, et Ă”iguste omajate ja kasutajate omavaheline tasakaal hakkab nihkuma tĂ€napĂ€evase balansi poole ning meie valitud esindajad ei tegele möödunud sajandi staaride levitusĂ”iguste nimel tĂ€napĂ€eva Interneti ökosĂŒsteemide muutmisega digitaalseks kĂ”rbeks.

Artikkel oli koostatud vastulausena Aivar Pau artiklile 2017. aasta septembrist Eesti eesistumist asuti trollima ja spinnima, kuid Postimees keeldus seda avaldamast. Avaldasin teksti isikliku kokkuvÔttena autoriÔiguse kampaaniast Wikimedia Eesti blogis. PÀises oleva foto autor on Marta Tamm ning see on avaldatud Wikimedia Commonsis samadel alustel jagamist nÔudva omistuslitsentsi alusel.

[1] https://meta.wikimedia.org/wiki/EU_policy/Position_Paper_on_EU_Copyright
[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_teatrihoone
[3] https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Kaljulaid
[4] https://elu24.postimees.ee/797446/paul-mccartney-poeg-paneb-kokku-uut-the-beatles-ansamblit
[5] http://juncker.epp.eu/my-priorities
[6] http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2013/copyright-rules/docs/contributions/consultation-report_en.pdf
[7] https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-sajandi-armastuse-blokeering-ei-ole-mitte-karm-ullatus-vaid-see-mille-vastu-digivolinikuna-voitlen?id=70311099