26. m├Ąrts 2019

Vikipeedia armastab autori├Áigust

Vikipeedia on ├╝ks maailma suurimaid veebisisu liigendajaid ning maailma k├Áige lingitum veebisait. Teadmiste universaalse k├Ąttesaadavuse eest seisev vaba v├Árguents├╝klopeedia ei saa endale eksimusi autori├Áiguse vastu lubada, sest need v├Áiksid olla ajendiks ligip├Ą├Ąsu piiramisel ents├╝klopeediale.

Nii on Vikipeedia ja teiste Wikimedia projektide jaoks aastate jooksul v├Ąlja t├Â├Âtatud s├╝steem, mis v├Ąlistab autori├Áigusega kaitstud sisu ebaseadusliku lisamise peaaegu t├Ąielikult. Selle juures on k├Áige olulisem roll Vikipeedia vabatahtlikel toimetajatel.

Vikipeedia aktiivsete kaast├Â├Âliste jaoks on eluliselt olulised autori├Áiguse pisimadki ├╝ksikasjad. T├Ąhelepanematus nende n├Áuete suhtes v├Ái ka l├Ąbim├Átlemata muudatus seadusandja poolt v├Áib teoreetiliselt kaotada Internetist m├Áne Vikipeedia kolmesajast harust v├Ái halvemal juhul koguni terve Vikipeedia m├Ánes riigis v├Ái riikide piirkonnas.

Arvestades Euroopat raputavaid poliitilisi keeristorme ja Vikipeedia p├Áhim├Átteid kritiseerivaid s├Ánav├Átte eri v├Ąljaannete veergudel pole sugugi m├Áeldamatu, et sobivates poliitilistes oludes lastakse ideoloogilise arvete├Áiendamise universaalse vahendina k├Ąiku autori├Áigus. N├Ąiteid selle kasutamisest tsensuuriks on k├╝llaldaselt.

Jaanalinnutaktikat lubada ei saa

Eesti raamatukoguv├Árgu konsortsiumi 6,5 miljoni kirjega e-Varamu eksib autori├Áiguse vastu hinnanguliselt Ôůö osas oma litsentsim├Ąrgetest ja meediav├Ąljaanded eelistavad pigem eirata kohustust osundada nt fotode vm illustreeriva materjali litsentsitngimusi, mh juhul, kui see on v├Áetud Vikipeediast. Teadmus├╝hiskonna globaalse m├Ájutajana Vikipeedia endale sellist ÔÇťjaanalinnutaktikatÔÇŁ lubada ei saa.

Kompromissitu taotlus esitada t├Áde tuginedes korrektselt viidatud allikatest p├Ąrinevate faktidele on sageli j├Ą├Ąnud ette tagurlikumatele valitsustele nii Euroopas kui mujalgi: praegu on ents├╝klopeedia tervikuna blokeeritud n├Ąiteks T├╝rgis ja Hiinas, kuid ents├╝klopeediat on eri ettek├Ą├Ąnetel p├╝├╝tud tsenseerida ka Itaalias, Prantsusmaal ja Suurbritannias, r├Ą├Ąkimata Venemaast.

Globaalne v├Árguents├╝klopeedia poleks v├Áimalik ilma kaasautoriteta k├Áigist neist maailma riikidest, mille keeltes Vikipeedia olemas on. Inimesed ÔÇö eriti see haritum osa neist, kes on valmis ning suuteline panustama ents├╝klopeedia loomisse ÔÇö pole n├Áus oma intellektuaalset pingutust panustama neile kahjulikel tingimustel.

Vikipeedia edu ├╝heks saladuseks ongi selliste avatud litsentsimudelite kasutamine, mis tagavad autoritele tunnustuse t├Â├ eest ning samal ajal soodustavad koost├Â├Âd nende vahel. Need litsentsimismudelid ning nende j├Áustamine tuginevad autori├Áiguse seadustel.

Vikipeedia ei t├Ąida seega autori├Áiguse n├Áudeid mitte kui t├╝├╝tut kohustust, vaid panustab autori├Áiguse n├Áuete t├Ąitmisse selleks, et vaba v├Árguents├╝klopeedia saaks ├╝ldse eksisteerida ning selle sisu oleks piiranguteta k├Ąttesaadav k├Áigis maailma keeltes ja jurisdiktsioonides.

Unistus harmoonilisest autori├Áigusest

See ei t├Ąhenda, et autori├Áigus niisugusel kujul, nagu seda eri riikide seadused v├Ąljendavad, oleks vaba probleemidest. Kuna tegu on tr├╝kipressi levikuga paralleelselt loodud ├Áigusraamistikuga, mis kuulub oma s├Ątete eesm├Ąrkide ning iseloomu poolest t├Â├Âstusrevolutsiooni s├Âe- ja teraseh├Ángulisse ├Áhustikku, osutub see info- ja teadmus├╝hiskonna kuludeta kopeeritavuse, globaalse kohalolu ja intellekti omadustega arvutusmasinate ajastus paljuski anakronistlikuks.

Vikipeedia v├Ąljaandmise eest seisva Wikimedia haruorganisatsioonid esitasid autori├Áiguse k├Ąimasoleva uuendamise sisendiks Euroopa Komisjonile neli ettepanekut. [1]

Esimene ja kaalukaim neist oli ettepanek liikuda Euroopa ├╝htse autori├Áiguse seadustiku loomise poole. See oli ka ettepanek, mille esitas 2015. aastal oma ametlikus nn Reda raportis Euroopa Komisjonile ├╝htlasi Euroopa Parlament. Ootust ├╝hendada 28 euroliidu riigi autori├Áiguse regulatsioonid ├╝htseks s├╝steemiks v├Ąljendasid tugevalt ka ettev├Átjad, kelle jaoks on seni digisisuga kauplemine Euroopa Liidus olnud Ameerika ├ťhendriikide turuga v├Árreldes pigem t├╝├╝tu k├Árvalkohustus kui m├Áistlik ├Ąri.

Teine ettepanek oli kehtestada ├╝le Euroopa Liidu ├╝htne ├Áigus pildistada avalikus ruumis paiknevaid objekte ning levitada neid pilte ilma piiranguteta. See on ├Áigus, mida nauditakse suures osas Euroopa Liidu riikidest panoraamivabaduse nime all ning mis on Eestis kahjuks lubatud ainult rangelt mitte-├Ąrilises kontekstis. N├Áuet k├╝sida arhitektilt v├Ái renoveerimisprojekti autorilt luba hoone v├Ąlisilme j├Ą├Ądvustamiseks reaalselt keegi ei j├Ąrgi, aga kuna Vikipeedia ei saa endale autori├Áiguse rikkumisi lubada, siis illustreerib j├Ątkuvalt Estonia teatri artiklit mitte selgelt ├Ąratuntav foto teatrist, vaid teatri kujutis postmargilt ning rahat├Ąhelt ÔÇö sest neile autori├Áigus ei rakendu. [2]

Kolmas ettepanek oli, et riigiasutuste loodud teosed oleks k├Áigile vabalt kasutamiseks ning taaskasutamiseks samasuguste vabakasutuslitsentside all nagu rakendatakse riigi poolt loodud avalikele andmekogudele. Tegu on taas piiranguga, mida enamasti varmalt eiratakse, kuid mida Vikipeedia autori├Áiguse veendunud j├Ąrgijana endale lubada ei saa. Nii illustreerib Vikipeedia artiklit Eesti presidendist mitte Eesti presidendi ametlik esindusfoto, vaid hoopis L├Ąti parlamendi pressib├╝roo avaldatud portree ÔÇö sest see on avaldatud vabakasutust lubava Creative Commons litsentsi all. [3]

├ťlem├Ą├Ąra julgelt v├Áib k├Álada Wikimedia neljas ja viimane ettepanek v├Ąhendada teoste autori├Áiguse kaitse kestus 70 aastalt p├Ąrast autori surma 50 aastale ÔÇö see on piir, mille m├Ą├Ąratlevad praegu Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud rahvusvahelised lepingud. Kuigi sellise v├Ąhendamise vastu tahaks autori├Áiguse portfellide suuromanikest rahvusvahelised levitajad ilmselt ajada tagajalgadele kogu oma Br├╝sseli lobij├Áu, siis eri autori├Áigusega tegelevate majandusteadlaste kalkulatsioonide j├Ąrgi oleks info├╝hiskonnas optimaalne kaitseperiood k├Áigest 2ÔÇĺ20 aastat.

Tegelikult polegi kaitse kestuse muutmine midagi v├Ąga revolutsioonilist: v├Ą├Ąrib meenutamist, et fonogrammide ja esituste autori├Áiguse kestus t├Ásteti 50 aastalt 70 peale p├Ąrast autori surma alles hiljuti, t├Ąpsemalt 2011. aastal ÔÇö kusjuures komisjoni algne ettepanek oli t├Ásta see 95 aastani!

Me pole Paul McCartneyle v├Álgu

Kuna autori├Áiguse ajakohastamise debatis v├Ąidavad aga m├Áistagi k├Áik osapooled, et just ja ainult nemad k├Ánelevad autorite parimate huvide eest, siis on k├Árvaltvaatajal pahatihti keskaegse skolastika k├Árgustesse t├Áusvates aruteludes esitatud ettepanekuid keeruline hinnata.

Orienteeruda v├Áiks neis debattides aidata see, kui meenutada autori├Áiguse olemust ja eesm├Ąrki. Autori ├Áigus oma loomingule ei kuulu n-├ loomulike ├Áiguste hulka nagu ├Áigus elule, vabadusele ja ├Ánnetaotlusele, sest loometeosed oma loomulikus olekus kipuvadki pakkuma r├Á├Ámu paljudele ning levima piiranguteta ÔÇö selline loomulik levimine on sageli autorite ├╝ks peamisi motivaatoreid.

Autorile antud seaduslik ├Áigus oma loomingu saatust m├Ą├Ąrata on ajalooliselt pigem ├╝hiskondlik kokkulepe, mille eesm├Ąrgiks on aidata kaasa kultuuri ja teaduse arengule sellega, et autoritele luuakse v├Árreldes asjade loodusliku seisuga t├Ąiendavaid motivaatoreid loometegevuseks. V├Áimalus saada loometegevusest ja teoste levitamisest majanduslikku kasu on neist ├╝ks olulisimaid. Autori├Áiguse olemasolu ├Áigustuseks ja edukuse kriteeriumiks pole seejuures mitte autoritele teiste ├╝hiskonna liikmetega v├Árreldes v├Áimalikult ulatuslike h├╝vede tagamine, vaid see, kas ja kuiv├Árd need tagatud h├╝ved aitavad kaasa ÔÇö m├Áistagi kultuuri ja teaduse arengule.

Niisiis ei v├Áitle suurte autori├Áiguse portfellide omanikud n├Áudes v├Áimalusi teenida kokkuostetud ├Áiguste vahendamise eest veel 70 aastat p├Ąrast autori surma millegi loomu├Áiguse alusel igavesest ajast igavesti neile kuuluva eest, vaid nad paluvad ├╝hiskonnal olla nii lahke ning eraldada see annetuseks teadusele ja kultuurile. Seejuures ei ole loomeisikute d├╝nastiate toetamine l├Ąbi p├Álvkondade sugugi iseenesestm├Áistetavalt teaduse ja kultuuri edendamise m├Áttes prioriteet, millele me n├Ąiteks riigieelarvest oleks valmis summasid eraldama ning eelistama toetada m├Áne kohaliku t├Áusva artisti asemel nt Paul McCartney poega [4].

Selle asemel, et autori├Áigustega kaubitsemises liikuvate rahadega ringi k├Ąia, nagu see polekski meie raha ÔÇö ├Ąkki v├Átaks vastutuse ning tagaks hoopis n├Ąlgivatele Eesti kunstnikele selle eest haigekassa? V├Ái suurima panusega vabatahtlikele ents├╝klopedistidele vikipedistipalga?

On karikakar selleks ju loodud

Kui Jean-Claude Juncker lubas oma Euroopa Komisjoni kandideerimise prioriteetides k├Áige esimese ning eeldatavasti olulisima lubadusena [5] luua Euroopas digitaalne ├╝histurg nii inimeste kui ettev├Átete jaoks ning kaotada seejuures suured erinevused autori├Áiguses Euroopa riikide vahel, mis takistavad ning tarbijaid kui ettev├Átjaid, siis see tekitas suured ootused autori├Áiguse kaasajastamiseks.

See ei tulnud muidugi t├╝hjalt kohalt. Euroopa Komisjon tunnistas 2013. aastal oma avaliku konsultatsiooni anal├╝├╝sis [6] ACTA l├Ąbikukkumisega ilmestatud selget vajadust teha p├Áhim├Áttelisi muudatusi autori├Áiguses, seejuures tunnistades vajadust leida uus tasakaal ├Áiguste omajate ning neist t├Ąnap├Ąeval ├╝ha raskemini eraldatavate kasutajate vahel. Nii n├Ągi komisjon oma anal├╝├╝sis vajadust seadustada meemid, remiksid jm autori├Áigusega kaitstud sisu transformatiivsed kasutusviisid.

Kuna Junckeri komisjon ja selle all digitaalse ├╝histuru asepresidendina ametisse saanud Andrus Ansip l├╝kkasid autori├Áiguse direktiivi avalikustamist korduvalt edasi, siis ennetas Euroopa Parlament seda omapoolse autori├Áiguse soovitusega juba enne, kui komisjon oma soovitused l├Ápuks 2016. aasta s├╝gisel v├Ąlja k├Ąis.

T├Ąna h├Ą├Ąletusele tulev pakett autori├Áiguse uuendamiseks puudutab parlamendi soovinimekirjas toodud ettepanekutest hinnanguliselt Ôůô ja vastus n├Áudmistele autori├Áiguse harmoniseerimiseks on j├Ą├Ąnud reformist pea t├Ąielikult v├Ąlja. Selle algselt plaanitud autori├Áiguse ├╝htlustamise ja lihtsustamise l├Ąbikukkumise s├╝mptomiks on Ansipile tema ametiaja alguses nii h├Ąiriva geoblokkimise probleemiga tegelemine v├Ąljaspool autori├Áigust. [7]

Digitaalse ├╝histuru asepresident leidis 28 liikmesriigi autori├Áiguse neti├Ąri t├Ákestavatele erinevustele lahenduse tarbijakaitse ja siseturu regulatsiooni meetmena, mis legaliseerib ├╝hes riigis ostetud digisisu teise euroliiduriiki kaasav├Átmise ÔÇö ning sedagi ainult ajutiselt reisil viibides. See lahendab ehk k├╝ll m├Áne ├╝ksiku reisiselli vajaduse, aga kurjad keeled r├Ą├Ągivad, et see oligi v├Áimalik niisugusel kujul l├Ąbi suruda ainult seet├Áttu, sest see oli probleemiks kodumaalt eemal Br├╝sselis viibivatele eurokraatidele ja nende pereliikmetele.

├ťlej├Ą├Ąnute, sh Wikimedia poolt oodatud autori├Áiguse tegelik harmoniseerimine Euroopa Liidu riikide vahel ei saa olla v├Áimatu. Mida pole suutnud oma v├Áimut├Ąiuses 28 Euroopa Liidu riigi jaoks teha Euroopa Komisjon, seda on tegelikult suutnud ├╝hendriikide ├Áigusprofessor Lawrence Lessigi algatatud ├╝lemaailmselt kehtivad Creative Commons litsentsid, mida kasutavad oma avaandmete publitseerimisel ka Euroopa Liidu institutsioonid.

Me oleks tahtnud selles direktiivis n├Ąha t├Áepoolest autori├Áiguse kaasajastamist.

On tervitatav, et direktiivitekstis on m├Ą├Ąratletud erand teksti- ja andmekaeve jaoks, parandatud on avalikus omandis olevate teoste digiteerimise ├Áiguskindlust ning s├Ąte ├Ąrilisest ringlusest v├Ąljas olevate teoste kohta, mis v├Áimaldab suuremal hulgal kultuurip├Ąrandit digitaalselt k├Ąttesaadavaks teha. On ka tervitatav, et direktiiv tunnistab ├╝lds├Ánaliselt mitte├Ąriliste projektide olulisust ning soovib v├Ąhendada autori├Áiguse kahjulikku m├Áju nendele.

Siiski j├Ą├Ąme Vikipeedias kaugesse tulevikku vaadates rebima karikakralt ├Áielehti ilma Estonia teatri fotota ja Presidendi esindusfotota. Helesinisesse tulevikku j├Ą├Ąb ka lootus sellele, et ├Áiguste omajate ja kasutajate omavaheline tasakaal hakkab nihkuma t├Ąnap├Ąevase balansi poole ning meie valitud esindajad ei tegele m├Â├Âdunud sajandi staaride levitus├Áiguste nimel t├Ąnap├Ąeva Interneti ├Âkos├╝steemide muutmisega digitaalseks k├Árbeks.

Artikkel oli koostatud vastulausena Aivar Pau artiklile 2017. aasta septembrist Eesti eesistumist asuti trollima ja spinnima, kuid Postimees keeldus seda avaldamast. Avaldasin teksti isikliku kokkuv├Áttena autori├Áiguse kampaaniast Wikimedia Eesti blogis. P├Ąises oleva foto autor on Marta Tamm ning see on avaldatud Wikimedia Commonsis samadel alustel jagamist n├Áudva omistuslitsentsi alusel.

[1] https://meta.wikimedia.org/wiki/EU_policy/Position_Paper_on_EU_Copyright
[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_teatrihoone
[3] https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Kaljulaid
[4] https://elu24.postimees.ee/797446/paul-mccartney-poeg-paneb-kokku-uut-the-beatles-ansamblit
[5] http://juncker.epp.eu/my-priorities
[6] http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2013/copyright-rules/docs/contributions/consultation-report_en.pdf
[7] https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-sajandi-armastuse-blokeering-ei-ole-mitte-karm-ullatus-vaid-see-mille-vastu-digivolinikuna-voitlen?id=70311099