Kuidas valimiskomisjon mu elu ohtu seadis ehk linnuke on lõputul tasapinnal alati rist

Teatavasti ei võimalda VVK veebikoosolekule eelregistreerimist digiallkirjastatud avalduse teel ja kuna koosolek algas seekord 9:15, siis olin sunnitud läbi tegema nõutud esitlusvooru Tartu kesklinna hommikuses liikluses otse rooli tagant. Kuuldes koosoleku läbiviija nõudlikku häält, lülitasin ühe käega ratast läbi Laia tn autodevoolu tüürides kõigepealt sisse kaamera. Seejärel nõuti mikrofoni sisselülitamist, millega sain mõningase kobamise järel hakkama. Karjusin läbi liiklusmüra, et kuulen küll – ja jätkasin, klapid peas, teekonda mööda Vabaduse puiesteed Raekoja platsi poole.

Oma ligipääsu koosolekule võitlesid seekord välja kaks vaatlejat ehk mina ja veteranvaatleja Sulev Švilponis, aga demokraatlik avalikkus VVK seaduse järgi avalikke koosolekuid mugavatelt diivanitelt kahjuks endiselt jälgida ei saa. End presidendivalimise küsimustest taandanud Olari Koppel koosolekul ei osalenud ja seetõttu toimus arutelu jätkuvalt vähendatud koosseisus. Ühtegi kaebajat ei paistnud olevat koosolekule kutsutud – küllap nende selgitused VVK-d ei huvitanud või oligi üritus plaanitud kõigi pöördumiste ühepoolse tagasilükkamise koosolekuna.

Neli esimest päevakorrapunkti olid seotud presidendivalimiste kohta esitatud kaebuste või protestidega, viienda jooksvate küsimuste päevakorrapunkti all otsustati VVK “tikutulega leitud” esimehe Ingrid Kullerkannu lähetamist 22.09-29.09 nädalasele suvelõpureisile Mehhikosse ja Brüsselisse. Esimeses arutatavat sealse valimisinstituudi tippkohtumisel valimissüsteemide vastupanuvõimet, europealinnas aga pidavat VVK esimees Euroopa Parlamendi demokraatiakilbi erikomisjoni konverentsil ettekande Eesti kogemusest.

Ei täpsustatud, kas jutuks tuleb vaatlejate väljaviskamine VVK avalikelt koosolekult, muude takistuste tegemine valimiste vaatlemisele või RVT‑le meelehärmi valmistanud vaatlejate videoraportite Youtube’ist tsenseerimine Euroopa Liidu üleses koostöös, aga küllap on Ingrid Kullerkannu ettekande videot võimalik erinevalt VVK äärmiselt piiratud ligipääsuga veebikoosolekutest järele vaadata – jääme põnevusega ootama!

Linnuke on lõpetamata rist

Koosoleku põhiteemaks olnud Andres Nadeli, Kalmer Kiidma, Arko Oki ja Koit Kranigi avalduste arutelu oli kordusetendus ühest varasemast koosolekust, kus ma juba kunagi olin osalenud. Olin juba kuulnud sama näitetrupi esituses neid argumente, miks peab linnukesed tingimata lugema ristideks, aga oli siiski antropoloogiliselt huvitav jälgida, kuidas VVK liikmed püüdsid jätta muljet nagu oleks nad teinud pöördelisi avastusi geomeetria vallas just sellel 10.09 koosolekul.

Andres Nadeli kaebuse arutamisel käidi välja hüpotees, kuidas tasapinnale asetatud sirged lõpuks igal juhul lõikuvad, kui nad pole just täiuslikult paralleelsed – aga rist geomeetrias olevat hoopiski lõikuvate sirgete erivorm, mille puhul nende vaheline nurk on 90 kraadi. Joonlaua ja malli kasutamisel poleks saanud rangelt võttes lugeda ristiks ka ühtegi X ega + kujutavat märki, aga kuna seda, mis on “rist”, ei sätestavat ka ükski seadus, pidi VVK paratamatult lugema ristiks seda, mis neile praktiliselt tundus põhjendatud.

Selle spekulatsiooniga varustatult väidetigi, et V on lihtsalt “lõpetamata rist”, “halvasti tehtud rist” või “poolenisti rist”. Audiitorkogu esindaja Teet Raidma tõi vastunäite, et kas oleksime rahul, kui mõni ametiasutus meie avalduse läbi vaatamata jätaks, kui oleme teinud kogemata risti asemel linnukese. VVK tikutulega leitud esimees Kullerkann aga pani pähe kultuuriteoreetiku mütsi ja väitis, et meie kultuuriruumis kasutatavat nõustumise märgiks isegi sagedamini linnukest kui risti, mistõttu väljendavat linnuke selgelt just poolthäält ja selles ei saavat olla isegi küsimust.

Täiendava argumendina tõi tikutulega leitud esimees välja, et oli Riigikogu liikmetele selgelt ütelnud, et kui tahetakse hääletada kandidaadi vastu, siis tuleb jätta nime taga olnud kastike tühjaks. Seega pidi ka selle argumendi kohaselt tähendama kasti sisse tehtud märgistus igal juhul poolthäält ja sellest olevat auväärt esimehe sõnul saanud aru ka kõik Riigikogu liikmed, kes ei soovinud hääletada Ülle Madise poolt.

Menetlemata jätmine on uus menetlus

Andres Nadeli kaebus tõlgendati protestiks ja jäeti läbi vaatamata, mistõttu tema saab ilmselt nappi vastust lugeda otsusest. Spekulatsioonid geomeetriast moodustasid siiski koosoleku tuuma ja olulisi avastusi lubati selgitustaotlusteks kategoriseeritud kaebuste esitajatele peagi saadetavates vastustes ka tutvustada. Protestiks loeti ka Arko Oki kaebus selle üle, et hääletuskasti pitseerimiseks kasutati kaablivitsa. Protest jäeti läbi vaatamata, sest protestija on vale isik, st pole Riigikogu liige, mille kohta teeb VVK ka eraldi otsuse.

Kalmer Kiidma tõstatas oma kaebuses mitmeid küsimusi ja see loeti ilmselt just seetõttu selgitustaotluseks. Üks kaebuses tõstatatud küsimustest oli, kas Ester Karuse mitte ei viibinud hääletamiskabiinis koos lapsega, mistõttu võis olla riivatud hääletamise salajasus. VVK selgitas, et laps kabiini siseneda isegi ei üritanud, vaid vaatas valija kabiinis viibimise ajal koos RVT esindaja Nellika Valderiga seintel eksponeeritud kunstiteoseid – väikselt valimisvaatlejalt võib olla demokraatiateadlikkuses õppida nii VVK liikmetel kui mitmetel teistel kohalviibinutel!

Selgitustaotluseks loeti aga ka Koit Kranigi avaldus, mis oli ilmselt neljast pöördumisest ainsana pealkirjastatud protestiks ja tõstatas küsimuse V-sedelite arvu kohta presidendivalimistel. Asjaolusid lubati talle selgitada vastuses, kuid ei täpsustatud, kas selles kavatsetakse tugineda Delfi ajakirjanike osalusel läbiviidud korduslugemisele või mõnele muule allikale. Kuigi VVK seda eraldi ei maininud, paistis siiski, et ühtegi neljast avaldajast polnud koosolekule selgitusi andma kutsutud – sellega hälbiti VVK pikaaegsest praktikast, et menetluse raames peab saama kaebaja vähemalt üks kord oma seisukohti elusuuruses tutvustada ning anda selgitusi.

Kui VVK on kaebuste menetlemisel pannud toime mõne eksimuse, siis on kõigil neljal nüüd võimalus esitada PSJKS §37 alusel Riigikohtule kaebus kolme päeva jooksul VVK 10.09 otsuse või toimingu tegemisest ja kuna tähtaeg langeb puhkepäevale, on tegelik tähtaeg E 14.09 kl 23:59. Kas sellel on mõtet, selles peavad aga asjaosalised ise selgusele jõudma, sest kõrge kohtu käitumine valimiskaebuste menetlemisel pole ennustatav VVK käitumisest lihtsamini.

Näitemäng kahe vaatleja eksitamiseks

Fenomenoloogia vallas akadeemiliselt koolitatud valimisvaatlejale ei saanud aga jääda tähelepanuta, et pealtvaatajatele sooviti eraldi rõhutada, et V-sedeli Ülle Madisele antud hääleks lugemine oli konsensuslik ning toimus Riigikogus kohapeal, mistõttu see ei saanudki olla problemaatiline, aga samamoodi pandi eriline rõhk ka sellele, et Arko Oki kaebuses väidetud kaablivits olla tegelikult ikkagi olnud nummerdatud turvaplomm. Rõhuasetused lubavad oletada, et lisaks linnukese küsimusele tekitasid presidendivalimiste korralduses stressi just need küsimused.

On muidugi meelitav, et selliseid näitemänge lavastatakse maksumaksja raha eest ainult kahele valimisvaatlejale, kes nende teele veeretatavaid takistusi trotsides ja vahel ka oma elusid ohtu pannes võitlevad endale välja võimaluse etendust laivis jälgida. Pole siiski arusaadav, miks ei soovi VVK kollektiiv teha oma etendusi kättesaadavaks kogu rahvale, sest pole ühtegi põhjendust, miks ei peaks pakkuma sellistest mitmekülgselt harivatest koosolekutest järelvaadatavaid veebiülekandeid.

Kuigi VVK ambitsioonid teatrikunstis on kahtlemata tunnustamist väärt, ei peaks sundima valimisvaatlejaid koosolekule pääsemise tingimusena sooritama hommikuses liikluses vm äärmuslikes oludes oma hingeelu avavaid monoetendusi. VVK tikutulega jm viisil leitud liikmed paistavad unustavat, et nende publikuks on siiski ilmsüüta kodanikud, kel võib olla hommikul kl 9:15 oma olulisi tegemisi.

Lõppeks pole VVK avaliku koosoleku puhul ikkagi tegemist lavakunstikateedri sisseastumiskatsetega, vaid maksumaksja raha eest korraldatud etendused peaks olema piiranguteta kättesaadavad kõigile.

See on arhiveeritud sotsmeediapostitus Valija Häälest, mis kirjeldab gonzo-ajakirjanduse võtmes Vabariigi Valimiskomisjoni 10. septembri koosolekul toimunut. Ametliku ja ebatäieliku protokolli leiab siit ja päises on mu foto koosolekul osalemiseks kasutatud telefonist Laia tänava liikluskeerises, mille ekraanil on näha VVK liikmete rõõm heast naljast linnukeste ja selle üle, et pean oma elu koosolekul osalemiseks ohtu seadma.