Kas Ülle Madisest saab näpud seljataga ristis president?
Oma kandideerimise õigusliku külje selgitamist vältiv õiguskantsler ei riku oma põiklemisega mitte ainult seadust, vaid õõnestab nii õiguskantsleri kui presidendi ametite usaldusväärsust ja põhiseaduslikku korda.
Meil on 17. aprillist 2023 ametis “kehtetute sedelite valitsus” ja nagu ennustasin, hakkaski demokraatliku legitimatsiooni puudulikkus valitsusel kannul käima. Mitme lagunemise ja remondi järel on valimiste väidetavast võitjast saanud 10-15% toetusega vähemusvalitsus.
Ülle Madise keeldus möödunud nädalal selgitustaotluse tähtajaks vastamast oma kandideerimise õigusliku aluse kohta. On märgiline, et kõrge õigusametnik pole valmis avalikkusele selgitama, kuidas on tema arvates presidendiks kandideerimisel välistatud rollikonflikt ja õiguskantsleri sõltumatuse kadumine.
Kui ka Riigikohus ei suuda avalikkust veenda, kuidas ikkagi saab ametisolev õiguskantsler oma sõltumatust ohverdamata kandideerida poliitilisele ametikohale, hakkab puudulik legitimatsioon jälitama Ülle Madiset ka siis, kui ta vaatamata kandidatuuri problemaatilisusele presidendiks kinnitatakse.
Sisuliselt tähendab see, et iga selliselt kinnitatud presidendi küsitavat sammu saab hakata seostama tema vastuolulise kandideerimisega ja iga kriitik on õigustatud lõpetama oma seisukohavõttu märkusega, et ega Ülle Madise näol polegi tegu päris legitiimse presidendiga, kelle tegevust oleks mõtet võtta tõsiselt.
Kuna mul õiguskantsleri vaikimist kuskil vaidlustada pole, siis saatsin talle reedel veel teabenõude kampaaniakulude kohta, mille edastasin ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonile. Palusin neil hinnata, kuidas on tagatud presidendivalimise kampaaniate läbipaistvus ja mis on seejuures komisjoni pädevus – on selge, et õiguskantsler ei saa olla ise oma kampaania järelevalvaja!
Kuigi meie õigussüsteemis pole ametlikult olemas amicus curiae ehk kohtu sõbra pöördumise formaati, edastasin kohtumõistmise huvides Riigikohtule ka oma algse selgitustaotluse koos Ülle Madise keeldumisega ja teabenõude koos seda saatva avaldusega ERJK‑le.
Eks näis, kuidas suhtub kõrge kohus ametisoleva õiguskantsleri õiguslikult kaheldavatesse afääridesse, mille kohta ERJK aseesimees Kaarel Tarand juba kuu aja eest arvas, et need võivad erakorralistel ja kriisirohketel aegadel hakata ohustama põhiseaduslikku korda:
“Vähemasti EKRE, kus on panused tehtud oma kandidaadile ja valijameeste kogule, nõuab kindlasti ja täiesti õigustatult riigikogu toimingute põhiseaduslikkuse kontrolli riigikohtus. See ei pruugi küll kaua aega võtta ja võib anda vingerdava vastuse, et kõik on siiski enam-vähem hästi. Aga presidendi valimine ei ole erakondade siseasi, meil on olemas kodanikkond, kelle südant jääb närima kahtluseuss – ning see peegeldub ka riigipiiri taha.”
On meil seda jama vaja?
See on arhiveeritud sotsmeediapostitus Zuckerbergi võrgustikust, mis raporteerib minu tegemisi pärast seda, kui selgus, et Ülle Madisel olid järjekordset lubadust andes näpud selja taga risŧis. Päisepilt tuletatud teos Renee Altrovi fotost CC BY-NC 2023, mis kujutab 312 181 kehtetu sedeli valitsust koos õiguskantsler Ülle Madisega. Kehtute sedelite valitsuse kohta võib pikemalt lugeda ingliskeelsest vaatlusraportist, mida esitlesin 37c3 kongressil ja olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul Riigikogus.