4. oktoober 2025

Kas piisab, kui valimised on "üldjoontes ausad"?

Riigikohus ei suutnud "põhimõttelist laadi erimeelsuste" tõttu lahendada küsimust, kas ja mis alusel võib vaatlejaid eemaldada valimiskomisjoni "avalikult" koosolekult ning andis kaasuse arutada üldkogule -- ja see leiutas põhimõttelise arutelu vältimiseks oma hädalahenduse.

Asi sai alguse valimiskomisjoni 12. juuni avalikul koosolekul, kust kolm valimisvaatlejat komisjoni esimehe vihjete peale lahkuma ei soostunud ja olukorda kutsuti lahendama politsei. Riigikohus oli samalaadse küsimuse jätnud sisuliselt lahendamata juba seoses vaatleja eemaldamisega 6. märtsi koosolekult, kuid ilmselt pole lõputult võimalik probleemide eest põgeneda ka neil ja kolme vaatleja kaebusi koosolekult eemaldamise kohta asus 27. juulil menetlema Riigikohtu viieliikmeline koosseis.

Kõrge kohus menetles mind kahes eri koosseisus Villu Kõve juhtimisel kokku kolm kuud, kaasas menetlusosalistena arvamusavaldusteks justiitsministeeriumi, õiguskantsleri, Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja uuesti valimiskomisjoni, küsis lõpuks mokaotsast seisukohti ka kaebajatelt, kuid andis 5. septembril kolleegiumis tekkinud “põhimõttelist laadi erimeelsuste” tõttu asja lahendada Riigikohtu üldkogule.

Pärast hoolikat menetlemist avastas üldkogu nüüd eile, 3. oktoobril äkitsi, et mind pole tegelikult olemas ja kogu kangelaslik menetlemine läbi eri kohtukoosseisude toimus asjata. Eeldatavasti pole see siiski tegelik põhjus minu menetlusest eemaldamiseks, sest kahtlemata ma füüsiliselt VVK 12. juuni koosolekul viibisin ja sellest tulenevalt oli mul vältimatult ka kaebeõigus – pigemini on põhjus selles, et Villu Kõve pelgab ausat ja avalikku debatti valimisõiguse põhimõtete üle.

Küsimus sai olla üksnes selles, kas lisaks füüsilise isikuna koosolekul osalemisele oli mul õigus esindada ka MTÜ-d Ausad Valimised ja kas peaks MTÜ kaasama kaasuses 5-25-7 menetlusosalisena, mida ma 3. augustil ja uuesti 25. augustil kohtult ka taotlesin. Ei kannata kriitikat õiguslik fiktsioon, et koosolekult eemaldamise üle kaevata on õigus üksnes MTÜ-l, mida ma esindasin, ja mitte minul kui füüsilisel isikul, kelle õigust koosolekul viibida ja MTÜ-d esindada eemaldamine kahtlemata riivas.

Kuigi Villu Kõve hirmust avaliku debati ees plaanitaval üldkogul võib aru saada, pole siiski arusaadav, miks lasevad tal koolipoisilike hädavaledega selle eest põgeneda tema kolleegid Velmar Brett, Oliver Kask, Hannes Kiris, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Saale Laos, Vahur-Peeter Liin, Heiki Loot, Kaupo Paal, Ivo Pilving, Paavo Randma, Kalev Saare, Juhan Sarv, Heili Sepp, Nele Siitam, Urmas Volens ja Margit Vutt.

Kummaline arusaam valimistest

Võiks ju eeldada kõrgelt kohtult vähemalt niipalju spordimehelikkust, et ollakse valmis laskma oma kaptenil ausas debatis tema enda tõstatatud küsimused selgeks vaielda – kuidas siis ikkagi on nende Riigikohtu esimehe 2023. aasta kurikuulsas eriarvamuses postuleeritud valimistulemuse kindlakstegemise “üldjoontes arusaadavate” reeglitega?


  1. Kui valimistulemuse kindlakstegemise reeglid peavad olema arusaadavad üksnes üldjoontes, siis kas piisab, kui valimistulemus on aus ja korrektne samuti üksnes üldjoontes?

  2. Või kui sellest ei piisa, siis kas peab tõesti kõik hääled valimisvaatlejate kontrollivate pilkude all selgeid ja ühemõtteliselt arusaadavaid reegleid järgides korrektselt kokku lugema?

Võimalik muidugi, et Villu Kõve ongi selline rahvuslik aare, kelle närve tuleb iga hinna eest säästa ja hoida teda mistahes keerulisematest debattidest, aga Riigikohtu 3. oktoobri määruse tulemusel pole menetlusest eemaldatud mitte üksnes mina kui füüsiline isik, vaid oletatavasti oli vaja hädaväljapääsu kasutada ka selleks, et jätta kõrvale minu taotlused kaebajana ja nende selgituseks 25. augustil esitatud seisukoht:

Maksumaksjal võib jääda Riigikohtu seekordse tööluusi tulemusel saamata üldkogu seisukoht “RKVS §12 lg3, §19⁴ jt vaatlemist puudutavate sätete põhiseadusele vastavuse osas ses suhtes, et kas need täidavad oma oletatavat eesmärki või on seadusandja jätnud vaatlemise sätestamisel liialt palju lahtiseks”. Mida hirmuäratavat mu kaebuses, avalduses ja seisukohas veel võis leiduda, selle üle võivad kõik huvilised viidatud dokumentide sirvimise põhjal ise spekuleerida, aga kolme kuu menetlemise järel ei otsustatud mu katapulteerimise kasuks ilmselt päris ilma asjata.

See ei tähenda siiski kaasuse lõppu, sest valimisvaatlejate ametiau jäävad selles kaitsma Sulev Švilponis ja Kaspar Kartanas. Võimalik, et nende valmisolek üldkogul Riigikohtu esimehe Villu Kõvega riigiõiguse küsimuste üle debateerida on veidi väiksem kui minul, aga seda enam vajavad nad meie kõigi toetust.

Vajalikku õigusabi saame valimisvaatlejate ühingu vahendusel neile selles kaasuses pakkuda, kui annetate näiteks 10, 25 või 50 eurot MTÜ Ausad Valimised arvele EE491010220211007222 ühingu põhikirjalise tegevuse toetuseks – selgitusse märkida “Annetus”!

See on arhiveeritud blogiversioon 4. oktoobril 2025 tehtud sotsmeediapostitusest, mis kandis algselt pealkirja “Riigikohtu kartesiaanlik hädavale”. Videolõik pärineb olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelult Riigikogus 9. mail 2024 ja on vastus Rain Epleri asjatundlikule ning vägagi õigustatud küsimusele.