1. veebruar 2019

Vaba ja avatud infoĂŒhiskond

Kandideerisin roheliste nimekirjas, sest nad nĂ”ustusid liitma oma programmi Piraatide digikodanike Ă”igustele keskenduva infoĂŒhiskonna programmi, mille koostasime spetsiaalselt Riigikogu valimisteks ning mida pakkusime ka teistele erakondadele. Kuigi koostatud Riigikogu valimisteks 2019 jÀÀb see programm ilmselt aktuaalseks veel vĂ€hemalt pooleks tosinaks aastaks.

Eesti infoĂŒhiskonna edu tulenes 90ndate piiranguteta olukorrast, mis vĂ”imaldas vĂ”tta kasutusele uue tehnoloogia veel euroopalikke vÀÀrtusi jĂ€rgimata – tarkvara piraatisid nii riigiastused kui eraettevĂ”tted, isikuandmetega vĂ”is hangeldada suuremaid sanktsioone kartmata. Mis tĂ”i meid siia, ei vii edasi – jĂ€rgmise pĂ”lvkonna areng ei pĂ”hine mitte pĂ”himĂ”tete ja reeglite puudumisel, vaid infoĂŒhiskonna edasiviivate kontseptsioonide mĂ”istmisel ja kasutuselevĂ”tmisel. Nii on kilbil uudsed vÀÀrtused nagu avatus ja privaatsus, uuendamist vajab autoriĂ”igus ja see, kuidas teeme tööd ning saame tasu. Digikeskkond laieneb ja tungib meie tavapĂ€rasesse tegelikkusse, samas on digitaristu omadused meie jaoks praegu veel uudsed ning ajavad meid segadusse. Selles programmis vaatame maailmale bittide ja baitide poolelt ning pakume lahendusi, mis on end digitaalsetes ökosĂŒsteemides tĂ”estanud.

Vt koos ĂŒlejÀÀnud roheliste programmiga ja arhiveeritud versiooni Piraadipartei lehel.

Otsedemokraatia

Elanikkonna sisuline kaasatus poliitilistesse otsustesse ka valimistevahelisel ajal tagab omanikutunde riigis ja vĂ€hendab vÔÔrandumist vĂ”imust. Alustame otsedemokraatia jĂ€rkjĂ€rgulist juurutamist ĂŒksikkĂŒsimuste otsustamisel ning rakendame seda ka siduvate rahvahÀÀletuste ja digidemokraatia vahenditena parlamentaarse protsessi laiendusena. Kuigi digitehnoloogia kasutamine rahvahÀÀletustel aitab sÀÀsta keskkonda ja hoida kokku kulusid, siis vĂ”imalus osaleda digivahendeid kasutamata peab sĂ€ilima nii turvakaalutlustel kui ka kĂ”igi ĂŒhiskonnagruppide hÀÀle arvestamiseks. Demokraatia uuendamisel peame silmas vĂ”imalikult suure hulga inimeste ja maailmavaateliste rĂŒhmituste hÀÀle vahetut esindatust poliitilises protsessis ning seisame vastu tagasiminekule majoritaarstele mudelitele.

SÔnavabadus

Sisuka avaliku debati ja informeeritud otsuste tingimuseks on ĂŒhine aruteluruum, milles on kĂ”igil soovijatel vĂ”imalik elementaarseid tingimusi tĂ€ites sĂ”na ja toimuvast osa saada. Hoiame miinimumis riigipoolse tsensuuri ning vĂ€hendame infoĂŒhiskonna meediamonopolide jt eraettevĂ”tete tsensuuri, soosides avatud meediaplatvorme. Selleks kujundame rahvusringhÀÀlingu tĂ€napĂ€evaseks avatud meediaplatvormiks, mis mitte ainult ei loo kvaliteetset sisu vabaks kasutuseks ja taaskasutuseks infoĂŒhiskonna vahenditega, vaid töötab ajakirjandusliku sidesĂ”lmena, pakkudes kodanikele vĂ”imalust ise kujundada oma infovoogusid ning saada filtrimulli asemel osa arvamuste paljususest. Üksikisikule peab jÀÀma vĂ”imalus saada sĂ”na end eelnevalt identifitseerimata ning vĂ€hemusgruppidele peab kaitseabinĂ”una tsensuuri vastu jÀÀma jĂ€tkuvalt saadavale pseudonĂŒĂŒmsus. Digikeskkonnas ahistamise ja vaenu Ă”hutamise vastase meetmena toetame vĂ”imaluste loomist, et selle taga olevad isikud kindlaks teha, kuid keeldume tsensuuri delegeerimisest eraettevĂ”tetele.

Isikuandmed ja privaatsus

SĂŒdametunnistuse vabadus ja sĂ”ltumatus vĂ€lisest survest on ĂŒksikisiku iseseisvate otsuste kujunemise ja nende arengu tagatis demokraatlikus ĂŒhiskonnas. Kuna digikeskkonnas on isikliku sfÀÀri puutumatus iseĂ€ranis ohustatud, siis seisame selle eest, et riik ja ettevĂ”tted koguks isikuandmeid ainult niipalju, kui see on hĂ€davajalik, ning ĂŒksikisikul oleks automaatne ligipÀÀs kĂ”igile oma andmetele. Alustame digiĂ”iguste eest seismist sellest, et tĂŒhistame Interneti sideseansside metaandmete ebamĂ”istlikult laialdase sĂ€ilitamise nĂ”ude ning kindlustame, et e-riik ei ohverdaks riigiteenuste digikeskkonda toomisel ja infosĂŒsteemide ehitamisel infoĂŒhiskonna olulisi kodanikuĂ”igusi. Toetame digivahendite kasutuselevĂ”ttu ja innovatsiooni, kuid tagame, et see ei silluta teed lausjĂ€lgimise digidĂŒstoopiale. Seisame ajakirjanduse Ă”iguse eest allikakaitseks ning tagame vilepuhujatele Ă”iguskaitse.

Avaandmed ja infovabadus

Informatsiooni laialdane ja piiranguteta kĂ€ttesaadavus aitab kaasa ĂŒhiskonna arengule. Õiguse olla aktiivne informatsiooni töötleja tagavad avatud infosĂŒsteemid, milles talletatud andmeid saavad kodanikud ja sĂ”ltumatud eksperdid analĂŒĂŒsida ning teha otsusi meie tegelike vĂ€ljakutsete kohta, puudutagu need siis metsade olukorda vĂ”i pĂ”levkivienergeetikast tulenevaid kahjusid. Teeme suuremate riigiasutuste jaoks kohustuslikuks avaandmete avaldamise eest vastutaja ametikoha, kelle ĂŒlesanne on tagada juurdepÀÀsupiiranguta andmekogude avaldamine kooskĂ”las avaliku teabe seaduse nĂ”uetega. Viime ellu teadusagentuuri avatud teaduse poliitikaettepanekud ning koostame kavad muude valdkondade andmekogude avamiseks. Rakendame andmeteaduse vahendeid riigivalitsemist puudutavate otsuste kujundamisel ning julgustame avatud andmeliideste loomist erasektoris.

TeadmusĂŒhiskond

Digivahendite kasutuselevĂ”tt on oluliselt kiirendanud ĂŒhiskondlikke protsesse, see on pĂ”hjustanud ning pĂ”hjustab ka edaspidi olulisi muutusi tööelus ja hariduse omandamisel. Et kohanemine kiirenevate muutustega oleks sujuvam, tuleb koostada hariduslikud materjalid, mida saab vabalt kasutada ĂŒmberĂ”ppe ning eneseharimise eesmĂ€rgil. Kujundame vĂ€lja Ă”iguskeskkonna ning institutsionaalsed motivaatorid kultuuripĂ€randi ulatuslikuks digiteerimiseks ja avalikult kĂ€ttesaadavaks tegemiseks. Toetame infoĂŒhiskonnaga kaasnevate muutustega seotud ĂŒmberĂ”pet ning algatame sotsiaalse turvalisuse tagava kodanikupalga pilootprojekti. Pöörame riikliku strateegia “SÀÀstev Eesti 21” sisulisele tĂ€itmisele, vĂ”ttes aluseks selle sĂŒnteestsenaariumi “Eesti kui teadmusĂŒhiskond”.

Vaba Internet

Internet on oma kĂ”ikehĂ”lmavuses, mitmekesisuses ja keerukuses looduskeskkonnaga vĂ”rreldav digitaalne ökosĂŒsteem. Nagu looduslike ökosĂŒsteemide puhul on oluline jĂ€tkusuutlikkus ja kĂ€ttesaadavus kĂ”igile ĂŒhiskonna liikmetele, peab ka Internet sĂ€ilitama oma avatuse ja hajutatuse ning selle funktsioonid peavad olema katastroofide korral taastatavad. Tagame vĂ”rgutaristu ja riiklike teenuste vastavuse Interneti ökosĂŒsteemi avatud standarditele ja toetame ĂŒleilmse vĂ”rgutaristu haldamist sĂ”ltumatute sidusrĂŒhmade poolt riikidevaheliste mitmepoolsete kokkulepete alusel. Seame esiplaanile Interneti kasutajate Ă”igused ning tagame, et nende vĂ”imalusi ĂŒhenduda Internetti ei piirata tehnilistel ega muudel pĂ”hjustel ning digiĂ”igused on kaitstud ka tehnoloogiliste innovatsioonide nagu tehisintellekt, vĂ€rkvĂ”rk jmt tingimustes. Interneti teenusepakkujaid ei tohi sundida tegema Ă”igusorganite tööd ning otsustama sisu tsenseerimise vĂ”i filtreerimise ĂŒle.

AutoriÔigus

Digikeskkonnas virtuaalselt kehtiva intellektuaalse omandi Ă”iguse eesmĂ€rk on soodustada loometegevust ning aidata kaasa teaduse ja kultuuri arengule. Toetame kultuurilist mitmekesisust soosivat autoriĂ”igust, mis ei piira publiku vĂ”imalusi loominguga suhestumiseks ning annab vĂ”imaluse ka alustavatele loomeisikutele. Kaitseme ning tugevdame seadusega lubatud autoriĂ”iguse erandeid haridusele, andmetele, faktidele ning soodustame eri valdkondades praktikaid nagu kollektiivne litsentsimine, mis vĂ”imaldab publikul ilma tĂ€iendavate piiranguteta autoriĂ”igusega kaitstud sisule ligi pÀÀseda. Algatame vĂ€hemalt ĂŒhe intellektuaalomandi praktikate uuendamise katseprojekti, mis suurendab autoritele makstavaid tasusid ning tasakaalustab osapoolte huve ĂŒhiskonna kui terviku vaatepunktist. Tagame, et riigi loodud sisu puhul on alati ĂŒheselt mĂ”istetavalt mÀÀratletud selle litsents. Riigitoetuste andmisel teadusele ja loometegevusele tuleb eelistada projekte, mis loovad vabade litsentside alusel kĂ€ttesaadavat sisu. Euroopa tasandil toetame autoriĂ”iguse lihtsustamist ning ĂŒhtlustamist, mis vĂ€hendaks piiranguid digisisu liikumisele liikmesriikide vahel. AutoriĂ”iguse tagamise eesmĂ€rgil ei tohi kasutusele vĂ”tta masintsensuuri.

Kohtu- ja tÀitevvÔim

Eesti noores Ă”igussĂŒsteemis on kohtuvĂ”imu, tĂ€idesaatva vĂ”imu ja kodaniku Ă”iguslike garantiide omavaheline tasakaal vĂ€lja kujunemata ning erineb Euroopas tavaks olevast. Loome parlamendi erikomisjoni, mis vaatab ĂŒle Ă”iguspraktika ning viib selle kooskĂ”lla Euroopa Ă”igusruumiga. VĂ”tame vaatluse alla eraelu puutumatuse ja jĂ€litustegevusega seotud probleemid ning teeme isikuandmeid koguvatele asutustele kohustuslikuks regulaarselt avaldada jĂ€litustegevuse statistikat. VĂ€hendame oluliselt koosseisude hulka, mille korral on lubatud jĂ€litustegevus, vĂ”imaldame seda ĂŒksknes raskete kuritegude korral. Seame sisse pĂ”hiĂ”iguste kaitse standardid infosĂŒsteemidele, millel on potentsiaal olla jĂ€litustegevuse vĂ”i teabehanke vahend. TĂ€iendame kodanike ja kogukondade vĂ”imalusi astuda vastu riigi- vĂ”i eraettevĂ”tetepoolsele kuritarvitustele.

KĂŒberkaitse demilitariseerimine

Kuritegevus digikeskkonnas on tsiviilĂ”iguslik valdkond, mis tuleb hoida eraldi kaitsest/agressioonist riikide ja suurettevĂ”tete vahel. Kuritegevuse tĂ”kestamiseks digikeskkonnas toetame infotehnoloogiakoolitusi kĂ”igile soovijatele, kĂŒberkaitse valdkonnas laiendame Kaitseliidu mudelit, kus kaitsevĂ”imekus kujuneb vabatahtlike ning professionaalide koostöös. Seisame vastu Interneti kĂ€sitlemisele info- ja kĂŒbersĂ”jatandrina, kus on vĂ”imalik kodanike pĂ”hiĂ”igusi kĂ”rvale jĂ€tta. Riik ei tohi kujundada vĂ€lja vĂ”imekust Interneti vĂ”i kasutajate arvutisĂŒsteemide kontrolli alla vĂ”tmiseks. Toetame rahvusvaheline kĂŒberrelvastuse vĂ€hendamise kokkuleppe vastuvĂ”tmist, millega allakirjutanud vĂ”tavad endale kohustuse deklareerida oma kĂŒberrelvastus ning avalikustada selle kasutamine.

Majandus ja ettevÔtlus

Riik toetab teadmismahukat ja tehnoloogilisele innovatsioonile toetuvat ettevĂ”tlust eelkĂ”ige soosiva Ă”igusraamistiku ja ettevĂ”tluskeskkonna kujundamisega. Soosime katseprojektide lĂ€biviimist jagamismajanduse, isejuhtivate sĂ”idukite jm vallas, kuid eristame ajutise iseloomuga katseprojektid ning neid vĂ”imaldavad tingimused jÀÀvatest muudatustest Ă”igussĂŒsteemi. Eestis prototĂŒĂŒbitud mudelid peaksid olema skaleeritavad ning seda peaks Ă”igusraamistiku eksperimentide korral silmas pidama. Eesti vĂ”imalus on avatud patendivaramud ja avatud teadmus, mida on otstarbekas arendada Soome lahe lĂ”unakaldal, aga rakendada ka mujal maailmas. Juurutame ettevĂ”tlusandmete sĂŒsteemse kogumise ning avaldamise, mis vĂ”imaldab majandust tĂ€psemalt modelleerida ja optimeerida ning tagab rakendatud meetmete skaleeritavuse.