Kuidas otsustada e‑hääletuse lubamist või keelamist?
Nii valimiskomisjon kui Riigikohus on kimbatuses, mis alusel peaks üldse otsustatama eksperimentaalse netihääletuse enda või selle eri kanalite lubamist valimistele, kohus nõudis alustuseks selgitusi VVK-lt.
Riigikohus nõuab VVK-lt välja vastuse MTÜ Ausad Valimised valimisvaatlejate taotlusele e‑hääletuse peatamiseks ja opsüsteemide otsustamise edasilükkamiseks. Mäletatavasti VVK esimees Ingrid Kullerkann keeldus küsimust otsustanud koosolekule vaatlejate järelevalvetaotlust tutvustamast või seda protokollimast, kuigi selles väljatoodud probleemidele viitas arutelus Olari Koppel.
Vaatlejad esitasid VVK menetlusliku veiderdamise peale Riigikohtule kaebuse ja kuna järelevalvetaotluse staatus jäi koosolekul ebaselgeks, siis nõuab kohus nüüd VVK-lt tagantjärele taotluse osas seisukoha võtmist. Kohus palub kaebemenetluses edastada ka salastatud materjalid, millele VVK tugines elektroonilise hääletuse, sh taskuhääletuse lubamise otsustamisel. Lisaks palub kohus selgitada, miks lubati taskuhääletus 2027. aasta Riigikogu valimisteks, kuigi veel 2025. aastal ei peetud seda piisavalt turvaliseks.
Kuigi see võib paista Riigikohtu poolt jõulise sammuna, ei maksa unustada, et tegu on menetlusliku kaebusega. On ilmselt sinisilmne oodata, justkui kavatseks kohus koosseisus Heili Sepp, Ivo Pilving ja Margit Vutt hakata VVK otsust sisuliselt kontrollima. Pigem kuulutavad nad vastuse kättesaamise järel, et VVK on oma kohustused tagantjärele täitnud ja kahju pole sündinud.
Valimiste üldpõhimõtete tagamine
Kuigi kohus on kaasustes 5-25-8, 5-25-11 ja 5-25-17 käsitlenud opsüsteemide kehtestamist ebajärjekindlalt, sj tehes kohati näo, et tegu on formaalse kinnitamisega, mille raames midagi sisuliselt kaaluda vaja polegi, siis opsüsteemide päevakorrapunkti arutelu VVK koosolekul andis märku vägagi intensiivsest kaalumisest ja isegi konfliktist. Erimeelsused, et mille alusel peaks see otsustamine üldse toimuma, on jälgitavad ka ametlikus protokollis.
Koosolekul deklareeris VVK-s Riigikontrolli esindav Airi Mikli, et opsüsteemide kehtestamise otsuse tegemisel “peab VVK kaaluma hääletamise üldpõhimõtete tagamist üksikute asjaolude kaupa”. Valimiste üldpõhimõtted määratleb RKVS §1, mis võtab need sisuliselt põhiseaduse §60 loetelust. Raske on ütelda, missuguseid üldpõhimõtetest kaalus Mikli oma taskuhäältuse vastase kõne kolmes alapunktis ja lõppsõnas, aga ilmselt just selline kaalumine oleks pidanud seal koosolekul sisuliselt toimuma.
Seejuures tõid valimisvaatlejad MTÜ-st Ausad Valimised järelevalvetaotluses välja, kuidas jääb tagamata salajasuse üldpõhimõte ja põhiseaduse §1, §56 ja §60 otsesuse põhimõttest tuletatud vaadeldavuse põhimõte. Kuna Riigikohus on varasemalt opsüsteemide kehtestamise tähendust püüdnud tähendusetuks tõlgendada, siis on teretulnud kohtu tähelepanu sellele, et mida peaks VVK üldse selle otsuse juures kaaluma.
Küsimusi tekitab siiski kohtu kolmas küsimus VVK-le, millega palutakse selgitust taskuhääletuse lubamisele, sest seda teemat ei puudutanud MTÜ Ausad Valimised oma kaebuses poole sõnagagi – kas kohus pärib VVK-lt mobiilihääletuse kohta lihtsalt uudishimust või kavatsevad nad vastusega tõepoolest midagi peale hakata?
Võimalust hääletada valimistel mobiilseadmega pole varem olnud. Seadusandja nägi selle võimaluse loomise ette möödunud aastal. VVK liikmena on m-hääletamise arendamine olnud minu jaoks teemaks ca 5 aastat. Nende aastate jooksul on tehnilise lahenduse ja turvalisuse tagamisega palju edasi liigutud.
Operatsioonisüsteemide määramise otsuse tegemisel peab VVK kaaluma hääletamise üldpõhimõtete tagamist üksikute asjaolude kaupa. Toon välja asjaolud, kus minu arvates välja pakutud mobiilhääletamise lahendus ei maanda piisavalt kõiki kaalutavaid riske.
Esiteks, mobiilseid valijarakendusi on kavas levitada Apple’i ja Google’i ametlike rakendustepoodide kaudu. Valimiste korraldajal on platvormiteenuse pakkujatega selle kohta küll suulised kokkulepped, kuid eraldi lepinguid poolte kohustuste ja õiguste kohta sõlmitud ei ole. Rakenduste avaldamisel lähtutakse teenusepakkuja üldtingimustest. Võib eeldada, et valimiste korraldaja tegevus võimaldab hääletajal jõuda ametlike rakendusteni ja kontrollida rakenduste päritolu. Valimiste korraldaja avaldab viited rakenduste ametlikele levitamiskohtadele ja andmed rakenduste avaldajate kohta. Kuid tehniline lahendus ei väldi ka võltsrakenduste levitamist nendes poodides näiliselt ametlikena, sest nende levitamine ei ole valimiste korraldaja kontrolli all. On võimalus luua vale mulje, et võltsrakendus on loodud ametliku avaldaja poolt. Tehniline lahendus ei maanda piisavalt rakenduse autentsuse kindlakstegemise riske ja võimalikke inforünnakuid valimiste vastu. See võib mõjutada valimiste usaldusväärsust üldisemalt. Maailmas on viimasel ajal eriti levinud kampaaniad, mis kutsuvad üles mitte usaldama hääletusmasinaid või e-valimiste süsteeme, et muuta valimistulemused ühiskonna silmis küsitavaks.
Teiseks, mobiilsete valijarakenduste kasutamisel tuleb tagada võimalus reageerida kiiresti nii tavapärastele tehnilistele muudatustele kui ka võimalikele turvaintsidentidele. Kuigi muudatused on üldjuhul võimalik kiiresti rakenduste poodidesse edastada, tuleb arvestada, et uut versiooni ei pruugi olla võimalik rakenduste poes piisavalt kiiresti avaldada. Valimiste korraldaja on küll plaaninud rakendada meetmeid, et vähendada sõltuvust rakenduste poodide tavapäraste uuenduste avaldamise protsessist, kuid tulemus pole valimiste korraldaja kontrolli all Eestis, vaid sõltub mitmete inimeste tegevusest väljaspool Eesti riiki. Puuduvad garantiid, sest valimiste korraldaja ja rakenduste poodide vahel pole sellekohast lepingut sõlmitud.
Kolmandaks, kui valijal on kasutada üksnes üks nutitelefon, ei ole tal võimalik selles telefonis antud häält sama seadmega sõltumatult kontrollida. Kuigi seadus ei sätesta elektroonilise hääletamise eeltingimusena kahe seadme olemasolu, on soovitatav, kui valijal on kasutada nii arvuti kui ka nutitelefon, hääletada arvutis ja kontrollida antud häält nutitelefonis.
Seadus annab VVK-le õiguse mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine täies ulatuses või osaliselt, kui süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada. Praeguse otsuse tegemisel, ei saa häälte võimalikku tühistamist käsitleda kui üht teadaolevate riskide maandamise meedet. Võrreldes oma kogemust 2017. aasta ID-kaardi kriisiga, kui VVK kaalus, aga ei võtnud vastu otsust mitte alustada elektroonilist hääletamist, leian praegu, et olukorrad siis ja nüüd pole võrreldavad. 2017. a kriis puhkes vahetult enne volikogude valimisi, inimesed olid üle 10 aasta e-hääletamise võimalusega harjunud. VVK kaalus riski realiseerumise tõenäosust ja võimalikku kahju, mis tekiks vahetult enne hääletamise algust hääletamise korralduses sedavõrd oluliste muudatuste tegemisega. Võimalikku kahju teadvustades otsustaski VVK, et rakendab talle antud õigust probleemide tegelikul ilmnemisel.
Praeguses olukorras pole valijal olnud võimalust hääletada valimistel mobiilseadmega. Valijal on küllaldaselt võimalusi hääle andmiseks nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga valimisjaoskonnas või väljaspool seda, sh eelhääletamise käigus. Seda on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus. Ka Tartu Ülikooli teadlaste läbiviidud uuring m-hääletamise mõju kohta valimiste osavõtule näitas, et m-hääletamise kasutusele võtmine võiks valijate osalusprotsenti suurendada ca 2%. Kuna uuringust on möödas juba mõni aasta, ja isegi, kui möönda, et praeguseks võiks selle mõju olla kasvanud 100%, oleks lisanduvate valijate arv siiski väike. M-hääletamise näol on pigem tegemist mugavusteenusega, mis arvestades seda, et räägime Eesti riigi tuumfunktsiooni täitmisest, ei õigusta välja toodud riskide aktsepteerimist.
Seega leian, et mul ei ole võimalik toetada m-hääletuse lubamist riskide tõttu, mis puudutavad rakenduste autentsust, rakenduste levitamise ja uuendamise turvalisust ning hääle sõltumatu kontrollimise võimalust. Aitäh kannatuse eest!
See on lühendatud kokkuvõte sotsmeedia postitustest Zuckerbergi reservaadis, st 7. novembril 2026 “Kuidas otsustada e‑hääletuse lubamist või keelamist?” Valija HÄÄLes ja täiendav kommentaar 9. novemberil 2026 “Kohus nõuab valimiskomisjonilt vastuseid” minu isiklikul seinal. Päisepildil on VVKs riigikontrolli esindav Airi Mikli 2025. aasta KOV valimiste protseduuridel, taustal audiitor Hillar Põldmaa.
