1. veebruar 2019

Vaba ja avatud info├╝hiskond

Kandideerisin roheliste nimekirjas, sest nad n├Áustusid liitma oma programmi Piraatide digikodanike ├Áigustele keskenduva info├╝hiskonna programmi, mille koostasime spetsiaalselt Riigikogu valimisteks ning mida pakkusime ka teistele erakondadele. Kuigi koostatud Riigikogu valimisteks 2019 j├Ą├Ąb see programm ilmselt aktuaalseks veel v├Ąhemalt pooleks tosinaks aastaks.

Eesti info├╝hiskonna edu tulenes 90ndate piiranguteta olukorrast, mis v├Áimaldas v├Átta kasutusele uue tehnoloogia veel euroopalikke v├Ą├Ąrtusi j├Ąrgimata – tarkvara piraatisid nii riigiastused kui eraettev├Átted, isikuandmetega v├Áis hangeldada suuremaid sanktsioone kartmata. Mis t├Ái meid siia, ei vii edasi – j├Ąrgmise p├Álvkonna areng ei p├Áhine mitte p├Áhim├Átete ja reeglite puudumisel, vaid info├╝hiskonna edasiviivate kontseptsioonide m├Áistmisel ja kasutuselev├Átmisel. Nii on kilbil uudsed v├Ą├Ąrtused nagu avatus ja privaatsus, uuendamist vajab autori├Áigus ja see, kuidas teeme t├Â├Âd ning saame tasu. Digikeskkond laieneb ja tungib meie tavap├Ąrasesse tegelikkusse, samas on digitaristu omadused meie jaoks praegu veel uudsed ning ajavad meid segadusse. Selles programmis vaatame maailmale bittide ja baitide poolelt ning pakume lahendusi, mis on end digitaalsetes ├Âkos├╝steemides t├Áestanud.

Vt koos ├╝lej├Ą├Ąnud roheliste programmiga ja t├Ąiendusi info├╝hiskonna programmi vikist.

Otsedemokraatia

Elanikkonna sisuline kaasatus poliitilistesse otsustesse ka valimistevahelisel ajal tagab omanikutunde riigis ja v├Ąhendab v├Á├Árandumist v├Áimust. Alustame otsedemokraatia j├Ąrkj├Ąrgulist juurutamist ├╝ksikk├╝simuste otsustamisel ning rakendame seda ka siduvate rahvah├Ą├Ąletuste ja digidemokraatia vahenditena parlamentaarse protsessi laiendusena. Kuigi digitehnoloogia kasutamine rahvah├Ą├Ąletustel aitab s├Ą├Ąsta keskkonda ja hoida kokku kulusid, siis v├Áimalus osaleda digivahendeid kasutamata peab s├Ąilima nii turvakaalutlustel kui ka k├Áigi ├╝hiskonnagruppide h├Ą├Ąle arvestamiseks. Demokraatia uuendamisel peame silmas v├Áimalikult suure hulga inimeste ja maailmavaateliste r├╝hmituste h├Ą├Ąle vahetut esindatust poliitilises protsessis ning seisame vastu tagasiminekule majoritaarstele mudelitele.

S├Ánavabadus

Sisuka avaliku debati ja informeeritud otsuste tingimuseks on ├╝hine aruteluruum, milles on k├Áigil soovijatel v├Áimalik elementaarseid tingimusi t├Ąites s├Ána ja toimuvast osa saada. Hoiame miinimumis riigipoolse tsensuuri ning v├Ąhendame info├╝hiskonna meediamonopolide jt eraettev├Átete tsensuuri, soosides avatud meediaplatvorme. Selleks kujundame rahvusringh├Ą├Ąlingu t├Ąnap├Ąevaseks avatud meediaplatvormiks, mis mitte ainult ei loo kvaliteetset sisu vabaks kasutuseks ja taaskasutuseks info├╝hiskonna vahenditega, vaid t├Â├Âtab ajakirjandusliku sides├Álmena, pakkudes kodanikele v├Áimalust ise kujundada oma infovoogusid ning saada filtrimulli asemel osa arvamuste paljususest. ├ťksikisikule peab j├Ą├Ąma v├Áimalus saada s├Ána end eelnevalt identifitseerimata ning v├Ąhemusgruppidele peab kaitseabin├Áuna tsensuuri vastu j├Ą├Ąma j├Ątkuvalt saadavale pseudon├╝├╝msus. Digikeskkonnas ahistamise ja vaenu ├Áhutamise vastase meetmena toetame v├Áimaluste loomist, et selle taga olevad isikud kindlaks teha, kuid keeldume tsensuuri delegeerimisest eraettev├Átetele.

Isikuandmed ja privaatsus

S├╝dametunnistuse vabadus ja s├Áltumatus v├Ąlisest survest on ├╝ksikisiku iseseisvate otsuste kujunemise ja nende arengu tagatis demokraatlikus ├╝hiskonnas. Kuna digikeskkonnas on isikliku sf├Ą├Ąri puutumatus ise├Ąranis ohustatud, siis seisame selle eest, et riik ja ettev├Átted koguks isikuandmeid ainult niipalju, kui see on h├Ądavajalik, ning ├╝ksikisikul oleks automaatne ligip├Ą├Ąs k├Áigile oma andmetele. Alustame digi├Áiguste eest seismist sellest, et t├╝histame Interneti sideseansside metaandmete ebam├Áistlikult laialdase s├Ąilitamise n├Áude ning kindlustame, et e-riik ei ohverdaks riigiteenuste digikeskkonda toomisel ja infos├╝steemide ehitamisel info├╝hiskonna olulisi kodaniku├Áigusi. Toetame digivahendite kasutuselev├Áttu ja innovatsiooni, kuid tagame, et see ei silluta teed lausj├Ąlgimise digid├╝stoopiale. Seisame ajakirjanduse ├Áiguse eest allikakaitseks ning tagame vilepuhujatele ├Áiguskaitse.

Avaandmed ja infovabadus

Informatsiooni laialdane ja piiranguteta k├Ąttesaadavus aitab kaasa ├╝hiskonna arengule. ├Ľiguse olla aktiivne informatsiooni t├Â├Âtleja tagavad avatud infos├╝steemid, milles talletatud andmeid saavad kodanikud ja s├Áltumatud eksperdid anal├╝├╝sida ning teha otsusi meie tegelike v├Ąljakutsete kohta, puudutagu need siis metsade olukorda v├Ái p├Álevkivienergeetikast tulenevaid kahjusid. Teeme suuremate riigiasutuste jaoks kohustuslikuks avaandmete avaldamise eest vastutaja ametikoha, kelle ├╝lesanne on tagada juurdep├Ą├Ąsupiiranguta andmekogude avaldamine koosk├Álas avaliku teabe seaduse n├Áuetega. Viime ellu teadusagentuuri avatud teaduse poliitikaettepanekud ning koostame kavad muude valdkondade andmekogude avamiseks. Rakendame andmeteaduse vahendeid riigivalitsemist puudutavate otsuste kujundamisel ning julgustame avatud andmeliideste loomist erasektoris.

Teadmus├╝hiskond

Digivahendite kasutuselev├Átt on oluliselt kiirendanud ├╝hiskondlikke protsesse, see on p├Áhjustanud ning p├Áhjustab ka edaspidi olulisi muutusi t├Â├Âelus ja hariduse omandamisel. Et kohanemine kiirenevate muutustega oleks sujuvam, tuleb koostada hariduslikud materjalid, mida saab vabalt kasutada ├╝mber├Áppe ning eneseharimise eesm├Ąrgil. Kujundame v├Ąlja ├Áiguskeskkonna ning institutsionaalsed motivaatorid kultuurip├Ąrandi ulatuslikuks digiteerimiseks ja avalikult k├Ąttesaadavaks tegemiseks. Toetame info├╝hiskonnaga kaasnevate muutustega seotud ├╝mber├Ápet ning algatame sotsiaalse turvalisuse tagava kodanikupalga pilootprojekti. P├Â├Ârame riikliku strateegia “S├Ą├Ąstev Eesti 21” sisulisele t├Ąitmisele, v├Áttes aluseks selle s├╝nteestsenaariumi “Eesti kui teadmus├╝hiskond”.

Vaba Internet

Internet on oma k├Áikeh├Álmavuses, mitmekesisuses ja keerukuses looduskeskkonnaga v├Árreldav digitaalne ├Âkos├╝steem. Nagu looduslike ├Âkos├╝steemide puhul on oluline j├Ątkusuutlikkus ja k├Ąttesaadavus k├Áigile ├╝hiskonna liikmetele, peab ka Internet s├Ąilitama oma avatuse ja hajutatuse ning selle funktsioonid peavad olema katastroofide korral taastatavad. Tagame v├Árgutaristu ja riiklike teenuste vastavuse Interneti ├Âkos├╝steemi avatud standarditele ja toetame ├╝leilmse v├Árgutaristu haldamist s├Áltumatute sidusr├╝hmade poolt riikidevaheliste mitmepoolsete kokkulepete alusel. Seame esiplaanile Interneti kasutajate ├Áigused ning tagame, et nende v├Áimalusi ├╝henduda Internetti ei piirata tehnilistel ega muudel p├Áhjustel ning digi├Áigused on kaitstud ka tehnoloogiliste innovatsioonide nagu tehisintellekt, v├Ąrkv├Árk jmt tingimustes. Interneti teenusepakkujaid ei tohi sundida tegema ├Áigusorganite t├Â├Âd ning otsustama sisu tsenseerimise v├Ái filtreerimise ├╝le.

Autori├Áigus

Digikeskkonnas virtuaalselt kehtiva intellektuaalse omandi ├Áiguse eesm├Ąrk on soodustada loometegevust ning aidata kaasa teaduse ja kultuuri arengule. Toetame kultuurilist mitmekesisust soosivat autori├Áigust, mis ei piira publiku v├Áimalusi loominguga suhestumiseks ning annab v├Áimaluse ka alustavatele loomeisikutele. Kaitseme ning tugevdame seadusega lubatud autori├Áiguse erandeid haridusele, andmetele, faktidele ning soodustame eri valdkondades praktikaid nagu kollektiivne litsentsimine, mis v├Áimaldab publikul ilma t├Ąiendavate piiranguteta autori├Áigusega kaitstud sisule ligi p├Ą├Ąseda. Algatame v├Ąhemalt ├╝he intellektuaalomandi praktikate uuendamise katseprojekti, mis suurendab autoritele makstavaid tasusid ning tasakaalustab osapoolte huve ├╝hiskonna kui terviku vaatepunktist. Tagame, et riigi loodud sisu puhul on alati ├╝heselt m├Áistetavalt m├Ą├Ąratletud selle litsents. Riigitoetuste andmisel teadusele ja loometegevusele tuleb eelistada projekte, mis loovad vabade litsentside alusel k├Ąttesaadavat sisu. Euroopa tasandil toetame autori├Áiguse lihtsustamist ning ├╝htlustamist, mis v├Ąhendaks piiranguid digisisu liikumisele liikmesriikide vahel. Autori├Áiguse tagamise eesm├Ąrgil ei tohi kasutusele v├Átta masintsensuuri.

Kohtu- ja t├Ąitevv├Áim

Eesti noores ├Áiguss├╝steemis on kohtuv├Áimu, t├Ąidesaatva v├Áimu ja kodaniku ├Áiguslike garantiide omavaheline tasakaal v├Ąlja kujunemata ning erineb Euroopas tavaks olevast. Loome parlamendi erikomisjoni, mis vaatab ├╝le ├Áiguspraktika ning viib selle koosk├Álla Euroopa ├Áigusruumiga. V├Átame vaatluse alla eraelu puutumatuse ja j├Ąlitustegevusega seotud probleemid ning teeme isikuandmeid koguvatele asutustele kohustuslikuks regulaarselt avaldada j├Ąlitustegevuse statistikat. V├Ąhendame oluliselt koosseisude hulka, mille korral on lubatud j├Ąlitustegevus, v├Áimaldame seda ├╝ksknes raskete kuritegude korral. Seame sisse p├Áhi├Áiguste kaitse standardid infos├╝steemidele, millel on potentsiaal olla j├Ąlitustegevuse v├Ái teabehanke vahend. T├Ąiendame kodanike ja kogukondade v├Áimalusi astuda vastu riigi- v├Ái eraettev├Átetepoolsele kuritarvitustele.

K├╝berkaitse demilitariseerimine

Kuritegevus digikeskkonnas on tsiviil├Áiguslik valdkond, mis tuleb hoida eraldi kaitsest/agressioonist riikide ja suurettev├Átete vahel. Kuritegevuse t├Ákestamiseks digikeskkonnas toetame infotehnoloogiakoolitusi k├Áigile soovijatele, k├╝berkaitse valdkonnas laiendame Kaitseliidu mudelit, kus kaitsev├Áimekus kujuneb vabatahtlike ning professionaalide koost├Â├Âs. Seisame vastu Interneti k├Ąsitlemisele info- ja k├╝bers├Ájatandrina, kus on v├Áimalik kodanike p├Áhi├Áigusi k├Árvale j├Ątta. Riik ei tohi kujundada v├Ąlja v├Áimekust Interneti v├Ái kasutajate arvutis├╝steemide kontrolli alla v├Átmiseks. Toetame rahvusvaheline k├╝berrelvastuse v├Ąhendamise kokkuleppe vastuv├Átmist, millega allakirjutanud v├Átavad endale kohustuse deklareerida oma k├╝berrelvastus ning avalikustada selle kasutamine.

Majandus ja ettev├Átlus

Riik toetab teadmismahukat ja tehnoloogilisele innovatsioonile toetuvat ettev├Átlust eelk├Áige soosiva ├Áigusraamistiku ja ettev├Átluskeskkonna kujundamisega. Soosime katseprojektide l├Ąbiviimist jagamismajanduse, isejuhtivate s├Áidukite jm vallas, kuid eristame ajutise iseloomuga katseprojektid ning neid v├Áimaldavad tingimused j├Ą├Ąvatest muudatustest ├Áiguss├╝steemi. Eestis protot├╝├╝bitud mudelid peaksid olema skaleeritavad ning seda peaks ├Áigusraamistiku eksperimentide korral silmas pidama. Eesti v├Áimalus on avatud patendivaramud ja avatud teadmus, mida on otstarbekas arendada Soome lahe l├Áunakaldal, aga rakendada ka mujal maailmas. Juurutame ettev├Átlusandmete s├╝steemse kogumise ning avaldamise, mis v├Áimaldab majandust t├Ąpsemalt modelleerida ja optimeerida ning tagab rakendatud meetmete skaleeritavuse.