Kassipiltidest, kĂŒbersĂ”jast ja kĂ”igest, mis sinna vahele mahub...
Siin toimetab omasĂŒĂŒline heidik imelises infoĂŒhiskonnas!
Kuigi tulemus kinnitati luhtunud tervikluse kontrolli pÔhjal ja tÔendatult jÀi lugemata vÀhemalt kaks hÀÀlt, keeldus Riigikohus tÔendeid hindamast ja korduslugemist lubamast, tuginedes puudulikule auditiraportile.
Valimiskomisjoni arvates vĂ”ib valija kĂŒll olla huvitatud, et valimised toimuksid seadusele ja valimispĂ”himĂ”tetele vastavalt, kuid tal pole Ă”igust seda nĂ”uda. On see adekvaatne ja kaugele vĂ”ib sellise absurdiga minna?
Valimisteenistus pĂŒĂŒab naeruvÀÀrsuseni eitada toimingute kĂ€igus ilmnenud vigu, peites statistikas vigased sedelid korduvhÀÀlte kategooriasse -- aga eksides niimoodi ametlikel toimingutel kindlaks tehtud tulemuste suhtes.
Möödunud nĂ€dala proovihÀÀletusel kompromiteeriti hÀÀlte avamise vĂ”ti, mida plaanitakse kasutada ka homme algava elektroonilise hÀÀletuse jaoks. RVT vastustest esitatud puuduste avaldustele ei selgu, kuidas vĂ”tme kompromiteeritus ĂŒletatakse.
Valimised on pÔhiseaduse vastuvÔtmise erakorralise akti kaja, mis kindla intervalliga kÔlab lÀbi riigi eksistentsi -- ning mille korrektsuses peab saama ilma vahendajateta veenduda kÔrgeima riigivÔimu kandja ise.
Riigikohus ei suutnud "pĂ”himĂ”ttelist laadi erimeelsuste" tĂ”ttu lahendada kĂŒsimust, kas ja mis alusel vĂ”ib vaatlejaid eemaldada valimiskomisjoni "avalikult" koosolekult ning andis kaasuse arutada ĂŒldkogule -- ja see leiutas pĂ”himĂ”ttelise arutelu vĂ€ltimiseks oma hĂ€dalahenduse.
Kuigi nĂ”ukogude ajal toimus Eestis valimiste ulatuslik vĂ”ltsimine, pole sellest Ă”pitud ning netihÀÀletuse eksperimendiga alustamisest 2000ndatel on demokraatliku avalikkuse vĂ”imalusi valimistulemuste korrektsuses veenduda ĂŒksnes piiratud.
Valimiskomisjoni salakoosoleku tunnistamine Ă”igusÂvastaseks on samm paremuse poole, kuid Riigikohtul on veel pikk tee valimiskaebuste sisulise ja Ă”iglase menetluseni -- eriti kui need puudutavad eâhÀÀletust.
Valimiskomisjoni esimees Kullerkann sundis koosolekule registreeritud jÀlgijaid lÀbima improviseeritud tuvastamisprotseduuri, milleks polnud ei head pÔhjendust ega ilmselt ka Ôiguslikku alust. Kui osalejad keeldusid, visati nad koosolekult vÀlja.
Valimiskomisjon liigub valimiste korralduse salastamise teed, kuid isegi Riigikohus pole valmis nende viimase aja pööraseid samme kaasa tegema. Kas pinged on pĂ”hjustanud kasvav surve hinnata eâhÀÀletuse vastavust pĂ”hiseadusele vĂ”i on asi lihtsalt inimestes?
Audiitor isegi mitte ei saanud teha "pistelisi kontrolle", millest on RVT juht KoitmÀe rÀÀkinud alates veebruarist 2025, mil alustati riiklikku meediakampaaniat probleemi avalikkusele tutvustanud Ago Samosoni vastu.
NeljapĂ€evasel valimiskomisjoni koosolekul sai taas teemaks auditeerimine ning vaatlejate ja komisjoniliikmete ĂŒhise pingutuse tulemusena lĂŒkati tagasi mâhÀÀletuse kasutamine tulevatel KOV valimistel.
Valimisteenistus lekitas demokraatliku ĂŒhiskonna jaoks "erilise kaaluga" menetluse raames riskikĂ€sitlusplaani, mille kolmandate osapoolte kĂ€tte sattumine ohustavat eâhÀÀletust. Mis nĂŒĂŒd saab?
Riigikogu tĂ€helepanu julgeolekuohtudele on tervitatav, kuid valimistega seotud ohtudest paistavad olevat jÀÀnud kahe silma vahele eâhÀÀletusega seotud riskid.
KĂ”rgele kohtule ĂŒldse ei meeldi eâhÀÀletuse kĂŒsimusi arutada, aga pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve on Riigikohtu töö ja dekaadide taguste kiirotsuste ĂŒlevaatamata jĂ€tmine kĂŒĂŒnib juba kuritegeliku hooletuse tasemeni.
Valimisseadustes kasutatakse kĂŒmneid kordi sĂ”nade "avalik" ja "vaadeldav" eri vorme, kuid need on Ă”iguslikult sisustamata, sest Riigikohus ja Ă”iguskantsler pole julgenud arutada, mida "avalikkus" e-hÀÀletuse puhul tĂ€hendab.
MĂ”nevĂ”rra paradoksaalselt vĂ”ib ĂŒtelda, et valimised ei tohigi olla turvalised -- aga kui on pĂ”hiseadusliku turvagarantiina tagatud valimiste "otsesus", ei vajagi valimised lisaks mingit tĂ€iendavat "turvalisust".
Juba mĂ”nda aega on otse ilmavĂ”rgust kĂ€ima lastav legendaarse kooliarvuti JUKU emulaator, millega teleportida end 90ndate alguse raaliklassi ja saada osa arvutimaailma kogemusest, mis avanes kooliĂ”pilastele aastad enne Internetti ja pool tosinat aastat enne TiigrihĂŒpet.
E-hÀÀletuse protseduurid toimusid tavapÀrases eklektilises vormis, seekord pÔhjustasid furoori kaks kahtetut sedelit ja see, et osa protseduure toimus vana, aga osa uue seaduse alusel.
Iga e-hÀÀletuse rĂŒndaja unelm on saada enda kĂ€tte sĂŒsteemi vĂ”tmed ja istutada pahavara hÀÀltelugemise arvutisse -- just need vĂ”tmed ja see arvuti olid 2023. aasta Riigikogu valimistel turvamata.
VĂ”imuerakonnad tahaksid jĂ€tkuvalt viia valimisi lĂ€bi konkureerivate erakondade ja sĂ”ltumatute vaatlejate sisulise kontrollita valimiste korraldaja sammude ĂŒle, kuid on end selle sooviga nurka mĂ€nginud.
Kas usaldaksime valimisi, kui protseduuride ja tulemuste korrektsuses veendumine kĂ€iks jaoskonnahoone ja selle akende vĂ€lispidise vaatluse teel? EâhÀÀletuse vaatlemine sellega sisuliselt piirdubki.
Kuni pole tĂ”endatud vastupidist, tuleb pidada e-hÀÀletust demokraatlike valimiste nĂ”udeid eiravaks â pĂ”hiseaduslikkuse hindamist on lĂŒkatud edasi juba 20 aastat.
Kuigi juba aastaid on lubatud digitaalse valimiskasti lĂ€bivat kontrollitavust, oleme OSCE/ODIHR valimisekspertide hinnangul mĂ€nginud rĂ€tsepakrĂŒptoga selle demokraatlikku eesmĂ€rki mĂ”istmata.